...........................................3 2. Mõisted.............................................................................................................................................4 3. Muusika erinevate elementide mõju inimese psüühikale ja füüsisele..............................................5 4. Muusikateraapia vormid...................................................................................................................6 5. Muusikateraaapia lähtekohad töös leinava lapsega..........................................................................7 6. Teraapia põhieesmärgid....................................................................................................................7 7. Kokkuvõte........................................................................................................................................8 8. Allikad:..............................................................................................................
" Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused 5000 palindroomi "Autoportree" Ma olen kanatiib mille on kulland raju ma olen jäämäe öökuub ja köietantsija nutt ma olen automootor mis õgib sipelgaid ma olen must lipp ahvi peos Ma olen kogelev vanker linnutee kraavis ma olen sülekoerkäsigranaat ma olen Peipsist õhumullina tõusnud kell mille osuteiks on haug ja pussiga jälitav tint Ma olen leinava ema rõve tants "Õhtune karjamaa" Tuulevaikus kägistab karjase suitsvat laulu Karjane vihkab loomi kuid ta silmad on hellad üksikust puust naeratab talle vastu muldne nägu üleni kaetud särava räusaga Ilmar Laaban http://arhiiv.err.ee/vaata/maailmapiltmaailma Täname Kuulamast !
alamate suhtes. Hamlet, kui troonipärija oli juba lapseeas teadlik, et temast saab tulevikus Taanimaa kuningas. Kuigi antud raamatus ei pandud rõhku sellele, et printsist oleks pidanud peale tema isa surma kuningas saama ja tema sellega arvestanud oli, arvan, et see oli tähtis samm ideaalini jõudmiseks. Mõte sellest, et mõrvatöös süüdi olnud onu kibekiiresti troonile pääses, abielludes leinava poja emaga, muutis Hamleti kättemaksuhimuliseks ja kurvaks. Tema põhimõtted pöörati peapeale. Kaalutlev raamatukangelane pidas oma sõna ja oli aus mees. Peale vannet isa vaimule kuritöö kättemaksmise kohta, pidi ta selle täitumiseks raske tee läbima. Teose lõpus õnnestus tal õiglus jalule seada, makstes oma eluga. Sõnapidamise nimel oli ta kõigeks valmis. Seda sama ootas ta ka kõikide teiste poolt. Kahjuks ei leidunud just palju neid,
õhtusöögisk, kuju uurib mehel, kas too kahetseb ka oma naiste vallutamisi ja liiderlikkust. Mees naerab ta välja ja kuju maksab kätte. Giovanni sureb leekides. Antud ooperit oli kerge jälgida, puudusid keerukad suhterägastikud. Minu lemmik lauljaks kuunes Giovanni käskjalg Leporello, kes sobis oma rolli valatult. Oli tõsine, kuid oskas ka naljakat miimikat esile tuua. Anna osatäitja oli aga võrratu oma hääle poolest, kuna ta oli selline jõuline, kuid samas leinava naise olek. Kostüümid olid kõikidel väga uhked ja lava oli põnevalt ülesse ehitatud. Antud teose kohta on raske halbu sõnu leida, kuna ta oli põneavlt ülesse ehitatud ja lauljad sobisid oma rollidesse suurepäraselt. Kõige suurima muusikalise osa selles ooperis pakkus mulle Don Giovanni avamäng, mis oli nii hingematvalt esitatud ja orkester tegi ooperi sissejuhatamisel suurepärase osa. Soovitan kõikidele seda ooperit vaatama ja kuulama minna, kes ei jaksa vaadata
Zanrid:Draama ,komöödia Peaosatäitjad: Mark Duplass, Emily Blunt ja Rosemarie DeWitt Film räägib suhte kolmnurgast , kelle peategelaseks on mees Jack ja tema parim sõbranna Iris ja tema õde Hannahist. Iris on Jacki surnud venna endine tüdruksõber.Venna surmast on möödas aasta ja nad on terve aasta vältel saanud väga lähedasteks ja aidanud üksteisel kaotusest üle saada. Jackil on probleeme venna surmast üle saamisega,tööga ja lähedastega suhtlemisega Iris saadab veel leinava Jacki oma isa maadkodusse, et ta saaks seal omaette aega veeta ,puhata ja mõelda elu üle järgi.Jack võtab Irise sõna kuulda ja sõidab ära saarele kus on vaikne ja isoleeritud majake järve ääres.Arvates, et ta on seal üksi ,leiab ta sealt eest Irise õe Hannahi, kes on tulnud sinna ka üksinda olema ja elu üle mõtlema.Hannah on lahku läinud oma 7aastat kestnud suhtest naisega. Hannah võtab oodamatu Jacki lahkelt vastu ning õhtu saabudes püüab Jack siis uinuda kuid ei suuda
Teos kutsub üles kangelaslikkusele kodumaa kaitsmisele ja võtab hästi kokku revolutsiooni nõudeid maalikunstile, kuigi ilmus peaaegu viis aastat enne revolutsiooni. Teos pälvis tohutu publikumenu ja muutis Davidi hetkega kuulsaks. Isegi paavst soovis maali näha. õli lõuendil · "Marat' surm" 1793 Teos on üks tuntumaid Suurt Prantsuse Revolutsiooni kujutavatest maalidest. 1790ndate alguses oli Jacques-Louis David innukas jakobiin ja mälestas Marat' tapmist siiralt leinava teosega. Õli lõuend · "Paris ja Helena" 1788 See oli teistlaadne, kui teised Davidi maalid. See maal oli kuningas Louis XVI vennale Artois' krahvile maalitud "Paris ja Helena" (1788). On öeldud, et selle maali meelelist ilu ei ületa ükski Davidi varasem ega hilisem maal. · Napoleon I ja Josephine´i kroonimine Pariisi Notre Dame´i katedraalis 2. dets. 1804. a. David oli Napoleoni ustav toetaja. See maal oli Davidi kõige grandioossem töö. Ta kavandas
Kuppel. Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul. 22.LEONARDO DA VINCI:Püha õhtusöömaaeg, Mona Lisa, Madonna Grotis. Tähelepanu inimese sisemaailmale, täiuslik inimese välimuse jäljendamine, vaimne tasakaal, loomulikkus. 23.RAFFAEL: Sixtuse Madonna, Ateena kool.15.saj. Ülistab ilu ja emaarmastust. 24.KRUTSIFIKS: Ristilöödud Kristuse kujutisega rist. Sümboliseerib lunastust Kristuse ristisurma kaudu. PIETA: Surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Kuulsaim Michelangelo Pieta. 25.MADALMAADE MAAL: 15-16.saj. Eeskujusid polnud, realistlik, pessimism, alalhoidlikkus, ei kujuta Piiblit, kuid olid usklikumad kui itaallased, oli võõras üksiku isiku imetlemine. Huvi meelelise maailma kujutamise vastu. Värviperspektiiv, tahvelmaal, peenmaal, õlivärvid.Kuulsaim Pieter Brueghel-talupoegade Brueghel-"Maastik Ikarose langemisega" 26. MICHELANGELO BUONAROTTI: Kõrgrenessansi kuulsaim skulptor, tegeles ka maalimisega. 16.saj
võimalikkust. Sel perioodil võivad lapsed mõtiskleda sündmuste ebaõigluse üle -- miks "halvad" asjad juhtuvad "heade" inimestega. Pärast kümnendat eluaastat hakkab laps surma abstraktsemalt mõistma, juureldes sel ajal ikka veel õigluse, ebaõigluse ja saatuse üle. Kuna selleks ajaks on laps teadlik surma isiklikkusest, võib ta püüda surmale mõtlemist vältida . Hirmu tulemusena võib laps kasutada erinevaid kaitseviise -- näiteks heita surma üle nalja. Leinava lapse meeleolud võivad vahelduda -- see on normaalne ning seda tuleb aktsepteerida. Murdeealine laps võib pereliikme surma puhul jumaldada lahkunut, ning oma viha suunata teiste inimeste vastu, mis suurendab konflikte -- enamasti elab murdeealine laps oma leina väljapoole. Teisest küljest tuleb sageli ette ka tunnete varjamist või surma eitamist (laps häbeneb näidata oma nõrkust, erineda teistest), mispuhul tuleb leinatöö teha ära hilisemas elus. Trauma ja leina erinevus lastel
