Geograafia KT murenemine (0)

KT kordamisküsimused- Pedosfäär

KT kordamisküsimused Geograafia. PEDOSFÄÄR. 1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee, õhu ja elusorganismide toimel. 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Lähtekivimiks. 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Näiteks Lõuna-Eesti võib see küündida kuni 3 m sügavuseni, vanadel kiltmaadel aga kuni 100 m sügavuseni. Murenemiskooriku paksus sõltub kivide mineraalkoostisest ja mulla

Pedosfäär

Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemist liigitakse keemiliseks ja füüsiliseks murenemiseks. Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR 4.1. Murenemine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on pidevas protsess, mis toimub kõikjal, nii kõrgmäestikes kui ka tasastel aladel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine. Mõnikord eriti mullateaduses, eristatakse ka bioloogilist murenemist. Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline

Pedosfäär

Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine). Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalida muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemine on mullatekke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Reljeefi kõrgematel osadel tekkinud murendmaterjal kantakse tuule, vee ja raskusjõu mõjul allapoole, kus jätkub selle edasine murenemine. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest

Pedosfäär

Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljud->rahnud->kivid->kruus->liiv (ja pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest savi). Kivide kruusaks muutumisel hakkab füüsikalise murenemise osakaal vähenema, sest väikese ruumalaga kehad soojenevad ühtlaselt ja ei teki enam lõhesid. Kõrbetes, kus liivaterad üksteise vastu hõõrdudes oma pinnakihte kulutavad, võivad liivaterad tolmuks peenestuda. Mullas, kus on orgaanilisi aineid ja niiskust, püsivad osakesed paigal ja murenemine jätkub keemilisel teel. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Selle paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest (kõvadusest), mullavee omadustest (happelisusest) ja ajast. -Füüsikaline murenemine e. rabenemine toimub kivimiosakeste e. mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ja öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus

Mis on muld, selle tähtsus, mulla tekke tegurid

1994 ÜRO Rio de Janeiros, kõrbestumistõrje konventsioon, mille eesmärk on kaitsta mulda ja vett kogu maailmas. Mulla tähtsus: Taimede kasvukeskkond- vähendab CO2 hulka õhus, põllumajanduslik, loomadele elupaigaks, varjupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad, arheoloogiline Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri , vee, õhu ja elusorganismide toimel. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid, kuid suures temp. kõikumised 2. Keemiline murenemine - e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa

Pedosfäär

PEDÕSFÄÄR 1. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. Need laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivist eraldub kild