Vanaema ja vanaisa armastuslugu (0)

Sarnased õppematerjalid

35

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere 23

Uurimustöö

2

odt

"Ühe perekonna lugu"

Minu vana-vana-vanaema elas oma perekonnaga Hiiumal. Tema pere omas veinitööstus tehast või mõisa ja ta läks oma ema-isaga mingil põhjusel riidu,et kolis Tallinna elama ja abiellus seal minu vana-vana-vanaisaga. Minu vana-vana-vanavanemad elasid väga õnnelikus abielus,nende perekonda sündis 5 last, nende esiklaps oli minu vana-vanaema,kes kolis Kuusikule ja kaks venda kolisid Rootsi põgendesid sõja eest.Temal ei läinud elus nii hästi,aga tal oli 6 last,sellest 4 laps oli minu vanaema.Minu vanema kolis peale koolis käiku Kuressaarde ja sai kokku minu vanaisaga,kes on venerahvusest ja nad abiellusid ja neil tuli 4 last. Sellest teine laps on minu ema. Minu ema kolis Muhusse ja sai kokku minu isaga kellega mina enam koos ei ela,kuid hiljem leidis mu ema uue armastuse,kes on siis mu kasuisa ja kellega on tal veel 2 last ning me kusagil 5 aastat tagasi tulime tagasi Kuressaarde. Vanaisa vaar-vanemad elasid kunagi Kesk-Venemaal ja oldi aadlikud ja seal juhtus midagi

Kirjandus

6

docx

2 grammi hämaruseni

Olen väga rõõmus, et selle raamatu kasuks otsustasin, sest ma pole ammu nii hea ja kaasakiskuva sisuga raamatut lugenud. Minu poolt on ainult väga positiivsed kommentaarid. Soovitan seda kõigile noortele, sest see räägib just sellistest probleemidest, mis sellise eaga kaasas käivad. Raamat räägib tegelikult sellest, kuidas Lelet vanglas Karlile oma lugu räägib. Raamatul puugub tavaline happy end, mis teeb selle minu arust just veelgi põnevamaks. See ei ole lihtsalt armastuslugu, vaid räägib sellest, kuidas ühe hetkega kogu maailm kokku variseda võib, kui sa ei saa seda, keda üle kõige armastad. Raamatut lugedes kujutasin endale juba asju ette. Mu peas olid kujutluspildid kohtadest ning inimestest, kellest raamat rääkis. 4 Raamat räägib Lelet Hallati elust ning sellest kuidas ta hakkama saab. Lelet oli täiesti tavaline noor tüdruk

Kirjandus

17

doc

Põlvkondade vahelised erinevused

Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi

Ajalugu

18

docx

LAPSE ARENGU KIRJELDUS

maailmavaade, selline konkreetsem ja vanemad lapsed teavad kuidas ja mismoodi asjad käivad elus. Ütleme nii et nad on maailma näinud, siis on nende tarvilike teadmiste edasi andmisest nooremale tuttavale kasu mitte kahju. 2.1 Toetavaid tegureid:  Toetav ümbruskond ja hoolivad vanemad- Igaüks mõistab sõna vanemad eraldi. Kuna isa minu igapäevaelus enam nii väga ei olnud, olid minu vanemateks minu tädi, minu vanaema ja minu ema. Nad olid minu jaoks kõik. Nad kiitsid ja aitasid mind igati. N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg   Kool- Proovisin olla tubli ja saada häid hindeid. Alati on tähtis ka õpetaja suhtumine oma ainesse. Õpetajale, kellelele on tähtis, et tema aines olevad õpilased saaksid tema ainest aru ja saaksid tema tunnis häid hindeid, õpetab oma ainet väga hästi. Ja nagu öeldakse, tema jaoks on mitte aine ise, vaid

Pedagoogika

2

odt

Mina peres - vanema, noorema või keskmiselapsena

see, et kõik on läinud juba kodust ära oma elupeale ja mu vanemad poolõed ja poolvennad ei näe mind suureks kasvamas. Vahel annavad mulle endast märku telefoni teel ja see ka väga harva. Mulle meeldiks kui nad tunneksid rohkem huvi minu vastu. Praegu on tunne, et teisi poolõdesid ja poolvendasid polegi olemas on ainult üks poolõde kellega koos elan ja igapäevaselt suhtlen ja teine poolõde kellega vähemalt üle päeva suhtlen ja kellel nädalas korra külas käin. Oma vanaisa ja vanaema ma ei tea. Kui ma sündisin siis natukene aega hiljem lahkus vanaisa meie seast. Vanaema oli juba varem meie seast lahkunud. Ma oleksin väga tahtnud vanaisa ja vanaema näha. Aga kahjuks elu läks nii, et nad lahkusid varem kui ma suureks sain.  Kui ma olin väike oli mul kodus rohkem kindlaid reegleid. Ma arvan, et selle võrra olen ma ka kohusetundlikum ja oskan reeglitest paremini kinni pidada. Ega ma pole ka alati kõige tublim lapsena olnud

Sotsioloogia

3

doc

Minu perekond

Minu perekond Mina ja minu ema oleme tegelikult pärit Tallinnast. Seal me elasime tavapärast linnaelu. Meil oli väike ühetoaline korter. Ema käis päeval tööl, mina aga veetsin oma päevad lasteaias. Suvel sai tihti Stroomi rannas mängimas käidud. Talvel viis ema mind aga tihti kelgutama. Kuna oli alles väike poisipõnn, siis ei mäleta ma Tallinna elust suurt midagi. Kui ema ja vanaema aga vahest räägivad minu lapsepõlvest, siis meenuvad mulle eredamad mälestused. Nii möödusid need päevad ja aastad Tallinnas, kuni saabus päev, mil tulime elama Saaremaale. Sõit sinna oli omamoodi elamus, sest mina ei olnud varem praamiga sõitnud. Uue koduga ja uue eluga harjumine võttis meil natuke aega. Pikkamööda tekkisid aga uued tuttavad, uued sõbrad ja nii tutvus ka mu ema minu praeguse isaga. Tema on ehtne saaremees, kes oskab rääkida huvitavaid lugusid saare elust

Kirjandus

5

doc

"Minu elu lugu"

Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõudlik laps. Kui mulle

Eesti keel

Kommentaarid (0)