Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kliima ja pinnamood (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised suuremad kõrg-ja madalrõhualad mõjutavad eesti kliimat?
  • Miks saavad eesti kõrgustikud vähem päikesekiirgust kui rannikualad?
  • Kuidas mõjutab pinnamood sademete hulka?
  • Millised plussid ja miinused on üleminekukliimal võrrelduna mandrilise ja merelise kliimaga?
  • Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas liikudes?
  • Milline kuu on eestis kõige sademeterikkam?
  • Millised on sademerikkad ja millised sademetevaesed piirkonnad eestis?
  • Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist?
  • Mida näitab tuuleroos?
  • Kuidas sellist diagrammi koostatakse?
  • Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi?
  • Miks on Läänemeri üks reostunumaid siseveekogusid maailmas?
  • Miks sõlmitakse rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks?
  • Milline geoloogiline protsess mõjutab tänapäeval eesti rannikut kõige rohkem?
  • Kuidas mõjutab pinnamood vooluveekogusid?
  • Mis on selle põhjuseks?
  • Mille poolest erinevad Soome lahe jões teistest eesti jõgedest?
  • Millisesse vesikonda kuuluvad sinu kodumaakonna jõed?
  • Milline on Peipsi-Pihkva järvistu tähtsus eestile?
  • Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi?
  • Miks on Kaali järv eestis ainulaadne?
  • Millised on eesti järvederikkamad ja vaesemad alad?
  • Miks voolab Suur Emajõgi suurvee ajal võrtsjärve?
  • Kus pumbatakse eestis mineraalvett?
  • Miks on pandivere kõrgustiku jalam väga allikaterikas?
  • Kuidas mõjutab inimtegevus pinnavett?
  • Millist tüüpi soid on eestis?
  • Miks on need ainulaadsed?
  • Miks on vaja soid kaitsta?
Kliima ja pinnamood #1 Kliima ja pinnamood #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor valling Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Kliima ja jõed

Mereline kliima-sademeid,väike temp kõikumine. Mandriline kl-sademetevaene, suur temp kõikumine.Eesti kl-üleminekuline e.paraskontinentaalne kl.suur päike-rannikualad,saared.vähe päikest kõrgustikel.madalrõhkkond e tsüklon-ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga.' tõusvad õhuvoolud''vihmased, tuulised ilmad,talvel sula''eestit mõjutab islandi miinimum.kõrgr- õhkkond e.antitsüklon-ümb. Õhkkonnast kõrgema õhurõhuga.'laskuvad õhuvoolud.''selged,tuule- vaiksed ilmad''eestit mõjutab Assooni,Skandinaavia, (suvel)ja sileeri maks(talvel)''Eesti kl mõjutab: päikesekiirguse hulk,õhumassid,aluspind,läänemeri. Rannik-maismaa ja mere kokkupuuteala,mille piires on kujunenud meterekkelised pinnavormid. Rand- mais- maa osa rannikul,mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda.Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik, nt fjordrannik.Lauskrannik- lauge reljeefiga rannik,väikesed kõrguste vahed.Järsakrand-kujuneb kohas,kus meri randa murrutab. Pankrannik-alu

Geograafia
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Diatomiit on pärastjääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest. Kasutatav täite- või isoleerimaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses. Eestis hetkel seda ei kasutata. Inimtekkelised setted: · peamiselt seotud põlevkivi kaevandamisega. Kõige silmapaistvam Põhja-Eestis põlevkivi kaevandamisega tekkinud alad. Tuhamäed 17.09.13 Pinnamood Eesti pinnamood on valdavalt tasane. Keskmine absoluutkõrgus u 50 m. Umbes 40% jääb kõrgusvahemikku 50-100. Üle 100 m ulatub vähem kui kümnendik. Eesti pinnamoe võtmeks on aluspinna reljeef. Aluspinna reljeef kattub enam-vähem tänapäevase reljeefiga. Kõikide Lõuna-Eesti kõrgustikele on suurt rolli mänginud jääajad. Liustik lähtus aluspõhja reljeefist. Vastavalt sellele muutis ta oma liikumist. Söllid. Liustikutekkelised pinnavormid

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres

Geograafia
thumbnail
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres

Geograafia
thumbnail
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

sõltub Päikese kõrgus päikesekiirte langemisnurk 2. Üldine õhuringlus e. valitsevate tuulte suund tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb külmvöötmes ­ ida-kirdetuuled ida-kagutuuled parasvöötmes ­ läänetuuled palavvöötmes ­ kirdepassaadid kagupassaadid PASSAADID ­ püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled MUSSOONID ­ tuuled, millede suund muutub sõltuvalt aastaajast, talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima ­ pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima ­ külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4. HOOVUSED ­ suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus ­ temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !! tõusvad õhuvoolud ) külm hoovus ­ temperatuur madalam sademeid vähe ( !! laskuvad õhuvoolud ) 5. Pinnamood mõjutab õhumasside liikumist ( mäestik/tasandik )

Geograafia
thumbnail
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

............................................................................................. 18 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

Esineb vihmametsades ja linnades). Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise taga järel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud. Füüsikalisel murenemisel ei muutu koostis( Kõrbetes esineb kõige rohkem rabenemist. Füüsikalist murenemist esineb ka tundrates ning kõrgmäestikes). Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood. Paneb aluse mulla tekkele, muudab pinnamoodi. · Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele · Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. o Taimed saavad mullast toitaineid · Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku

Geograafia



Lisainfo

Konspekt

Kommentaarid (1)

eeeeeeeeeeeeeee profiilipilt
19:16 21-11-2018
389168 profiilipilt
389168: sama
00:02 23-11-2020



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun