Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liitium (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida andis referaadi koostamine mulle?
Tartu Kivilinna Gümnaasium
Liitium
Koostas:
Juhendaja :
Tartu 2009
Sissejuhatus
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Looduses on liitiumi suhteliselt palju, ta moodustab 0,02% maakoore aatomite üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.-s, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias.
Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall , mis sulab temperaturril 180°C.
Ta on kõrge väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine : tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall .
Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel.
1
Liitiumi Omadused
Liitium on hõbevalge, pehme, kergesti deformeeritav kergmetall, üldse kõige kergem metall.
  • Li kattub õhus hallika kirmega (Li O, Li N + nende reageerimissaadused õhu niiskuse ja CO –ga). Sel omadusel põhineb Li kasutamine vaakumseadmeist õhu jälgede kõrvaldamiseks. Li reageerib kergesti paljude lihtainetega; hapnikuga moodustab oksiidi Li O, süsinikuga karbiidi Li C , vesinikuga hüdriidi LiH, lämmasikuga nitriidi Li N, väävliga sulfiidi Li S, halogeenidega vastavalt fluoriidi LiF, kloriidi LiCl, bromiidi LiBr ja jodiidi LiI. Teatavasti on lämmastik suhteliselt väheaktiivne mittemetall, kuid reageerib liitiumiga aeglaselt juba toatemperatuuril, andes nitriidi Li N. Viimane reageerib kergesti veega.

Li N + 3H O → 3LiOH + NH
Kuumutamisel nitriid laguneb
2Li N → 6Li + N
  • Li reageerimine veega ei toimu nii aktiivselt kui teiste leelismetallide puhul, seejuures eraldub vesinik ja moodustub liitiumhüdroksiid:

2Li + 2H O → 2LiOH + H
  • Reageerimisel hapetega moodustuvad soolad (LiCl, Li SO , LiNO , Li CO , Li PO , Li S jt).

5
Ühendid
LiOH liitiumhüdroksiid. LiOH kasutatakse liitiumstearaadi jt rasvhapete liitiumi rasvhappesoolade saamiseks, mida rakendatakse kvaliteetsete automäärdeainete koostises, töötamiseks madalal temperatuuril. Allveelaevades seotakse LiOH abil väljahingatavast õhust pärinev CO .
On iseloomulik, et LiOH ja Li CO on vähem lahustuvad kui vastavad Na-ja K-ühendid ja ka lagunevad kergemini, st on termiliselt ebapüsivamad. Li CO on anomaalselt vähelahustuv (1,3% temperatuuril 20°C juures), ühendi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb.
LiH liitiumhüdriid. Leiab rakendamist välitingimustes H saamisel:
LiH + H O → LiOH + H (1 kg LiH annab 2,8 m³ vesinikku)
LiD liitiumdeuteriidi kasutatakse termotuumarelvas triitiumi saamiseks. Li aatomi kiiritamisel neutronidega tekivad heeliumi ja triitiumi (T) aatomid, D ja T on termotuumapommi põhikomponendid. Neutronid ja vajalik ülikõrge temperatuur saadakse termotuumapommis (vesinikupommis) sisalduva aatomipommi lõhkamisel.
Li-karbonaadi ja Li-fluoriidi kasutatakse emailide, glasuuride ja eriklaaside valmistamiseks.
Fluoriidid : LiF
Kloriidid : LiCl • H O, LiCl
Bromiidid: LiBr
Jodiidid: LiI • 3H O
Hüdriidid: LiH
Oksiidid : LiO , Li O, Li O
Sulfiidid : Li S
Seleniidid: Li Se
Telluriidid: Li Te
Nitriidid: Li N
6
Kasutusalad
Li kuulub mõnede ülikergete alumiiniumisulamite koostisse, mida rakendatakse lennukiehituses. Liitiumisisaldus muudab vase ja pronksi plastilisemaks. Magneesiumi sulam Li-ga on kerge, tugev ja plastiline. Li ja Be sulamid on mehaaniliselt tugevad ja korrosioonikindlad, kuid väga kerged (tihedus isegi umbes 1 g/cm³). Neid evitakse lennukiehituses. Li kasutatakse ka minipatareides ning akudes elektroodi ja elektrolüüdi koostises.
Klaasitööstuses rakendatakse Li-ühendeid sulaklaasi viskoossuse muutumiseks, UV-kiirgust ja röntgenkiirgust hästi läbilaskva klaasi, kuumakindla ja opaalklaasi valmistamisel.
Li-ühendite võimet siduda süsinikdioksiidi ja veeauru rakendatakse allveelaevades ja lennukeis õhu regenereerimisel.
7
Biotoime
Möödunud sajandil võeti vaimuhaiguste ravis kasutusele Li-ühendid. Raviefekti täheldati skisofreenia ja mitmesuguste psüühikahäirete puhul, organismi ülepinge ja agressivse käitumise korral. Li-ühenditega (1-2g Li CO päevas) leevendatakse maniakaalset depressiooni ja neuroose.
Li-bromiidi, -kloriidi jt Li-ühenditega ravitakse podagrat, neerukivitõbe ja liigesepõletikke. Liigestesse ladestunud ühendid muutuvad liitiumisooladena lahustuvaks ja vähendavad liigestevaevusi. Li-ühendid stimuleerivad valgete vererakkude moodustumist.
4
Levimus
Võrreldes elementidega Na ja K on Li tunduvalt vähelevinum. Li esineb lisandelemendina looduses koos Na- ja K-ühenditega või alumosilikaatides, neist levinum on spodumeen AlLi(Si O ) ja lepidoliit ehk liitiumvilk AlKLi [Si O ](Fe,OH) .
3
Avastamine, saamine
1817.a avastas Jöns Jacob Berzeliuse labori noor assistent Johann August Arfvedson mineraali petaliidi AlLiSi O analüüsil liitiumi, kuid vaba metalli tal eraldada ei õnnestunud. Järgmisel aastal eraldas inglise teadlane Humphry Davy , kellel olid tolle aja kõige võimsamad elektripatareid (Volta sambad), liitiumoksiidi elektrolüüsil metalse Li.
  • Nüüdisajal toodetakse Li elektrolüüsil (lähteaineks LiCl ja KCl segu või LiCl ja BaCl segu sulandit. Nii on võimalik elektrolüüsi läbi viia madalamal temperatuuril. LiCl sulamistemperatuur on 614°C, 55% LiCl ja 45% Kvl segu sulab aga 450°C juures.

Nimetus liitium tuleneb kreekakeelsest sõnast lithos , mis tähendab kivi ning osutab Li kuulumisele paljude mineraalide koostisesse lisaelemendina.
Li esineb ka mõnedes prantsuse mineraalvetes (Vichy) ja taimedes ( tubakas , suhkrupeet , humal, tulikas , kroonohaks, tee). Sigaretituhas on u 0,5% Li.
2
Kasutatud kirjandus
  • ”Elementide Keemia” Hergi Karik, Kalle Truus
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Liitiu m
  • http://web.zone.ee/chemistry/Li.ht m
    9
    Mida andis referaadi koostamine mulle?
    Mulle andis selle referaadi koostamine võimaluse, uurida ainet nimetusega Liitium. Uurimise käigus sain ma teada palju huvitavat selle aine kohta nt. Seda ,et Liitiumi ühenditega ravitakse depressiooni ja Liitiumit kasutatakse patareides. Sain ka kasutada raamatut nimega ”Elementide keemia”, mis oli väga põhjalik ja seda oli huvitav lugeda. Kõige rohkem andis selle referaadi koostamine mulle põhjaliku ülevaate ainest Liitium.
    8
    Sisukord
  • Sissejuhatus.................................................................lk.1
  • Avastamine, saamine...................................................lk.2
  • Levimus.......................................................................lk.3
  • Biotoime......................................................................lk.4
  • Liitiumi omadused......................................................lk.5
  • Ühendid.......................................................................lk.6
  • Kasutusalad.................................................................lk.7
  • Mida andis referaadi koostamine mulle?....................lk.8
  • Kasutatud kirjandus....................................................lk.9
  • Vasakule Paremale
    Liitium #1 Liitium #2 Liitium #3 Liitium #4 Liitium #5 Liitium #6 Liitium #7 Liitium #8 Liitium #9 Liitium #10 Liitium #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor VndaG Õppematerjali autor
    referaat

    Sarnased õppematerjalid

    Liitium
    8
    docx

    Liitium

    Tallinna Arte Gümnaasium Liitium Koostaja : Maris Lallo 2010 Sisukord 1.Üldinfo 2.Omadused 3.Ajalugu 4.Liitiumi aspektid ja ravi 5.Liitiumi kasutamine 6.Liitiumi omadused 7.Kasutatud kirjandus Liitium Li metall Liitium Aatomnumber: 3 Aatommass: 6,947 Klassifikatsioon: leelismetallid, s- elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s1 · Elektronskeem: +3|2)1)

