Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pandivere Kõrgustik - Esitlus (0)

1 HALB
Punktid
Pandivere kõrgustik
Asend
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Pandivere kõrgustik asub Teine tase
Kõrg-Eestis, peamiselt Lääne-
Kolmas tase
Neljas tase
Virumaal, piirnedes põhjast
Viies tase
Viru lavamaaga, läänest
Kõrvemaaga, lõunast Kesk-
Eesti tasandikuga ning idast
Alutaguse madalikuga.
Pilt 1 ­ Eesti kaart
Tekkelugu, Aluspõhi
Pandivere kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis sai oma ilme viimase jääaja mandrijää
kulutava toime tõttu.
Kõrgustiku aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi mille peal on küllalt paks
moreenhorisont.
Maavaradest leidub pandivere kõrgustiku idaosas põlevkivi, kuid seda ei kaevandata, kuna
Ida-Virumaa kaevandustes leiduv põlevkivi on palju kvaliteetsem ja puhtam.
Maastik
Oma tekkeloo tõttu on
Pandivere kõrgustiku nõlvad
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim
küllaltki lauged. Teine tase
Kolmas tase
Pandivere kõrgustiku kõrgeim
Neljas tase
tipp on Emumägi, mille
Viies tase
suhteline kõrgus on 79m ning
absoluutne kõrgus 166m.
Kõrgustiku põhjaosas
paiknevad pikad oosid ning Pilt 2 ­ Vaade Emumäe vaatetornist
servaaladel esineb
mõhnastikke.
Mullastik
Pandivere kõrgustik ja Kesk-
Eesti tasandik on Eesti ühed
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim
viljakama mullaga Teine tase
Kolmas tase
piirkonnad.
Neljas tase
Kuid esineb ka
Viies tase
väheviljakamaid alasid ning
soid kõrgustiku jalamil.
Põhjaosas on levinud
leostunud rähksed mullad, Pilt 3-Pandivere kõrgustiku põllud
lõunaosas aga peamiselt
leetunud mullad.
Veestik
Pandivere kõrgustikus leidub
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim
rohkelt allikaid pinnase suure
sadevete infiltratsiooni tõttu. Teine taseKolmas tase
Allikate rohkusest tingituna
Neljas tase
saavad Pandivere kõrgustikust
Viies tase
alguse paljud jõed
(nt. Põltsamaa j.,
Pedja j.)
Pilt 4 ­ Põltsamaa Jõgi
Veestik
Suuri järvi Pandivere
kõrgustikul ei leidu, kuid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim
Teine tase
üheks suuremaks on näiteks
Kolmas tase
Valgejõe lätteks olev Porkuni
Neljas tase
Viies tase
järv.
Pandivere kõrgustikul on
iseloomulik ka tugev
karstumine, mis on tingitud
pinnase erikõvadusega
lubjakivimitest. Pilt 5 -Porkuni järv
Asub Eesti suurim karstiala.
Looduskaitse
Pandivere kõrgustikku
hõlmab endasse PandivereKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim
veekaitseala, mis moodustati Teine taseKolmas tase
sealsete jõgede, allikate ja
Neljas tase
põhjavee kaitseks aastal 1988.
Viies tase
Mõdriku-Roela ja Neeruti
MKA-d.
Endla LKA
Pilt 6 ­ Endla Raba
Rahvastik
Pandivere kõrgustik on küllalt
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim
tihedasti asustatud viljakate Teine tase
muldadega piirkondades.
Kolmas tase
Neljas tase
Elanikkond elab peamiselt
Viies tase
suuremates asulates(Väike-
Maarja) ja linnades(Rakvere)
ning maapiirkondades,
põldudel ja metsas käiakse
Pilt 7- Rakvere linn
töötamas.
Pildimaterjal
Pilt1 - http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/images/estyld.jpg
Pilt2-
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/49/Emum%C3%A4e_maastikukaitseala.JPG
Pilt3-
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5b/Emum%C3%A4gi_vaade_NW.jpg
Pilt4- http://y.delfi.ee/orig/47515/5038509_Hur4bf.jpeg
Pilt5- http://y.delfi.ee/orig/42079/7680709_tq6KXq.jpeg
Pilt6-
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3e/M%C3%A4nnikj%C3%A4rve_raba_%28
Pilt7- http://wwx.virumaateataja.ee/070708/gfx/10878486e4229ac98c.jpg
Tänan tähelepanu eest!
Koostatud:
26.02.2012
Vasakule Paremale
Pandivere Kõrgustik - Esitlus #1 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #2 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #3 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #4 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #5 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #6 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #7 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #8 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #9 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #10 Pandivere Kõrgustik - Esitlus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karl Jõeste Õppematerjali autor
Põhjalik esitlus Pandivere kõrgustiku geograafilisest ilmest ja rahvastikust.

Sarnased õppematerjalid

Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad kivimikihid

Eesti loodusgeograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

veeristest ja rahnudest. Moreenkünkaid leidub Eestis enamasti Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul. Need kujunesid välja seal, kuhu jää või jääsulavete liikumine tõi kuhugi kokku palju settematerjali, teisale jälle vähem, nii et tekkisid künkad ja nõod. Moreentasandikud on mandrijää kujundatud pinnavormidest suurima pindalaga ja tekkinud seal, kus aluspõhi on olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme - otsamoreene, mis on Eestis üsna tavalised, nt Vaivara Sinimäed, Palivere. Mõhnad on liivast ja kruusast, ka veeristest ja mudast koosnev pinnavorm, liustike liikumisest tekkinud rühmiti paiknevad künkad. Selliseid näeme näiteks Viitnal, Kurtnas jm. Oosid ehk vallseljakud on kitsad järsuservalised kruusast, liivast või veerisest koosnevad vallid

Euroopa
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun