varanduslikult kihistunud. 1) Mida jõukam sa olid, seda võimsam ja uhkem talu/majapidamine sul oli. 2) Kui sa olid piisavalt jõukas, siis said sa ise hakkama ning ei vajanud teiste abi jne, said oma talus teistest eraldi elada. 3) Jõukamatel ja mõjuvõimsamatel olid suuremad põllumaad ning haldused. 5. Kuidas on seotud kalmete rajamine ja maaomandi kujunemine? Selle järgi, et inimesed on kalmetesse kaasa pannud kas oma isiklikke väärtesemeid või endale tahtnud esemeid vms, et sellega näidata , et see on nende maa ja kuulub neile. 6. Miks olid Eesti alal paralleelselt käibel nii pronksist kui kivist tööriistad? Sellepärast, et pronks oli kallim kui kivi, aga kivi jälle vastupidavam. Kuid pronks oli uuenduslikum ja alles hiljuti kasutusele võetud ja pronkisga ei saanud kõike vajalikku ära teha ja vastupidi. 8
d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? läänemeresoome keelkonda e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? idaeurooplased 4. Mis oli inimeste peamine tegevusala Eestis pronksiajal? PRONKSIAJAL- peamine tegvusala oli karjakasvatus 5. Millele viitab asulate kindlustamine Eestis pronksiajal? Asulate kindlustamise fakt viitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. 6. Mis tüüpi kalmetesse matsid surnuid pronksiaja inimesed? Kirjelda neid. - PRONKSIAJA INIMESED- surnud maeti kivikirstkalmetesse ning hauda pandi asju kaasa. 7. Mis oli inimeste peamine tegevusala rauaajal? RAUAAJAL- peamine tegevusala oli karjakasvatus ja põlluharimine. 8. Mis tüüpi kalmetesse matsid surnuid rauaaja inimesed Eestis? RAUAAJA INIMESED- surnud maeti tarand kalmu. 9. Kirjelda rauaaja inimeste matmiskombeid. - surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju. 10
aastal asustatud Tartu Ülikooli. Haridus levis maarahva seas ja hakati väärtustama kirjakeelt. Kirikuelu elavnemine ja lugemisoskuse levimine. Õpetati iga pärisorjast talupoega piiblit lugema, hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi ja vaimulikku kirjandust hakati eesti keelde tõllkima. Rootsi aja alguses olid kirikud hävinud. Viidi läbi nõiaprotsesse, mille käigus surid süütud inimesed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatamisest, surnuid maeti vanadesse kalmetesse. Aadlikud muutusid rentnikeks ja neil oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Majanduse miinused: tekkis ühiskondlik kihistus. Tartu majandus olukord kujunes ebasoodsaks ja elanikkkond vähenes. Majanduse plussid: manufaktuuride tekkimine, riigisissetulekute kasvamine. Eesti jõukus tuli pealmiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Rootsi ajal olid omad plussid ja miinused, kuid mina arvan, et Rootsi aeg ei olnudki eriti hea
Rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.4.saj p.Kr) Eesti hõimude tõusuperiood. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Rauaaeg Keskmine rauaaeg (5.saj8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). Rauaaeg Noorem rauaaeg (8.saj 13.saj p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Levis kolmeväljasüsteem ( talvevili, suvivili, kesas) Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine.
Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta. Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks, maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated paganlikest kommetest - surnute matmisest paganlikesse kalmetesse, nõidumisest ja abi otsimisest loodusjõududelt, laulatamata abieludest ning mõnel pool esines isegi veel ristimise maha pesemist. Vastristituilt ei nõutud kuigi palju - minimaalselt üks kord aastas missal ja armulaual käimist. Sellepärast pole imestada, et põhirõhk jäigi välistele usukommetele. Seda lünka püüdis mõningal määral täita dominiiklastest kerjusmunkade tegevus, kes maal ringi rännates kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles
majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800, inimesed koondusid küladesse>kihelkonnad>maakonnad, ribapllud, mindi üle kaheväljasüsteemile:kesa ja viljapõld, maeti vanadesse kalmetesse, kagu eesti kääpad, aardeleiud, kuningas ingvari sõjaretk eestisse ua600, lõunakaares idaslaavlased, balti hõimud ja liivlased. Viikingid eestis- 800-1050, Norvegr,Vestvegr,Austervegr-kaubateed,ruunikivid,venekroonikad nimetavad neid tsuudideks.Eesti muinasajalõpul- 150-200k inimest, vabad inimesed ja orjad, heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund ühiskonnas, rehielamu, Elatusalad: põllundus(nisu,kaer, hernes) 1adramaa=1talu,
nksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal, mõnevõrra veel eelrooma rauaajal. Kivikirstkalmetesse maeti karooma rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti sinna veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. Kivikirstkalmed koosnevad kahest komponendist: kalme keskel asuvast kivist kirstust või ka kirstudest ning ümber olevast ringmüürist. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt kuni 60 m. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, on aga 150 meetri pikkune.
Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, seda näitavad leitud koduloomade luud. Põldu hariti sarvest või luust kõplaga. Väljakaevamised näitavad, et tegeleti ka kaubavahetusega, eelkõige Soome ja Rootsiga. Umbes 500 aastat e.Kr. jõudsid Eestisse esimesed rauast tööriistad. Raud oli kallis ja ei muutnud oluliselt inimeste eluviisi, seda nimetatakse varaseks rauaajaks. Ja koos pronksiga varaseks metalliajaks. Sel perioodil hakati surnuid matma kivikirst kalmetesse, põhjalõuna suunas. Suurimad kalmed asuvad Jõelähtmes. Samast perioodist pärinevad väikese lohulised kultuse kivid, millesse on uuristatud õnarused või lohud. Nende täpne otstarve pole veel teada. Metall kirveste ilmumisega hakati rajama alepõlde. Puud raijuti ja põletati ning vili külvati tuha sisse. Alepõld andis saaki väga lühikest aega. Põlispõllud võeti kasutusele umbes 2,5 tuhat aastat tagasi ja neid põlde hakati väetama
asuv kivist kirst või ka kirstud ning ümber olev ringmüüri. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. KIVIKIRSTKALMED EESTIS Ehitamine algas 11 saj. eKr. Eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal. Kivikirstkalmetesse maeti ka Rooma Rauaajal, kuid uusi enam ei ehitatud. Lääne-Eestis maeti veel kohati keskmisel rauaajal. Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse. TARANDKALMED On kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tarandkalme pikkus on tavaliselt 60m. Tarandi piirideks on suured raudkivid või paeplaadid. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2-10m, laius 1-6m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega Enamasti põletusmatusena.
maaviljelusega. Tööriistu lihviti eelnevast veelgi rohkem. 8. Kuna pronksi on tunduvalt lihtsam töödelda 9. Eestis ei leidu vaske ja tina, mille segamise tulemus on pronks. Pronksi oli vaid rikkamatel. 10.Lambakasvatus ja maa (taheti maad suurendada). 11.Maeti perekonniti, millest võib järeldada, et olid tugevad perekonnasidemed. Veel saab ka väita, et hakkas levima ebavõrdsus, võttes arvesse kalmetesse kaasa pandud varast. 12.Raud on vastupidavam. 13.Kujunes välja mägilinnus, Kalevipoja säng (Lõuna-Eestis), Neemlinnus (levinud Põhja-Eestis). 14.Kihistumine kujunes peamiselt välja raualeiu järgi. 15.Tase oli küllaltki hea, kuna tehti palju rüüsteretki. 16.Elatusaladena tuli juurde käsitöö ja kaubandus. Põhjustas areng. 17.Olid välja kujunenud maakonnad. Peeti ka maakonnavanemate nõupidamisi. 18.Ei olnud. Näideteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a
4. Maa välisilmes ( ehitised)- kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid, kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 5.Vaimuelus-kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati kirikukatsumisi, jätkus matmine vanadesse kalmetesse. EESTI MUINASAJAL Kus paiknesid keskmise ja noorema kiviaja I poole asulad Miks ? Veekogude ääres,kala oli toiduks võtta,joogivesi oli olemas.Mööda veeteed oli kergem liikuda. Millise järelduse saab teha järgnevatest leidudest: kvaliteetsest tulekivist noad ja odaotsad- inimesed olid targemad, oskasid kasutada kvaliteetset materjali, elupaik oli selline, kust leiti. koeraluud-koer oli koduloom. tekstiilijälgedega keraamika-inimesed olid jõukamad ja nad jahtisid karusloomi.
Hiiumaal Kõrgessaare lähedal hütil tegutses paarkümmend aastat klaasimanufaktuur. Püsivamat manufaktuuri tööstust Rootsi ajal Eestis veel ei kujunenud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius. Tänu seal saavutatud headele tulemustele rajati 1687.
3. PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG Vanem pronksiaeg (u 1800 1100 eKr) Vanimad pronksesemed on hetkel Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve lähedalt leitud sirp Metallist tööriistad olid tõhusamad, ometigi jõudis Eestisse neid suhteliselt vähe Eestis jätkus kivikirveste valmistamine Paljud teisedki esemed tehti kivist, sarvest ja luust Sarvest ja luust esemete puhul püüti jäljendada pronksesemete välimust Vanemasse pronksiaega kuuluvaid kinnismuistiseid on vähe uuritud. Noorem pronksiaeg (u 1100 500 eKr) Noorem pronksiaeg erineb vanemas uut tüüpi kinnismuististega : kindlustaud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid Valdav osa neist on Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel Kindlustatud asulad Saaremaal : Asvas, Ridalas, Kaalis Põhja-Eestis: Irus ja Narvas Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad vaid neid elati püsivalt Suurm osa Eesti elanikest elas pronksiajal ilmselt ...
Seal pidas vaimulik jutlust, luges ette ilmaliku võimu korraldusi ning oma ajastu tava kohaselt ka patustanud inimeste nimesid, et neid koguduse ees manitseda. Luterliku kiriku organisatsioonilne ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõja tagajärjel olid kirikuhooned purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäid ilma õpetajata. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusukombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest. Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Ta töötas välja ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitmesugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta.
Nii Rootsi(17. sajand) kui ka Vene(18. sajand) aeg alustasid peale raskeid ja kurnavaid sõdu. Asju, mida vaimuelus ülesehitada oli palju. Mõlemad ajastud tegid seda üsna omamoodi, kumb tõhusamalt kumb vähem tõhusamalt. Suurt rolli Eesti kultuuri loos mängivad nad mõlemad. Peale rasket ja laastavat Liivi sõda pöördusid kurnatud eestlased tagasi oma juurte juurde. Rahvas hakkas taas uskuma rahvausundeid ning vanu kombeid. Hakati taas matma vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest, kirikuabieludest ning vähenes ka armulaual käijaid. Taas kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks. See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal luterlus ning ka pastorid
rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. o Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). o Noorem rauaaeg (8.saj.- 13.saj. p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Maa suurust määrati adramaades. Levis kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega.
õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. See kõik käis aga kroonumõisaste kohta; erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti
2.2.3. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine 2.2.3.1. Liivi sõda (1558-1583) oli kirikuolud Eestis viinud madalseisu 2.2.3.1.1. Kirikuhooned purustatud ja rüüstatud 2.2.3.1.2. Kogudused pastoriteta 2.2.3.1.3. Taas olid maad võtmas muinas- ja ebausk 2.2.3.1.4. Matmine toimus vanadesse kalmetesse 2.2.3.1.5. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulahutusest 2.2.3.1.6. Armulaual käijaid väga vähe 2.2.3.1.7. Pastorite haridus ja kõlblus madal 2.2.3.2. Piiskop Joachim Jhering 2.2.3.2.1. Esimene eestikeelne aabits 2.2.3.2.2. Range kirikukaristuste süsteem 2.2.3.2.2
õigus kaevata mõisarentniku peale, kui too majandusreglemendist kinni ei pidanud. See kõik käis aga kroonumõisaste kohta; erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei muutunud. Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Talurahva hulgas võtsid maad taas muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimistest ja kiriklikust abielulaulatusest. Märgatavalt elavnes kirikuelu koos Karl XI reformidega. Keskseks kirikutegelaseks kujunes sel perioodil Liivimaa kindral- superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti
sallitud (Pietism ja hernhuutlus) · Luteri kirikule vajalikke ametimehi hakkas · Tartu ülikooli sulgemise tõttu oli kadunud ette valmistama 1632.a avatud Tartu ülikool võimalus saada usulist kõrgharidust koha · Paljud kirikud olid hävinud · Paljud kirikuõpetajad kas surnud, põgenenud või küüditatud · Talurahva hulgas ei olnud luterlik usk veel juurdunud nt. maeti vanadesse kalmetesse, ei ristitud lapsi, ei käidu armulaual jne · luterlik kirik jäi siin mail valitsevaks kirikuks ja vaimuelu kandjaks Vene võimu suhtumine kirikusse: · Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut sealse valitseva kirikuna · Vene võime luteri kiriku sisemised probleemid ei huvitanud Deism - seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. Laiemas mõttes tähendab deism erinevate jumalakäsituste kogumit.