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Liitium
    8
    ppt

    Liitium

    LIITIUM Karlis Litvinjuk Avastamine 1817.a avastas Jöns Jacob Berzeliuse labori noor assistent Johann August Arfvedson mineraali petaliidi, analüüsil liitiumi, kuid vaba metalli tal eraldada ei õnnestunud. Järgmisel aastal eraldas inglise teadlane Humphry Davy, liitiumoksiidi elektrolüüsil metalse Li. Liitium Keemiline element järjenumbriga 3. Liitium tuletati kreekakeelsest sõnast lithos, Mis tähendab kivi. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Liitium on hõbevalge ja erakordselt kerge metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Omadused Li reageerib kergesti paljude lihtainetega, lämmasikuga, hapnikuga, halogeenidega, väävliga Li reageerimine veega ei toimu nii aktiivselt

    Keemia
    IA rühma metallid-kokkuvõte
    16
    pdf

    IA rühma metallid-kokkuvõte

    1. I A RÜHMA METALLID 1.1 I A rühma metallide üldiseloomustus I A rühma metallideks on liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium. I A rühma metalle nimetatakse ka leelismetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elekt-

    Keemia
    Anorgaaaniline keemia kokkuvõte
    20
    doc

    Anorgaaaniline keemia kokkuvõte

    Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deuteeriumoksii

    Keemia
    ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
    304
    doc

    ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

    1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

    Keemia
    Keemia aluste KT3
    29
    doc

    Keemia aluste KT3

    11. Kirjeldage leelismetallide reageerimist mittemetallidega (sh hapnikuga). Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid. Kuidas saadakse naatriumoksiidi Na2O ja kaaliumoksiidi K2O? Reageerivad väga energiliselt paljude mittemetallidega. Perioodilisussüsteemi esimese rühma tüüpvalemi ja o-a I järgi peaksid leelismetallid moodustama oksiidi M20. Tegelikult moodustab metalli otsesel reageerimisel hapnikuga niisuguse oksiidi ainult liitium. 4Li+O22Li2O. Teised leelismetallid moodustavad peroksiidi või hüperoksiidi. 2Na+O2Na2O2 või K+O2KO2. Peroksiidid ja superperoksiidid on ioonilised ühendid, mille struktuuris esinevad vastavalt peroksiidioonid [O2]2- ja superoksiidioonid [O2]-. Reageerimisel lämmastikuga moodustuvad nitriidid (6Li+N22Li3N), süsinikuga karbiidid (2Li+2CLi2C2) ja halogeenidega vastavad halogeniidid (2Na+Cl22NaCl või 2K+Br22KBr). Na oa-le I vastavat oksiidi

    Keemia alused
    Anorgaaniline keemia I
    11
    doc

    Anorgaaniline keemia I

    1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H ­ prootium ("taval." vesinik) ­ see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D ­ deuteerium ("raske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. ­ looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T ­ triitium ("üliraske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihti

    Anorgaaniline keemia
    Keemia alused KT3
    14
    doc

    Keemia alused KT3

    solvateeritud elektronidest ja metallikatioonidest. ­ Kõrgematel kontsentratsioonidel on lahus pronksikarva ja juhib hästi elektrit. ­ Kasutatakse orgaaniliste ühendite redutseerimiseks. · Leelismetallid reageerivad otse enamike mittemetallidega. · Leelismetallide ja hapniku vahelise reaktsiooni valdav produkt varieerub rühmas allapoole liikudes. · Iooniline ühend on stabiilsem siis, kui katiooni ja aniooni raadiused on lähedased. ­ Liitium annab valdavalt oksiidi Li2O. ­ Naatrium on suurem ja annab peroksiidi Na2O2. ­ Kaalium annab superoksiidi KO2. · Kaaliumsuperoksiidi KO2 kasutatakse suletud süsteemides (allveelaevad, kosmoseraketid, gaasimaskid) hingatava õhu regenereerimiseks (vee ja CO2 sidumiseks). 4KO2(s) + 2H2O(g) 4KOH(s) + 3O2(g) KOH(s) + CO2(g) KHCO3(s) 10. Kirjeldage leelismetallide reageerimist veega. Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrand. 4KO2(s) + 2H2O(g) 4KOH(s) + 3O2(g)

    Keemia




    Kommentaarid (1)

    avikkris profiilipilt
    avikkris: pole väga põhjalik aga abiks ikka
    16:31 04-04-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun