PEDOSFÄÄR, MULLAHORISONDID (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

10.klassi konspekt muldade kohta

Mullad *Esimesed organismid mullal on samblikud(ei vaja aluspinda jne.) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõdukiht (surnud orgaanilised ained) A-ho

Geograafia

3

doc

Pedosfäär

Pedosfäär ­ muld Mõisted: Muld ­ maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus ­ maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus ­ maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel.

Geograafia

3

rtf

Pedosfäär

Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine ­ vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik ­ maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoo

Geograafia

6

doc

Pedosfäär

keskkonda. Raskemetallid mullas Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad, see tähendab ohtlikumad, on raskmetallid happelises mullas. Raskmetallid satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljaka mulla üha suurematel aladel ehitiste ja teedega. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse ja need leiavad taaskasutamist, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks on muldade füüsilise hävimise põhjuseks maavarade kaevandamine. Muldade hävimine on seotud ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. Bioloogiline degradatsioon Bioloogiline degradatsioon avaldub orgaanilise aine puudulikuks taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Lihtsaima bioloogilise

Geograafia

3

doc

Muld. Mulla kujunemine

Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine ­ kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik ­ maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine ­ kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine­ toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim ­ kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: 1. mineraalne koostis(

Geograafia

5

doc

Pedosfäär

protsesside tõttu). *Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. 7)Muldade sekundaarne sooldumine ­ tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. 9.Miks tekivad mulda horisondid? Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. 10.Millised horisondid eraldatakse muldades? Tea nende tähistust ja nimetusi! Mullahorisondid: O metsakõdu A huumushorisont B sisseuhtehorisont E väljauhtehorisont G gleihorisont C lähtekivim D aluskivim T turbahorisont 11.Tsonaalsed mullatekke iseärasused.

Geograafia

2

doc

Geograafia - Pedosfäär

· Muldade hapestumine - eeldus on alustevaene lähtekivim, happevihmad. · Raskmetallid mullas - raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitööstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. · Muldade hävimine ehitustegevuse tõttu - Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks maavarade kaevandamine, maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab mullad liigniiskeks. Muldade tallamisprobleem. · Bioloogiline mullaväsimus - sama kultuur samal mullal mitu aastat järjest. 13) Maailma mullad: Tundramullad Okasmetsa mullad Lehtmetsad Rohtlad mustmullad Kõrb ja Vihmamets

Geograafia

10

docx

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine). Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalida mu

Geograafia

Kommentaarid (0)