lennanud oma kohale kaugelt. Kohisev ja välgunooli pilduv järve pilv seisnud kolm päeva madalal maa kohal. Kui keegi öelnud, et pilv kohiseb nagu meie püha tammik, sadanud see maha ja saanud järveks. Püha tammik jäi järve põhjakaldale ning järve asemel olnud mägedest said saared. Teist laadi lood jutustavad aga hiidnaisest või Lindast, kelle viis poega sõjas hukka saanud. Viis saart on tema kuhjatud kalmukünkad ning Pühajärv tekkinud leinava ema pisaratest. Ilmselt on usutud, et vee all elab järverahvas. Kord tulnud järvest hea piimaanniga lehm ja jäänud karja hulka. Seitsme aasta pärast kostnud järve poolt hüüd ja lehm läinud järve tagasi. PÜHAD ALLIKAD Enamik Eesti pühaks peetud allikaid on terviseallikad, nendest arvati, et nad kõiksugu silma ja nahahaigusi ravivad või noorendavat toimet omavad. Teistest allikatest arvati, et nende võimuses on ilma muuta, neid kutsuti ilmaallikateks
Villu ütles, et ta on niigi sant ja ei sobi enam peremeheks. Nad vaidlesid veel natuke aega, kuni nad mõlemad läksid oma kodudesse tagasi. Hommikul märkas Anna, et Mous on kadunud. Nad läksid Mikuga teda otsima. Nad leidsid Mousi vana pingi alt. Mikk rääkis, et Mous lihtsalt ei tahtnud teistel enam jalus olla. Järsku kuulis Anna Katku poolt kõva koera niutsumist. Ta läks, vaatama, et kas tõesti juba uudis koerani on jõudnud. Anna leidis eest leinava Villu ema ja Villu isa. Anna märkas, et Villu oli endale haavlipüssiga pähe lasknud. Anna ütles, et ta oli ainult teda Kõrbojale peremeheks kutsunud. Kaku Jüri ütles, et see oligi see mis Villu enesetapuni viis. Pärast lisas veel Jüri, et see oli ainuke mehe tegu, mis Villu teinud on. Anna ütles Katku perenaisele, et perenaine ütleks ta isale edasi, et ta läheb tagasi linna Kõrboja Anna läks läbi metsade vaksali poole. Tee peal leidis ta Sauna Eevi.
Tempo muutub pala jooksul. Sünge ja rõõmsameelne meloodia vaheldumisi. Ka dünaamika on vahelduv. Pärnapuu on tihti olnud romantilises kirjanduses kodu ja turvalisuse sümboliks. Palas tunneb noormees meeletult suurt külgetõmmet pärnapuule. Palal on veidi rahvalik karakter. 6. Vetevool Pala on moll-helilaadis, aeglase tempoga ja madalas registris. Dünaamika on muutlik: palju on pianissimost äkiliselt fortes. Vokaali osad olid ettearvamatud ja ehmatavad. Meloodia on leinava meeleoluga. 7. Jõel Klaveri meloodia on alguses mänglev ja kavala meeleoluga. Tempo on keskmine ja dünaamika vahelduv. Algusele lisanduvad variatsioonid klaveril. Tempo on kiirenev. Meloodia pala keskel muutub dramaatiliseks. Dünaamika on võimendatud, et rõhutada noormehe hingeseisundit. Lõpus korratakse algust klaveril. 8. Tagasivaade 3 Algab kiire tempo ja madalas registris. Tormiline, ettearvamatu ja hüplik meloodia.
olid vihkavad, kibedaid süüdistusi täis. Kaukaasias sai ta näha mägilaste võitlusiha oma vabaduse nimel, mis jättis temasse jälje. Lermontov, erinevalt Puskinist, ei leidnudki oma suurt armastust, kellega oleks abiellunud. Tema elu lõpetas duell vana tuttava Martõnoviga aastal 1841. Puskin seevastu sai tunda tõelist kiindumust, tema liit Natalja Gontsarovaga oli õnnelik. Tung kaitsta oma ja naise au viis poeedi surmani 1837. aastal. Ta jättis endast maha neli last ja leinava abikaasa. Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad luuletajad võtsid oma elult viimast. Nad ei jätnud midagi tegemata, kogesid elu kõiki tahke. Nii suurlinna kära, maakoha vaikset rahu, lõunamaa sooja päikest, duellide adrenaliinisööste, põhjalikke vestlusi, tõsiseid ja pooltõsiseid armumisi. Mis kõige tähtsam, nad ei unustanud kunagi oma eesmärke ja ei allunud teiste tahtmisele. Ajades jonnakalt oma rida, said neist legendid vene kirjanduses.