RAUAAJAST LÄHEMALT Kivikirstkalmete ja tarandkalmete sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest :D, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad. Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. Alust järelduseks, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajajärk on andnud : Pole teada linnuseid ja kalmetesse ei pandud kaasa relvi. Vanem Rauaaeg. Sesoonne küla- kogukond muutis asukohta teatud piirkonnas. Reviir-territoorium, mille piires muudeti asukohta. --> aastaringne küla. Keskmine Rauaaeg · u. 450-800 pKr. · Keskmisel rauaajal tekivad uuesti külad( üksiktaludest tekkisid külad) · Võetakse kasutusele kaheväljasüsteem. (põllud on jaotatud kaheks, sööt ehk kesa +kasutatav maa) · Ribapõllud- põllud mis olid jagatud igale perele oma riba mida harima pidi
naiste surnukehad hauda erisuunaliselt. Valmast ja Kõnnust on leitud paarishaud, kuhu koos maetud mees ja naine olid sängitatud vastupidises suunas. Surnu maeti täies rõivastuses, mis oli veel kaunistatud luust, hammastest ja merevaigust ripatsitega. Amulettidena kasutati väikeste kiskjate lõualuusid. Tõenäoliselt usuti hauatagusesse ellu ja pandi vajalikke tarbeesemeid selleks puhuks surnule kaasa. Üldiselt pandi kaasa ehteid, vahel ka tööriistu. Keskmisel rauaajal hakati kalmetesse ka hauapanusena relvi panema. Matmisrituaali juures võis mõnes kohas omada tähtsust tuli. Näiteks on leitud lapse hauast kolju kohalt tulease. Töötlemata loomaluud haudades aga osutavad kaasapandud lihale. On leitud ka haudu, kus nägu on kaetud paksult sinise saviga ja silmadele on asetatud merevaigust kettad. Muinaseestlaste teadvuses on surnu jätkanud oma elu oma uues kodus (s.t hauas, hiies, kalmistul). Muinasusundid
Ühiskonna stabiilsuse vähenemine: ehitati linnuseid ning maasse peideti ohtralt väärisesemeid. Mujal maailmas algas rooma rauaeg rahvasterännuga. Tekkisid külad. Põllud olid talude vahel ära jaotatud. Levis kaheväljasüsteemis põlluharimine. Kujunes välja kolm linnusetüüpi : neemiklinnused, Kalevipika sängid, ringvall-linnused. Jätkus tarandkalmetesse matmine, kuid neid enam juurde ei ehitatud. Rajati uues kivikalmed ebakorrapäraste kiviaredena. Endiselt maeti luud kalmetesse enamasti põletatult. Hauapanusteks hakati panema ka relvi. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kuhjatud kääpad, mis olid väheste panustega. Elavnesid sidemed ülemeremaadega. 600. aasta paiku tegi rootslaste kuningas esimese rüüsteretke Eestisse. Järgneb viikingiaeg 800-1500. Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite sõjakäikudest Eestisse. Kasutusel olevad linnused olid ehitatud juba keskmisel rauaajal, viikingiajal ehitati neid suuremaks.
Rootsi valdusesse kuulus 17. sajandil teisigi saksa elanikkonnaga alasid: Pommerimaa, Wismar, Bremen ja Verden. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering
Rootsi valdusesse kuulus 17. sajandil teisigi saksa elanikkonnaga alasid: Pommerimaa, Wismar, Bremen ja Verden. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese
mõisnikud ja kaupmehed said müügist tohutut kasu. Nälga suri umbes 75 000 inimest, u 20% rahvastikust. Enamik maeti juhuslikku kohta, sageli ühishaudadesse. § 24-25. Vaimuelu Rootsi ajal. Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Talurahva hulgas hakkasid levima jälle muinasusu kombed. Loobuti ristimisest, surnud maeti vanadesse kalmetesse. Rootsi aja tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Ta edendas kooliharidust, rahvakirjanduse väljaandmist ning kindlustas Liivimaa kiriklikku organisatsiooni.
mõisnikud ja kaupmehed said müügist tohutut kasu. Nälga suri umbes 75 000 inimest, u 20% rahvastikust. Enamik maeti juhuslikku kohta, sageli ühishaudadesse. § 24-25. Vaimuelu Rootsi ajal. Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Talurahva hulgas hakkasid levima jälle muinasusu kombed. Loobuti ristimisest, surnud maeti vanadesse kalmetesse. Rootsi aja tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Ta edendas kooliharidust, rahvakirjanduse väljaandmist ning kindlustas Liivimaa kiriklikku organisatsiooni.
