Muinasaja matmiskombed
Muinasaja
matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja
perioodid olid: paleoliitikum , liitmesoliitikum, neoliitikum , vanem pronksiaeg , noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg , rooma rauaaeg,
keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga
muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtade lähedale ja lõpetades kääpadega . Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste
kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti
kõik leiud ja tõendid sellest. Kuidas muutusid siiski matmiskombed
läbi muinasaja?
Umbes
9000-5000 eKr. oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum . Mesoliitikumi
perioodil maetu surnud elukohtade lähedale. Sel ajal surnuid ei
kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma.
Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
Kivikirstkalmetesse
maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid
MUINASAJA MATMISKOMBED Angela Kiil DS-13 Matmiskombed muutusid u 9000eKr. - u 1200 pKr. Levis kahesugune matmisviis - matmine põletamata ehk laibamatus ja matmine põletatult ehk põletusmatus. Muinasaja perioodid Paleoliitikum Mesoliitikum Neopiitikum Pronksiaeg Rauaaeg Iga perioodiga muutusid matmiskombed Algul maeti elukohtade lähedale. Maeti ka elamu põranda alla. Hiljem maeti asulatest eemale. Veekogu lähedale, kõrge künka otsa, maasse kaevatud hauda. Lahkunu asetati külili. KIVIKIRSTKALME Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Pandi kaasa mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalme komponendid: kalme keskel
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtada lähedale ja lõpetades kääpadega. Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest.Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr.oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale.Sel ajal surnuid ei
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, lõuna lätist kuni põhja soomen
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS Arheoloogia - Ajalooteaduse haru, mis käsitleb ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku väljakaevamistega. Eesti alad vabanesid jääst 11 000 aastat eKr. Kiviaeg - Muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse hetke, kui inimeste tehnika ületas simpanside oma. Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale
10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared. Eestis vähemalt 150 000 inimest. ELATUSALAD Maaharimine talirukis, oder. Nisu, kaer, hernes, uba nende osa väiksem. adramaa sellise suurusega põllumaa, mida suuti harida ühe adraga. kolmeväljasüsteem ühele külvati talivili, teisele suvivili, kolmas kesaks. Loomapidamine veised, hobused, lambad, kitsed, sead, kanad. Küttimine, kalapüük. Suhteliselt vähe
Sisukord Sissejuhatus......................................................... 3 Eelrooma rauaaeg üldiseloomustus................. 4 Muistise üldiseloomustus.................................... 6 Savinõud.............................................................. 8 Kokkuvõte............................................................ 10 Sissejuhatus 2 Milline oli elu Eestis varasemal eelrooma rauaajal, seda ei teatud enne 1930. aastaid, sest vastava perioodi olemasolu veel ei teadvustatud. Tõuke selle perioodi uurimisele andis varaste tarandkalmete ja maakasutussüsteemide avastamine. Kuna mitmed muistiseliigid ühendavad oma kasutusajaga pronksiaega ja eelrooma rauaaega, siis on nii Eestis kui ka mujal Läänemere idaranniku maades neid perioode tihti kokku võetud ühise ajastu varane metalliaeg alla. Sisuliseks põhjuseks on esitatud argument, et metalli leidus t
Billingeni katastroof- enam kui 8000 a.eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk- Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20- 30 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal at. eKr. soojenes kliima siinmail tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad jne. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev in. peatuspaik Eestis. Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi ehk kiviaja asulad kuuluvad sellesse kult. Kunda kult. oli levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna- Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kalapüük ja vee äärde jooma tulnud loomade küttimine ning pakkusid järved ja jõed paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Kunda kult. elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesugus
Eesti muinasaeg Eestlaste ajalugu on olnud väga kirju ja pikk. Selle uurimiseks kasutakse väga palju meetodeid. Kuigi praeguseks on olemas erinevaid loodusteaduslike dateerimisviise, on Eesti esiajaloo uurimisel seni kasutatud peamiselt nn radiosüsiniku meetodit. Selle aluseks on radiaktiivne süsiniku isotoop, mida tekib väikeses koguses maa atmosfääri ülemistes kihtides. Radisüsiniku abil on võimalik üsna täpselt ära määrata eestlaste kultuuri arengut ja muutusi inimtegevuses. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum ehk vanim kiviaeg. Paleoliitikum seondub varasemas osas põhiliselt Aafrikaga. Arvatavasti just seal kujunesid meie eelased. Tol hetkel valitses veel eesti alasi jää. Keskmises paleoliitikumis asustasid Euraasia mandrit neandertallased. Neandertallased kohanesid isegi väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad oskasid ehitada endale elamuid, kasutada tuld ja võrreldes oma
Kõik kommentaarid