Pedosfäärist lühidalt (0)

Pedosfäär
Muld - avatud süsteem, toimid ökosüsteemis filtrina.
Murenemine -kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu, ja elusorganismide mõjul.
Lähtekivim- peenemad pindmised murenenud kivimid ,milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.
Füüsikaline murenemine e. rabenemine - toimub kivimiosakeste e. mineraalide soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tagajärjel. Füüsikalise murenemise käigus murdub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraalide struktuur ei muutu.
Keemiline murenemine e. porsumine- muutub kivimite keemiline koostis ning osa lahustunud aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutud vähesel määral. – korrusioon - kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. – leostumine- lahustunud soolade ärakandumine ,lahustunud kohast. – karstumine – Eestis toimuv protsess kus…..
Bioloogiline murenemine- algab elusorganismide nt. samblike kinnitumised kivimi pinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (seotud nende ainevahetusega).
Mulla teke
Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullas lihtsamateks mineraalideks
Humifitseerumine- mullas toimuv orgaaniliste jäänuste muundumise protsess, muutumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks ühenditeks nn. huumuseks.
Mulla tekke tegurid (passiivsed ja aktiivsed):
Passivsed (mõju on pikaajaline ja vähemärgatav) :
-Lähtekivim- annab mullale mineraalseid aineid. –Reljeef- mulla tekke tingimused ühtlasemad kui mägisel pinnal. Seega on seal mägedes mitmekesisem muldkate . –Aeg (mulla vanus)- aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi.
Aktiivsed (mõju muldkattele ja omadustele on märksa kiirem):
-Kliima- Oluliselt mõjutab ilmastik- sademed ja temperatuur. See aga tekitab murenemist. – Organismid- Taimed on ühed olulisemad ,sest nad toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteaineid ja vett. –Inimtegevus- Inimesed muudavad taimekasvatuseks maad sobivamaks seda niisutades, kuivatades, harides ja väetades.
Mulla horisondid (mulla erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihid )
A-huumushorisint- Orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tumedat värvi.
B-saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont)- peenemate mineraali osakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Pruuni või punaka värvusega.
C-lähtekivim- mineraalne lähteaine millele muld on tekkinud.
D- aluskivim - lähtekivi alune vanemast ajastust kivim.
E-väljauhtehorisont- koosneb vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Heleda värvusega.
G- gleihorisont - koosneb sinakas -halli värvusega gleimulla mineraalidest . Tekib kõrge põhjaveeseisuga aladele . Vesi surub õhu mulla pooridest välja.
AT-toorhuumuslik horisont- tekivad liigniisketes tingimustes. Orgaanilise aine kuhjumus horisont. A ja T vahel.
O-kõduhorisont- erinevas lagunemisjärgus olevad orgaanilised osad.
T-turvas- Tuhavaene soomulla horisont. Vee ja orgaanilise aine rikas.
O-horisont
A-horisont
E-horisont
B-horisont
C-horisont
CG-horisont
Tsonaalsed mullatekke iseärasused:
Läbiuhte veerežiimiga- Sadmevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja jõuda põhjaveeni. See aga viib mullast ära toitaineid ja mulla viljakus langeb. Need mullad levivad paras - ja palavvöötmes.
Tasakaalustatud veerežiimiga- Sajuperioodil sademed põhjaveeni ei ulatu ja seega jäävad toitained mulda. Selline muld levib rohtlas, metsastepis ja savannis.
Auramise ülekaaluga veerežiimiga- Mullavees lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub aga soolad jäävad mulda. Levib selline muld kõrbetes ja poolkõrbetes.
- On ka veel muldi mis ei allu horisontaalvööndilisusele ,sest nende teke on välisjõudude poolt häiritud. Need asuvad mäestikes ja veekogude ääres. Samuti esineb ka igas vööndis turvasmuldi.
Lk 70
Maailma mullad
Tundravöö mullad- Igikeltsa ja mulla protsesside tõttu on uue mulla teke väga aeglane. Veega küllastunud igikeltsa ja maapinna vahel toimub gleistumine. Hapniku puudumise kasutavad mikroorganismid hapendamiseks mineraalides olevaid rauaosakesi. Raua oa. muutub ja selle tõttu muutub mulla osa sinakas-halliks - AT. Nõgudes, kus vett on rohkem ei lagune orgaaniline aine täielikult ja selle kuhjumisel tekib turvas.