Kesk- ja Lõuna-Eestis asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid. ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uudi linnuseid juurde. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust.
loomakarja. Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, seda näitavad leitud koduloomade luud. Põldu hariti sarvest või luust kõplaga. Väljakaevamised näitavad, et tegeleti ka kaubavahetusega, eelkõige Soome ja Rootsiga. Umbes 500 aastat e.Kr. jõudsid Eestisse esimesed rauast tööriistad. Raud oli kallis ja ei muutnud oluliselt inimeste eluviisi, seda nimetatakse varaseks rauaajaks. Ja koos pronksiga varaseks metalliajaks. Sel perioodil hakati surnuid matma kivikirst kalmetesse, põhjalõuna suunas. Suurimad kalmed asuvad Jõelähtmes. Samast perioodist pärinevad väikese lohulised kultuse kivid, millesse on uuristatud õnarused või lohud. Nende täpne otstarve pole veel teada. Metall kirveste ilmumisega hakati rajama alepõlde. Puud raiuti ja põletati ning vili külvati tuha sisse. Alepõld andis saaki väga lühikest aega. Põlispõllud võeti kasutusele umbes 2,5 tuhat aastat tagasi ja neid põlde hakati väetama
põletusmatusena. Pildil tarandkalme. Rooma rauaaeg oli vanema rauaaja lõpuaastasadasel. Rooma rauaajaks nimetatakse seda tiheda kaubavahetuse tõttu Roomaga. Esimest korda tulid kasutusele sõrmused ja sõled. Rooma rauaaeeg oli rahulik periood. Sellest ajajärgust pärinevate esemete hulgast on leitud väga vähe relvi. Keskmine ja noorem rauaaeg - 450 1200 aastail. Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Elu kujunes küladesse. Tavaliselt oli küladel ühine põllumaa, kus iga majapidamine haris ja hoolitses erineva osa eest. Põllud olid püsivad. Hakati rajama hulgaliselt linnuseid, mille ümber asus avaasula. Linnus Kaitserajatis, mida ümbritses müür, kraav, vall või palktara. Sel ajal kasutati ära looduslikke olusid ja rajati linnuseid juba looduse poolt kaitstumatesse
vabadusvõitlusega 13. sajandil ning luterlik maa juba keskajal (1521), hakkas tegelikult luterlik usk Eestis talurahva seas levima alles Rootsi ajal. • Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse – kirikud olid purustatud ja rüüstatud ning jäänud ilma oma õpetajatest. Talupojad pöördusid tagasi muinasusu kommete juurde, allesjäänud pastorid olid kõlbmatud ning teadsid kristlikust usust tegelikult väga vähe. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest jne. Soovida jäi ka pastorite haridus ja kõlblus. • Loe tekste eestlaste segausundist ja vasta: • 1. Millest kõneleb Balthasar Russowi tekst? Mida ta kritiseerib? • 2. Mida kritiseeritakse Vello Helgi tekstis jesuiitidest? • 3. Mida on kirjeldatud Johan Kõpu tekstis? • 4. Mida kirjeldatakse Adam Oleariuse reisikirjas? Luteri kirik Eestis • Kiriku olukorra parandamise eestvedajateks sai
töötas välja range kirikukaristus süsteemi, ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõtlikumaks muuta. ...Hermann Samson? luterliku fundamentalismi esindaja, 1626. avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda Miks jäi Rootsi ajal luteri usk siiski eestlaste jaoks võõraks? Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrandumine polnud lihtne. Mis usku oli eestlane 18.saj? Muinasusku (maausku), muinasusu kombed, ebausu ilmingud, nõiad, maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja laulatusest, armulaual ei käidud, luteri usk jäi kaugeks, vastureformatsioon ebaõnnestus. 1642. Pühajõe mäss, talupojad hävitasid mõisa vesiveski. Rahvaharidus Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Iga pärisorjast talupoeg pidi oskama piiblit lugeda. Millega on läinud Eesti kultuurilukku järgmised aastad? 1632- avatakse Tartu Ülikool 1637- esimene eesti keele grammatika, koostas Heinrich Stahl
Kesk- ja Lõuna-Eestis asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid. ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. 4. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende kaitseehitsi ja ehitati uusi linnuseid juurde. Linnused rajati järskudele nõlvade ja sobivate suurustega küngastele. Palkidest kaitseseinad, vallist väljapoole kaevati kraav. Enam kui poolsada linnust.
Põllumajanduse kõrval puhkes õitsele käsitöö, eriti metallitöö. Tähtsad ekspordiartiklid veel: nahk, karusnahk. Sotsiaal: Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Toidu hulk ja rahvastiku tihedus tõuseb, mis tingib röövsõdu (toimub rikastumine). Kesk-euroopas ja saksamaa ülerahvastatus ning ruumipuuduse pärast idapoolt hakkab liikumine ning idakolonisatsioon. Tarandkalmed-suurematest kividest laotud müürid, mis asetsesid ristküliku kujuliselt. Surnuid maeti tarand kalmetesse põletatult. Arvukad ehetest panused. Igasse tarandisse maeti keskmiselt 10-20 lahkunu jäänused. Kihistus: Feodaale pole välja kujunenud, enamus vabad talupojad. Kuningad kui külavanemad, trääbideks(orjadeks) võlgnikud,sõjavangid,surmamõistetud. Toimus vara alusel kihistumise esimene etapp (mesipuu,hiljem künnipõld). Keegi pidi boss olema, et võimsaid linnuseid luua. külad-vakus-kihelkond-maakond kujunemas-riiki polnud veel Sündmused: 13
Rootsi valdusesse kuulus 17. sajandil teisigi saksa elanikkonnaga alasid: Pommerimaa, Wismar, Bremen ja Verden. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering.
