Karl Suure keisririigi kujunemine (0)

Kuidas kujunes Karl Suure keisririik
Pippini järel sai Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda tuntakse Karl Suure nime all. Ta valitses aastail 768-814, aga ta sündis 742.aastal. Lisaks isalt päritud Galliale allusid talle nüüd ka suur osa Itaaliast ja paljud germaanlaste alad tänapäeva Saksamaal.
Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid , et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrgeaujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. aujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis.
Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad ja kohtunikud . Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele . Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade
tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel.
Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal. Järeltulevatele põlvedele jättis Karl Suur unustamatu mulje. Hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta ja paljud ülikusuguvõsad uhkustasid sellega, et Karl Suur olnud nende esiisa.Karl oli omal ajal väga palju lahinguid teinud oma kodumaa eest. Juba Karl Suure eluajal oli ta tuntud üle kogu maailma. Karl Suur elas 72 aastaseks.
Karl Suur maeti Aacheni toomkirikusse.Karl Suur suri haigusesse 28.jaanuaril, siis kui ta võtis vastu sakramendi.Ta maeti Aacheni sellepärast, sest surma lõpu poolel ta ei jätnud mingeid juhiseidkuhu ta matta. Aga siiski ta kirjtas juhise 42aastat tagasi, seal oli kirjas et ta tahab, et ta maetakse oma isa Pippini kõrvale. Vanasti algas päev kell 6 hommikul sega suri Karl Suur kella kaheksa ja üheksa vahel.
Kasutatud allikad:
* ENE
*www.miksike.ee
*www.wikipedia.com
*“Karl Suur“ Ernst W.Wies
* 7. klassi ajaloo õpik
Koostas: Karl Liiva 7. klass
KARL SUUR
( 768-814)