59. Sümbolism realismile ja impressionismile vastanduva stiililiselt mitmekesine, sisuliselt ühtne kunstivool. Sümbolism eelistab ebatavalisi, tahtlikult salapäraseid ja mitmetähenduslikke süzeesid, mis käsitlesid legende, imesid, usulisi otsinguid ja olemise põhiprobleeme. 60. Mona (Madonna) jumalaema nimetus Itaalias jt. katoliiklikes maades, ka tema kuju või pilt ( Jeesuse ema keskaegne katoliiklik nimetus). 61. Pieta surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Eriti omane 1415 saj. kunstile. 62. Interjöör siseruum, selle kujundus, sisevaadet kujutav maaliteos. 63. Eksterjöör välimus, väliskülg. 64. Voluut rullis, spiraalikujuline ehismotiiv joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. ( rohkesti barokis). Lehtedest, väätidest jt. taimeornamendi osadest koosnev spiraalne rull. 65. Kolonnaad sammastik, sammaste rida või sammaskäik. 66
tilka vett ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et sõbratar on rase. Karistuseks sõnamurdmise eest moondas ta neiu emakaruks ja asus otsemaid loomale jahti pidama ja tappis ta noolega. Zeusil hakkas Kallistost kahju ja muutis ta tähkujuks. Selle tähtkuju nimi on eesti keeles Suur Vanker, aga teistes keeltes on see tähtkuju Suur Emakaru: la Grande Ours, the Great Bear, . NB! Suurenda pilte! A. Bloemaert. Niobiidide surm. Ermitage Leinava Niobe kalju Sipylose mäel tänapäeva Türgis Lõpetuseks näide kauni Artemise ülimast julmusest. Teeba kuninganna NIOBE uhkustas oma lastega (tal oli 7 poega ja 7 tütart) Leto ees, kellel oli ainult 2 last Apollon ja Artemis. Kättemaksuks oma emale osaks saanud solvamise eest tapsid Apollon ja Artemis nooltega Niobe lapsed (niobiidid), kusjuures Apollon tappis pojad ja Artemis tappis tütred. Ahastav
tunnistavad talade otsapinnad. Teisalt tulid just Alatskivi lossi ehitamise perioodil Eestis saed laiemalt kasutusele. Kui eeldada, et lisatalastik on ehitatud värskest puidust, siis annavad talaotsad väga täpse info saagide jõudmisest Alatskivile: veel 1881. aastal tehti ehitustööd ainult kirvestega, 1883 olid ehitusmeestel lisaks kirvestele kasutada juba ka saed. Nii jääb surnukirstu motiiv siiski ilmselt vaid ilusaks Alatskivi legendiks leinava isa kaotusvalust. Sangaste mõis (Schloß Sagnitz) -- rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta. Poola ajal oli mõis riigi (kuninga) omanduses, Rootsi võimu alla minemise järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723
Ta tundus olevat tugev mees, aga selle mehe taga peitus ka pisaratega ja nuttev mees, kellele võis kaasa tunda. Nuttis ta kui kaotas sõbra, kui ta kaotas abikaasa, või kui ta kaotas mõne oma lastest. Siin ei kehti enam keisrikroon ega ka keisritiitel, siin astub inimene ahastades rivvi teiste inimestega, kurtes 10 surma ja kõige maise mõistetamatuse üle. Nuttev keiser tõuseb oma troonilt ja ühineb kogu ülejäänud leinava rahvaga. Karl Suure testament, mis on meieni jõudnud Einhardi kaudu, on Karolingide aja üks tähelepanuväärseimaid dokumente. See on hämmastav testament. Kui õigesti välja lugeda, siis jagas keiser kaks kolmandikku oma varandusest kahekümne ühele piiskoplikule linnapeale ja nende piiskopkondadele. Sellest kolmandikust, mille keiser oma eluajaks endale hoidis, jäi tema isiklikele pärijatele, lastele ja lastelastele, ainult neljandik
14 püramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend. Selle ülemist serva ehtis ai kõrgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast küljest. Aluse juures olid lõvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid ülal viisteist massiivset ja võimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevärvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsakrofaagid. Teisel korrusel ohverdamisruumis olid valitseja ja tema leinava lese raidkujud, mis olid kaks korda suuremad kui nad ise. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi välisküljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud. Platvormil kõrgus marmorkvadriiga - nelja kõrvuti rakendatud hobusega võidusõiduvanker, mis pärast seda, kui Mausolos seda esimesena oli lasknud marmoris kujutada, muutus ayvankriks, millega sõitsid keisrid.
