Pedosfäär ehk mullastik (2)

Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid , seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini.
Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel.
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel.
Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus ) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente ( Prof . Kõlli).
Murenemist põhjustavad tegurid:
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine
temperatuuri kõikumine jää tuul vesi
soodustab:
kuiv ja külm kliima
Keemiline murenemine ehk porsumine
Vesi hapnik süsihappegaas
soodustab:
niiske ja soe kliima
Bioloogiline murenemine
taimed loomad mikroorganismid
Füüsikaline murenemine e. rabenemine
on kivimite peenenemine välisjõudude toimel.

• Mida peenemateks osakesteks kivimid murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Peenema lõimisega materjal allub paremini ka keemilisele murenemisele.
  
• Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu.
  
• Põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.
  
• Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes.
  

Keemiline murenemine e. porsumine ja selle käigus toimuvad tähtsamad keemilised reaktsioonid
Primaarsed mineraalid + happed + hapnik =>
=> setted (kivimite osakesed + sekundaarsed mineraalid) + lahustunud ioonid

• Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega.
  
• Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
  
• Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades.
  
• Keemilise murenemise käigus toimub ka leostumine – vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne.
  

Leostumise näiteks karstumine – nt lubjakivi , dolomiidi , kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid , esineb ka Eestis.
Keemilised reaktsioonid

• Lahustumine – lahustuvad mineraalid kaovad
  
• Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to) – so liitumine hapnikuga (+O2 )
  
• Hüdratatsioon – vee liitumine mineraali koostisse
  
• Hüdrolüüs – soola lagunemine vesikesk-konnas happeks ja aluseks
  

Mullateke kõval kivimil
Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema.
Esimesed organismid asuvad murendile elama.
Tekib huumushorisont.
Sademeteveega kantakse osa aineid sügavamale.
Tekib sisseuhtehorisont (sinna kantakse ained).
Edasise ainete väljauhtumise tagajärjel tekib hele väljauhte- ehk leethorisont .

• Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid .
  
• Ainete liikumine mullas oleneb:
  
  • lähtekivimi koostisest;
    
  • taimkatte tüübist;
    
  • sademete ja aurumise vahekorrast.
    

Mullatekketegurid
KLIIMA
Temperatuuri mõju murenemisprotsessile;
Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas;
Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine
ELUSTIK
Taimkatte tüüp; Loomad;
Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus)
AEG
Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 – 12000 aastat
RELJEEF
Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus ; Asukoht
LÄHTEKIVIM
Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis ( toitained ); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur
Pruunmuld

• Parasvöötme laialehised metsad ;
  
• sademed ~ aurumine ;
  
• varisevad lehed soodustavad huumuse teket;
  
• üsna viljakad ;
  
• enamasti põllustatud.
  

Mustmuld

• Rohtlad ;
  
• sademed =
• tüse huumushorisont (vahel üle 1 m);
  
• rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks;
  
• väga viljakad;
  
• suur põllustatus.t
  

Troopika punamuld

• Troopilised vihmametsad ;
  
• sademed > aurumine;
  
• mullalahus liigub ülalt alla;
  
• toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda;
  
• väheviljakad.
  

Linnamullad

• Minevikus hakkas inimasustus koonduma viljakate muldadega aladele
  
• Linnad laienevad põllumajandusliku maa arvel
  
• Ehitiste alt kooritakse muld ära
  
• Tihe transpordivoog soodustab muldade saastumist
  
• Plaaditud ja asfalteeritud pinnasesse ei saa vesi imbuda
  
• Pidev tallamine tihendab pinnast
  
• Ka linna haljasalade taimed vajavad kasvamiseks mulda
  
• Linnaelanikud vajavad toitu, seda kasvatatakse maal