AT
CG
Okasmetsade mulllad- Nendes muldades toimub läbiuhterežiim. Aastaaegade vaheldumise ja erinevate temperatuuridega kujunevad seal välja keeruka ehitusega mullad. Mullad on sageli liivakad ja vett hästi läbilaskvad mistõttu tugevate vihmasadudega uhutakse toitained mullast välja. Sellises mullas on levinud vähenõudlikud okaspuud , mille okkad annavad ka mullale juurde org ainet. Okkad lagunevad jahedas aeglaselt ja seetõttu on maapinnal püsiv kõduhorisont. Lagundajateks on seal peamiselt seened.
O
A
E
B
C
D
Rohtlate mullad- Sademed on tasakaalus aurustumisega mis laseb tekkida viljakatel mustmuldadel. Orgaaniline aine laguneb soojas kiiresti, aga ainult niikaua kui mullas jätkub niiskust. Kuivemal perioodil seiskub aktiivne lagundamine ning tekib juurde hulga huumust. Seda protsessi nim. kamardumiseks. Tänu suurele bioloogilisele aktiivsusele toimub mullas pidev mulasegamine.
Kõrbete ja poolkõrbete mullad- Sealsed mullad on soolarikkad. Aktiivset mullateket esineb, ainult seal kust mullad saavad niiskust juurde jõgedelt või põhjaveest. Toimub mulla läbikuivamine ning kõrge soolasisalduse tõttu on muld liiga aluseline, see aga nõuab taimedelt erilist kohastumist .
A
B
C
Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad- Mulla teke on neil aladel kestnud kõige kauem ja seetõttu ulatub muld väga sügavale. Kuigi orgaanilist ainet langeb maapinnal palju ,tekib sellest huumus väga vähe ,sest see lagundatakse väga kiirelt ära. Murenemine on väga aktiivne. Kõrge temp ja niiskus tekitab mulda kaoliniitsavi mis hoiab kinni väheseid toitaineid aga ka suurendab läbiuhtuvust. Muld rikastub taimedele mitteoluliste ainetega Fe ja Al. Muld on tugevalt happeline ja taimejuurtele toksiline ,seetõttu on juured pigem maapinnalähedased. Muldi nim. puna või kollamuldadeks
A
E
B
C
Muld kui ressurss, muldade kaitse
Muldade degradatsioon ja hävimine- Muldade igasugune hävitamine või kahjustamine. Muldade erosioon - See kahjustab mulda kõige rohkem. Selle tagajärjel lendavad mullaosakesed kõrgematest kohtadest madalamatele. Selletõttu kantakse mulla viljakamad kihid veekogudesse või kohtadesse kus neis kasu pole. Erosioone jaotakse kaheks ( geoloogiline erosioon; kiirendatud erosioon- inimese põhjustatud, kui on hävitatud paduvihmade eest kaitsev taimekate) vee-erosioon- kui ajutised sademed viivad mullaosakesed mujale. Kõrbestumine- Kui taimkate on hõre, muld kuiv ja huumusevaene ning maapind avatud tuultele, hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi (tuuleerosioon e. deflatsioon ). Tuul kannab osakesed tuulevaiksematesse kohtadesse nt nõlvadele või nõgudele. Esimene ilming ongi viljatu pinnase kandumine viljakale pinnasele mille tagajärjel seegi muutub viljatuks….?
Muldade sooldumine- On tingitud põldude niisutamisest. Kuiva kliimaga aladel niisutatakse jõeveega mis on aga soolane . Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ja auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.
Mulla hapestumine - Mida rohkem on mullas vesinikioone , seda happelisem on mullalahus. Muld muutub happeliseks ,sest taimete orgaanilise aine lagunemise käigus tekib palju orgaanilisi happeid . Võimendatum on olukord sademeterohkemates kohtades, kus vihmvesi uhub aluselised ained ära. Veel on see olukord hullem happevihmade tõttu. Raskemetallid mullas- Raskemetallid on toksilised ,sest neid kas organism ei vaja või siis vähesel määral. Need on ohtlikumad happelises mullas. Raskemetallid mõjuva ka kahjulikult mullelustikule läbi mullaprotsesside. Need satuvad mulda läbi metallurgiatööstuse, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Ehitusdegratsioon- Kui inimesed katavad viljaka maa teede ja ehitistega. Peamiselt ehitati suuremad linnad kunagistele peamistele põlluharimispiirkondadesse. Lisaks hävitab muldasid maailmamere tõus ja maapinna vajumine , mis muudab pinna liigniiskeks. Bioloogiline degratsioon - kui mineraalne aine ületab orgaanilist ainet. Selle tagajärjel huumusevarud vähenevad ja mulla viljakus langeb. See probleem on levinud arengumaades kus sama põllumaad kasutatakse mitmeid aastaid ja muld ’’väsib’’.