Karl Suur - slaidid (0)

Karl Suur
Kristiine Pajussaar
10 c
Kuressaare 2011
Karl Suur
Karl oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja
Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele
hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta
pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma
keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa
(Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana
jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad (
Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa.
Noorus ja esimesed valitsusaastad
Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on
pakutud erinevaid daatumeid. Selge on, et ta sündis enne Pippini ja ta naise
abielu ehk ta oli abielueelne poeg. Seevastu tema vend Karlmann sündis
ilmselt 751 ja oli seaduslik pärija. Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema
poja vahel ning Karl haaras vanemana initsiatiivi. Ta surus 769 maha mässu
Akvitaanias ning seejärel nähtavasti plaanis saada Frangi riigi ainuvalitsejaks.
771. aasta detsembris suri Karlmann ootamatult ning nii sai Karl veretult võimu
haarata. Ta oli nüüd Frangi riigi ainus isand ning asus peagi oma suurejoonelisi
plaane ellu viima.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Pärand
Surres oli Karl Suur erinevate hinnangute kohaselt 65­72 aastat vana, mis toona oli kõrge
iga. Ometi oli ta oma teotahte ning eduka riigijuhtimisvõime säilitanud lõpuni ning temast jäi
järeltulevatele põlvedele säravam mälestus kui mistahes teisest varakeskaja valitsejast. Tema
isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide
läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks. Seega
polnud ime, et nii Prantsuse kuningas kui ka Saksa-Rooma keiser pidasid just ennast Karl
Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur
rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul on kumbki neist püüdnud Karli
enda kangelaseks monopoliseerida. Kõrgkeskajal oli Karl rohkem prantsuse poeemide ja
proosakangelane, hiliskeskajal, alates 15. sajandist, rõhutasid Karli saksalikkust üha enam
aga ka saksa autorid.
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase
Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France).
Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid
vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast.
751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst
tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi
loomisel. Pippinist sai alguse Karolingide dünastia.
Pippini poja Karl Suure (768­814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse:
vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri.
Karolingide valitsemise all olevat Frangi riiki tuntakse ka kui Karolingide impeeriumit
Karli järglase Ludwig I Vaga (814­840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. Verduni
lepinguga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid
Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.
Aitäh vaatamast !