Neil linnustel oli madal paest või raudkivist ümmargune või ovaalne vall. Kultuurkihti linnustelt enamasti ei ole leitud. Eelrooma rauaaja lõpus ehitati linnuseid ka Ida- ja Kagu-Eestisse. Samal ajal ehitati linnuseid ka metsaaladel Eestist idas ning ka Lätis, vähemal määral ka Rootsis ja Soomes. Viimastel sajandeil e.Kr. hakati Ojamaal, Ölandil, ja Ida-Rootsis kalmetesse taas relvi kaasa panema. Sama toimus ka Eestis. Eestist on tollest ajast leitud üks kaheteraline ja üks üheteraline raudmõõk ning suurte võitlusnugade tükke. Linnuste rajamine ja relvapanuste tegemine jäi siiski ajutiseks nähtuseks. Tolle aja ühiskonnas ebastabiilsust tekitanud põhjused pole praegu teada. Raud hakkas Eestis levima nooremal eelrooma rauaajal umbes alates aastast 200 e.Kr.
tähendust kaotama. Suhtumine matmisesse ja kalmistutesse muutus praktilisemaks. (R. Kalle, ... 2005). Kuigi ristirahva jaoks oli matmine pühitsetud mulda kohustuslik, ei olnud võimalik sellest nõudest kinni pidada. Põhjuseks oli see, et matmisega kirikuaeda kaasnesid suured lisakulutused, mis aga vaesemale elanikkonnale üle jõu käisid. Samuti mängis suurt rolli vanadest traditsioonidest kinni pidamine mattes oma ligimesi vanadesse kalmetesse mis asusid külale ka palju lähemal. Paljudes kohtades kus oli liikumine mitmetel asjaoludel raskendatud, maeti surnuid ajutiselt, ning teeolude paranemisel toimus juba lõplik matmine lõplikul puhkepaigal surnuaias. Eelmise sajandi algusest hakkasid kalmistud tekkima paljudesse linnadesse ning asulatesse mis olid hakanud tekkima ja laienema seoses tööstuse kiire arenguga. Usulise tausta poolest jagunesid need surnuaiad põhiliselt kahte peamisesse gruppi luteri
osaks. Rootsi valdusesse kuulus 17. sajandil teisigi saksa elanikkonnaga alasid: Pommerimaa, Wismar, Bremen ja Verden. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering
aastal. Eriti karmilt oli nälg tabanud Kesk-Eesti muidu viljarohkeid ja rahva rikkaid piirkondi. Nälga suri umbes 70 000- 75 000. Enamik surnuist maeti kus juhtus, sageli ühishaudadesse. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis: Luteri kirikut sai organisatoorselt üles ehitada alates Rootsi võimu kehtestamisest. Peale Liivi sõda olid mitmed kirikud varemetes, rüüstatud ja enamik kogudusi oli jäänud õpetajata. Talupoegade hulgas tuli tagasi muinasusu kombed. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest. Soovida oli ka pastorite haridus ja kõlbus. 17. sajandi alguses olnud sõda trööstis ristiusu levikut veelgi, aga juba Rootsi võimu kehtestamisega seati sisse organisatoorne kord. Tegusamaks piiskopiks Eestimaal oli Joachim Jhering. Tema seadis Luteri kiriku kindlale alusele. 5 Liivimaal segas luteri kirikut Poola ülemvõim
võimud ja linnad nälgijaid võimalikust vähem, saades kasu toidu väljamüügist. Suure nälja hädad lõppesid tegelikult alles 1698.aastal. Nälga surnute arvu Eestis hinnatakse 70 000- 75 000- le. Kolme aasta pärast algas juba Põhjasõda. Vaimuelu Rootsi ajal. [Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Talurahva hulgas hakkasid levima jälle muinasusu kombed. Loobuti ristimisest, surnud maeti vanadesse kalmetesse. Rootsi aja tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Liivimaal takistas luteri kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim. Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaimaks kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Ta edendas kooliharidust, rahvakirjanduse väljaandmist ning kindlustas Liivimaa kiriklikku organisatsiooni.
Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 10. Rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 11. Keskmine rauaaeg e Viikingi aeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 12. Elatusalad muinasaja lõpul - Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader, paksema mullakihiga kesk- ja Lõuna-Eestis kaheharuline harkader.. alates XI sajandist levis üha rohkem talirukis.
kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 8)Vanem ehk rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö. Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 9)Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 10)Noorem rauaaeg: eestlased muinasaja lõpul Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele,
materjal muutub alles aasta 0 paiku. Eelrooma rauaajal õpiti Eesti alal tundma rauda, kuid kohapeal seda valmistada veel ei osatud. Valter Langi arvates eelrooma rauaaja lõpus kivikirstkalmeid enam ei ehitatud, hakati aga rajama varaseid tarandkalmeid. Eelrooma rauaaeg lõpeb Valter Langi määratlusel sõlgede ilmumisega tarandkalmetesse, s o umbes 50 maa. Sõlgede ilmumise kriteeriumi on siiski raske rakendada Saaremaa ja Lääne- Eesti puhul, kus sõled ilmusid kalmetesse alles 5.-6. sajandil. 5 Üldiselt jaguneb eelrooma rauaaeg kaheks üsna eriilmeliseks etapiks: Varasel eelrooma rauaajal (500100 ema) jätkub kivikirstkalmete rajamine ja neisse matmine. Ajajärgule on iseloomulikud Ilmandu tüüpi keraamika, Bräcksta tüüpi kaelavõrud ja labidakujulise peaga ehtenõelad. Hilisel eelrooma rauaajal (100 ema50 maa) rajatakse varaseid tarandkalmeid ning ilmuvad väikesed linnused
sisendada inimestele kujutlust, et nad moondunud on. Dante arvas, et melanhoolikuid karistama ei pea, vaid veenmise teel nad väärettekujutlustest vabastada. Aastal 1633 välja antud korraldusega pandi Liivimaa konsistooriumile südamele, et ta peab ,,likvideerima paganliku ebajumalakummardamise, nõidumise ja ebausu." XVII sajandil oli veel tegemist perioodiga, mil vähemalt osa talupoegi nägi ristiusus ,,võõrast maagiat" ja selle vastu võitles. Talupoegi maeti veel kalmetesse ning kui politseivõimud andsid inimesi kohtutesse ja nõidu põletati, käisid eestlased siiski avalikult pühades kohtades ohverdamas. Nõidade tagakiusamise kampaania kujutas endast üht osa Rootsi valitsus- ja kirikuvõimude poliitikast Eesti ala elanikkonna alistamiseks, mida viidi ellu nii sunnimaisuse seadusandliku kehtestamise kui ka kirikliku distsipliini tugevdamise teel. Kirikuõpetajate ja visitaatorite
Tänapäeval elab seal ala juba 700 000 inimest, keda reaalselt nädalaga evakueerida pole eriti lihtne. Eestist leitud esemed Tartu lähedalt Kavastust on leitud rooma rauaaegne pronkslamp. On selgunud, et sedatüüpi pronkslampe pole rohkem säilinud kui ainult üks eksemplar. Selle uurimine veel käib. Kalmed Tarandkalmed 6-8m lai ja 8-10m pikk. Iseenesest tarandkalmed hakkasid levima juba eelrooma rauaajal, kuid sel ajal olid nad väikesed ja ebakorrapäraselt ehitatud. Kalmetesse on maetut 7-8 kuni paarkümmend. Põletusmatus lahkunu põletatakse tuleriidal kõigi riiete ja panustega, mis kaasa pannakse. Põletusmatuse kohta on pakutud välja erinevaid hüpoteese, miks inimesi põletati. Põletamise puhul peeti silmas seda, et tõenäoliselt nii võiks surnu hing kehast kergemini vabaneda. Tarandkalmetes dimineerivad peamiselt ehted, tööriistu on harva, vaid mõni üksik ning samuti puuduvad ka relvad