asutatud 1864.a. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Järgnes ridamisi näitusi samas muuseumis ja 1887 ka Tartus. Nende kaudu sai Weizenberg oma loomingut ka eesti publikule tutvustada. Siiski ei teostunud kunstniku paljud plaanid ja monumendikavandid jäid realiseerimata. 1920.a., juba Eesti Vabariigi ajal, püstitati pronksi valatud "Linda" Rootsi bastioni harjale, mis seetõttu sai Lindamäe nime. Sinna, leinava "Linda" ümber, kogunesid meeleavaldustele eesti rahvuslased iseseisvuse taastamise algusaegadel 1980. aastate lõpul. Paarkümmend aastat noorem skulptor Amandus Adamson (1855 1929) eemaldus oma loomingus idealiseerivast, tundekülmast ja staatilisest klassitsismist. Tema stiili nim. Enamasti realistlikuks, kuid see on nn. salongirealism, mis levis Pariisis 19.sajandi viimasel veerandil ning mida eriti monumentaalplastikas on nimetatud ka neobarokiks.
Pärit L-Saksamaalt, õppis Praha ülikoolis, puutus kokku ka Händeliga. 1750. aastaks oli temast saanud tunnustatud ooperihelilooja. Läbimurre toimus, kui ta kohtus poeedi ja libretisti Calzabigiga. Nende koostööst sündis ballett „Don Juan“(1761), millest loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust. 1762. tuli lavale nende ooper „Orpheus ja Eurydike“, mis sai ooperireformi aluseks. Ooperi sisu: I vaatuses ilmub Eurydiket leinava Orpheuse juurde Amor jumalate sõnumiga-Orpheus võib armastatu allilmast ära tuua tingimusel, et ta naisele ühtki pilku ei heida. II vaatuses läheb O allilma. III vaatuses püüab ta armastatuga lahkuda, aga kuna naine ei tea kokkuleppest midagi, siis ta arvab, et mees teda enam ei armasta, O heidab talle pilgu ja kaotab ta uuesti, kuid Amor toob loole õnneliku lõpu. Nende koostööst sündis veel 2 ooperit-„Alkestis“ ja „Paris ja Helena“.
1864.a. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Järgnes ridamisi näitusi samas muuseumis ja 1887 ka Tartus. Nende kaudu sai Weizenberg oma loomingut ka eesti publikule tutvustada. Siiski ei teostunud kunstniku paljud plaanid ja monumendikavandid jäid realiseerimata. 1920.a., juba Eesti Vabariigi ajal, püstitati pronksi valatud “Linda” Rootsi bastioni harjale, mis seetõttu sai Lindamäe nime. Sinna, leinava “Linda” ümber, kogunesid meeleavaldustele eesti rahvuslased iseseisvuse taastamise algusaegadel 1980. aastate lõpul AMANDUS ADAMSON (1855 - 1929) • Õppis 1870-1873 Tallinnas tisler Bergi juures; - tahab saada skulptoriks • 1873 Peterburi töökodades; 1876-1879 vabakuulaja • Peterburi KA (A. F. von Bocki ateljees) • 1879-87 vabakunstnik Peterburis; 1886-87 Kunstide Edendamise Seltsi koolis puunikerduse õppejõud; 1901-04 A
suurejoonelisust ega ülevust, mida peeti kunsti vältimatuks tunnuseks. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik oli prantslane David. Tema teos ,,Horatiuse vanne" oli suure ühiskondliku tähtsusega ja kaasaegsed pidasid seda revolutsioonilise vaimulaadi selgeks väljenduseks, sest pildi süzee meenutas neile kodanikukohuste ülimuslikkust. David reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. 1790. oli ta innukas jakobiin ja mälestas Marat' tapmist siiralt leinava teosega. Edasi saab Davidist Napoleoni visuaalse kultuse rajaja. Ta elab kaasa tema tõusule (hiiglaslik ,,Napoleon I ja Josephine'i kroonimine..."), sõjalistele võitudele kui ka langusele. Suurepärased oma lihtsuses ja selguses on Davidi maalitud portreed. Kuni surmani jäi Ingres klassitsistlike ideaalide eestvõitlejaks ja kõigi uute voolude veendunud vastaseks. Ingres püüdis saada ,,kaasaegseks Raffaeliks", mõistmata aga suuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
