Läti Henriku kroonika (0)

Läti Henriku kroonika.
1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada.
2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu.
Krooniku poolehoid kuulus liivlastele ja lätlastele.

Soorauamaak- rauamaak ,mida leidub soisel alal.

Aletamine- algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks.

Kaheväljasüsteem-maaharimisviis, mille käigus põld jaotatakse kahte ossa -ühel kasvatatkse teravilja ja teine jäeti puhkama .
Mõisted.

Kolmeväljasüsteem-maaharimisviis,mille käigus põld jagati kolmeks. Eri aegadel kasvatatakse talivilja, suvivilja ja osa on jäetud kesaks.

Kivikirstkalme -maapealne matmispaik , mis kujutab endast kirstu ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi.

Tarandkalme -maapealne matmispaik, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõuna suunalist tarandit.

Linnus-muistne kaitseehitis , mis koosneb mullast,palkidest ja kividest.

Kaali meteoriit põhjustas Saaremaale Kaali Kraatri.
Millised muudatused toimusid Eestis peale vallutust?
1.Haldusjaotuses- Põhja -Eesti (Revala, Harju-ja Virumaa)- Taani valdus, Kesk-Eesti ja osa saartest (Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast,o sa Saaremaast , Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) - Liivi ordu, Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond , Lääne-Eesti ja osa saartest (Enamik Läänemaast , osa Saaremaast ja osa Hiiumaast) -Saare-Lääne piiskopkond, Läti alad- Riia peapiiskopkond.
2.ühiskonna struktuuris- Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma ,aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada
3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu, Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus, teotöö kohustus, Talupoegade õiguslik olukord halvenes.
4. Maa välisilmes ( ehitised)- kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid , kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde
5.Vaimuelus-kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati kirikukatsumisi, jätkus matmine vanadesse kalmetesse.
EESTI MUINASAJAL
Kus paiknesid keskmise ja noorema kiviaja I poole asulad Miks ?
Veekogude ääres,kala oli toiduks võtta, joogivesi oli olemas.Mööda veeteed oli kergem liikuda .
Millise järelduse saab teha järgnevatest leidudest:
kvaliteetsest tulekivist noad ja odaotsad- inimesed olid targemad, oskasid kasutada kvaliteetset materjali, elupaik oli selline, kust leiti.
koeraluud-koer oli koduloom .
tekstiilijälgedega keraamika-inimesed olid jõukamad ja nad jahtisid karusloomi.
merevaigust karukujuke-inimesed elasid mere ääres, käisid merel kalastamas.
pronksist habemenuga-inimesed hoolisid oma välimusest ja valmistasid habemenuga.
54 mahamaetud odaotsa-oli rahutud ajad, sõja aeg, valmistati ette tööriistu.
Novgorodi hõbemünt-kuulus rikkamatele, liikusid vene kaupmehed , eestlased käisid ise kaupa toomas, toimub kaubavahetus välisriigis.