· Laevad, teede jäänused, sadamakohad, sildade jäänused · Sõjariistad, -nuiad tegemist võib olla omaaegse võimusümboliga, kuna neid on väga vähe alles. (ei puugi nimekirja kuuluda, see on Kata jura) · Muistsed aarded · Matusepaigad, kalmed. 19. saj hakati neid lahti kaevama. Tavaliselt sisaldasid need rohkem leide üsna kerge vaevaga. Haudehitised, maapealne hauaehitis nt kivi- kirstkalmed, maa-alune kirst? Matmisviis (kalmetesse) annab teavat maailmakäsitluse ja usundite kohta. Võib eristada kolme matmisviisi: o Laibamatus, laip maetakse ära. o Põletusmatus, laip põletatakse. Muinasajal selleks, et hing taeva pääseks, keskajal põrgusse minekuks. o Mumifitseerimine, katse surnukeha mingil moel säiliada. Kõige täiuslikum muumia Euroopas: Lenin. Iga kahe kuu tagant leotatakse teda ja pannakse talle uus ülikond jne
- Üleminek pronkesemetelt raudesemetel nõudis kõigest kolm sajandit. Raudu oli võimalik töödelda peaaegu kõikjal, seega jäeti varasemalt kindlustatud kohad valdavalt maha. Alepõllunduse levik uutele maadele, suuremate kogukondade hajumine. Muinasühiskond - Rauaaja alguseks oli ühiskond hakanud kihistuma (matusekommete erinevus). Rooma rauaajal(50-450 pKr) hakati surnuid matma maapealsetesse kalmetesse, mis olid Eestis ja Põhja-Lätis tarandkalmed, Leedus ja Lõuna-Lätis kivikääpad. 7. Sajandil levisid Leedus ja seejärel ka põhja suunas uued matmiskombed: laibamatus, alates 9.saj põletusmatus. Latgalid matsid nooremal rauaajal (800-1200) mehi peaga ida poole, kaasas kirves ja kaks oda ja naisi peaga lääne suunas. Leedulastel komme hobuste rituaalne matmine pärast nende omaniku surma. - Rooma ajaloolane Tacitus mainis aastal 98 pKr kirjutatud teoses ,,Germania"
500–250 tarandkalmeid. Hakati rajama nn kelti põlde, mis võrreldes varasemate põldudega eKr olid korrapärased. 250 eKr – 50 Ajutiselt kasutati mõnda linnust. Õpiti ise kohalikust soomaagist rauda sulatama. pKr 50–450 pKr Vanema rauaaja noorem järk ehk nn rooma rauaaeg, mille alguseks peetakse klassikaliste tarandkalmete rajamise algust ja sõlgede ilmumist kalmetesse. Eesti siseosa asustus tihenes järk-järgult, klassikalised tarandkalmed levisid üsna 200–450 laialdaselt ka Kesk- ja Lõuna-Eesti tüsedama muldkattega aladel, mis on raskemini haritavad. Keskmise rauaaja vanem järk ehk nn rahvaste rännuaeg oli põhjalike muutuste 450–600 ajajärk. Sagenes varanduse peitmine maasse. Hõbedast sõlgi, kaela- ja käevõrusid ning isegi
neil oli kool ja raamatukogu frantsiskaanid (frantsisklased) kerjusmungaordu, mille rajas pühak Fransiscus Assisist 1209. a ja Eestis tegutses alates aastast 1241; olid askeetlikud mungad augustiinlased, Eestisse tuli 1407. a kõrvalharu, ehitasid Piritale kloostri Eestlaste vaimuelu (uskumused) vallutusjärgselt: katoliku pühakud asusid seniste jumalate asemele ohverdamine säilis, kuid nüüd katoliku pühakutele jätkus matmine vanadesse kalmetesse vanad paganlikud pühad asendati uute kiriklike pühadega vanad isikunimed asendusid kiriklikega lõplikult 15. sajandil Koolid: keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (katoliku kiriku rüpes): toomkoolid: arvatavasti toimus nende õppetöö kõigi kolme kapiitli juures Tartus, Haapsalus ja Tallinnas (juba 13. sajandist); kasvatati tulevasi toomhärrasid
ja tööriistaid leidub harva. Arheoloogid oletavad, et see asjaolu on seotud roomlaste kaudu levinud arusaamaga, et teispoolsuses ootab lahkunuid alatine pidu ja sööming. Rahvarännu perioodil (450-800 pKr) maetakse nii kivikalmetesse, kui uude kalmevormi- kääpasse. Keskmisel rauaajal (600-800 pKr) ning viikingiajal (800-1050 pKr) jätkub kollektiivne matmine kääbastesse, tarandkalmetesse ja kivikirstkalmetesse. Tollel perioodil ilmuvad kalmetesse relvad, mis võiksid anda tunnistust poliitilistest-sotsiaalsetest muutustest ühiskonnas (Järve 2007: 7). Hiline rauaaeg (1050-1225 pKr) tõi endaga kaasa taas laibamatuse, muutuse põhjuseks oli ristiusk. Hauda pandi endiselt kaasa rohkelt ripatseid, ehteid, töö-ja tarberiistu (Torp-Kõivupuu 2003: 32). 1995.-2000. aastatel toimunud Tõnija eelrooma ja rooma rauaaegsetel tarandkalmete kaevamise osteoloogiline analüüs näitas, et ükski skelett ei esinenud kalmes tervena
annaabi.ee 
