mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetri pikkused. Kuidas kujunevad veekogud? Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Taganevad jäämassid viisid endaga kaasa pinnast ja uuristasid süvendid, kuhu kogunes jääsulamisvesi. Mereranniku läheduses leidub rannajärvi, mis on tekkinud merelahtedest maapinna tõusmise tõttu. Rabajärved võivad tekkida laugaste liitumisel. Järved võivad tekkida ka loogeliste jõgede vanadest jõesoppidest
Eestis on ikka mäed ja EKSAMIL ka nii kirjutada!!!!!!!! Pandivere kõrgustik · Jalam u 80 m kõrgusel · Lubjakividest aluspõhja katab moreen vaid 2-5 m paksuselt · Tegelikult on tegemist suure aluspõhjaga kühmuga kõige iseloomulikum, lubjakivist hiigelsuur kühm · Küllaltki tasane · Valdavalt lainjas, oosiahelikke ja mõhnastikke · Kõrgustiku keskosas Porku-Vao ürgorg negatiivne pinnavorm · Karstumine, kõrgustiku kesosas u 1000 m2 veekogud puuduvad · Mõhnastikud Pandivere põhjaosas Sakala kõrgustik · Jalam 65 m kõrgusel · Pinnamoes domineerivad Devoni liivakividesse ulatuvad ürgorud: Tänassilma-Viljandi- Raudna, Auksi-Võistre-Karula, Ärma, Õisu-Rimmu, Kõpu, Loodi-Sinialliku, Halliste. Kõrgustevahed võivad olla ca 30 m. · Väikevoored ja oosid künklikum on Holstre, Hummuli, Tuhalaane ja Kärstna ümbrus. Väikevoored eelkõige kõrgustiku servaalal.
*Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel. *Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred. *Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng *Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud. Alguses oli kiire ja hiljem aeglane maakoore kerkimine. Miks võib tänapäeval leida rannaluiteid kaugelt sisemaalt? *Liustike sulamisega tekkis 13 000 a tagasi hiigelsuur veekogu Läänemere nõo kohta – Balti jääpaisjärv. *Viirsavi aastakihtide kokkulugemisega on kindlaks tehtud, et 8213eKr Balti jääpaisjärv murdis läbi takistuse Atlandi ookeani ning tekkis Joldiameri. *Peale seda tekkis Antsülusjärv , kui maakoor kerkis ja Kesk-Rootsis väin sulgus.
*Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel. *Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred. *Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng *Kunagised jäämassid surusid maakoort sügavale ning hiljem sulamisel nendesse kohtadesse jäid veekogud. Alguses oli kiire ja hiljem aeglane maakoore kerkimine. Miks võib tänapäeval leida rannaluiteid kaugelt sisemaalt? *Liustike sulamisega tekkis 13 000 a tagasi hiigelsuur veekogu Läänemere nõo kohta Balti jääpaisjärv. *Viirsavi aastakihtide kokkulugemisega on kindlaks tehtud, et 8213eKr Balti jääpaisjärv murdis läbi takistuse Atlandi ookeani ning tekkis Joldiameri. *Peale seda tekkis Antsülusjärv , kui maakoor kerkis ja Kesk-Rootsis väin sulgus.
Enamasti suudmes. Lähtejõgi- jõgi, millest saab jõgi alguse.jõelangus- nim jõe lähte ja suudme kõrguste vahet meetrites. Jõe lang- nim jõe veetaseme keskmist langust meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil- languse jaotus erinevatel jõelõikudel, jõe kujunemine toimub väga paljude tegurite koostoimel. Kärestik- kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Eesti jõed jagunevad vesikondade vahel : lääne eesti suuremad veekogud on väinamere ja liivi lahe vesikonda kuuluvad pärnu ja kasari jõgi oma paljude lisajõgedega. Lõuna eesti kuulub peipsi järve vesikonda. Eesti jõed toituvad sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest, allikatest ka. Eesti jõed erinevad soome lahe jõgedest selle poolest, et esineb palju jugasi, nad on lühikesed jõed, voolavad kanjoni tüüpi jõgedes. Jõgede tähtsus: transpordiks hea, mage vesi, tarbeks saab kasutada, silmailu, kalapüük jne
· Hüpertroofne e ülirohketoiteline (liigtoiteline) Üleküllastunud sissekantud toitainetega. Kuna vee läbipaistvus on väga väike, on veesisene taimestik hävinud. Ohter pms sinikuist koosnev fütoplankton areneb ainult mõnekümne cm paksuses pinnakihis. Veekogu põhja katab sapropeel, põhjalähedases vees ei ole lahustunud hapnikku. Jääkatte all kaob hapnik täielikult, selle asemele ilmub H2S. Hüpertroofsed veekogud on tavaliselt madalad, veevahetus aeglane, neil puudub kala- ja puhkemajanduslik väärtus. Jämedates joontes võib Eestis eristada kolme tüüpi järvi: · Oligotroofsed e vähetoiteline järved on toitainete poolest vaesed (Palkna, Nohipalu, Udsu, Kurtna Ahnejärv, Viitna Pikkjärv). (mineraal- ja orgaaniliste ainete vaene) · Eutroofsed e rohketoiteline (mineraalainerikas ja huumusainevaene)järved on toitainete poolest rikkad. · Düstroofsed järved on huumustoitelised
Metsepole madalik EESTI JÕED PÕHIMÕISTED Sängoruga jõetasandik vt joonis Mõisted: meandreerumine, põrkeveer, laugveer, soot e vanajõgi Peajõgi koos lisajõgedega.??? Paremkallas, vasakkallas, delta, lehtersuue.??? Valgala maa-ala, kust veekogu või selle osa saab oma vee (toitub), näiteks Pärnu jõe valgala. Vesikonnad: Eesti asub tervikuna Läänemere vesikonnas. Vesikond maa-ala, millelt lähtuvad jõed jm veekogud suubuvad ühte suurde veekogusse(merre, lahte, järve). Vesikonda nimetatakse selle veekogu järgi, millesse vesikonna vesi voolab (Soome lahe vesikond, Peipsi järve vesikond). Eesti mandriosa võib jaotada kolmeks Peipsi järve, Soome lahe ning Liivi lahe vesikonnaks (käsitletakse ka Väinamere-Liivi lahe vesikonnana). Neljanda, saarte vesikonna moodustab Lääne-Eesti saarestik. Jõe vesikonda nimetatakse jõgikonnaks.
Põhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega
Kõik kommentaarid