Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vaimuelu varauusajal-Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused #1 Vaimuelu varauusajal-Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karinake995 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Vaimuelu Rootsi ja Vene ajal: sarnasused ja erinevused

kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlikud said oma hariduse Saksamaa kõrgetes ülikoolides ning kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes. Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal(Tartu ülikooli katkemine), raskendatud oli uute õpetajate ametisse nimetamine, kirikuhooned olid laastatud, kiriku mõju oli kahanenud, piiskoppe ametisse ei pandud ning rüütelkonnad segasid vahele kirikuasjadesse. Suur murre toimus 1739. aastal, millal ilmus esmakordselt piibli eestikeelne tõlge AntonThor Helle poolt.

Ajalugu
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

dominiiklased olid Tallinnas aastast 1229, ordu ise rajati 1212. a Püha Dominicanuse poolt; oli kerjusmungaordu, mille eesmärk oli käia ringi ja levitada usku; pöörasid suurt tähelepanu haridusele, neil oli kool ja raamatukogu frantsiskaanid (frantsisklased) ­ kerjusmungaordu, mille rajas pühak Fransiscus Assisist 1209. a ja Eestis tegutses alates aastast 1241; olid askeetlikud mungad augustiinlased, Eestisse tuli 1407. a kõrvalharu, ehitasid Piritale kloostri Eestlaste vaimuelu (uskumused) vallutusjärgselt: katoliku pühakud asusid seniste jumalate asemele ohverdamine säilis, kuid nüüd katoliku pühakutele jätkus matmine vanadesse kalmetesse vanad paganlikud pühad asendati uute kiriklike pühadega vanad isikunimed asendusid kiriklikega lõplikult 15. sajandil Koolid: keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (katoliku kiriku rüpes):

Eesti ajalugu
thumbnail
10
doc

Referaat Forselius, ülikool, Vaimuelu Rootsi ajal.

Bengt Gottfried Forselius. Eesti kirjasõna ja rahvahariduse edendamine. Tartu ülikool ja gümnaasiumid. Referaat Tallinn 2015 1 Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660.aasta paiku Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Soomest pärineva rootsi pastori peres. Forselius valdas hästi ka eesti ja saksa keelt. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis, alustas noor koolimees talupoiste tasuta õpetamist. 1684.aastal asutati T

Ajalugu
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse

Ajalugu
thumbnail
38
docx

Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal

1. piirangud 2. keskaegne reglement https://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com %2Fdownload%2Ffile_preview.php%3Fid%3D650387898416094%26time %3D1413199356%26metadata&access_token=100001310815512%3AAVKAEwKG4jpVJoraSdm 9DsDFcU69X8lX86JdLqq7XoTNDg&title=Ajalugu+teema+6.docx Ajaloo arvestuse 7.teema: Haridus- ja kultuuriolus 18.-19. sajandil 1) Kiriku olukord pärast Põhjasõda Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: • kogudused õpetajateta • Tartu Ülikooli tegevus katkenud ja seega ka teoloogilise hariduse andmine • kirikuhooned hävinud või rüüstatud • kiriku mõju tunduvalt kahanenud(pöörduti tagasi katoliikluse/muinasusu juurde) Kirikuelu juhtisid aadlikud, kes surusid oma tahet kirikule peale. 2) Vennastekoguduse liikumine 1720. aastatel sai valitsevaks usuvooluks Saksamaalt pärit pietism. Sellest kasvas välja vennastekoguduse liikumine e. hernuutlus.

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate laienemine; teokoormiste suurenemine; kujuneb sunnismaisus; talupojad kaotavad relvakandmisõiguse; LINNAD & KAUBANDUS: linnade kujunemine; saksa kaupmeeste ja käsitööliste juurdevool; hansakaubanduse kõrgaeg; tsunfide teke ja tähtsuse suurenemine; VAIMUELU: maarahvas ristitakse; luuakse piiskopkonnad, kirikukihelkonnad, toomkapiitlid, esimesed kloostrid; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon 3. Varauusaeg 1550 ­ 1800 SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord

Ajalugu
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

...................................................................................................................................31 VENE VÕIM......................................................................................................................................................... 33 ASEHALDUSKORD 1783 ­ 1796.......................................................................................................................... 35 KULTUUR. VAIMUELU.........................................................................................................................................36 19.SAJANDI I POOL............................................................................................................................................37 TALURAHVAREFOMID......................................................................................................................................... 37 19. SAJANDI KESKPAIK. .................

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Vaimuelu Rootsi ja Vene ajal

mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Gustav II Adolfi nõusolekul muudeti gümnaasium Tartu Ülikooliks (1632). Põhiliselt olid õppuriteks sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks alustati rahvakoolide süsteemiga (1696). Hariduse eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku. Vene aja algul ehk pärast Põhjasõda, jäi luteri kirik endiselt vaimuelu juhtfiguuriks. Sarnaselt Liivi sõja järgsele perioodile olid ka peale 1721. aasta sõja lõppu kirikuhooned rüüstatud ning kogudused ilma õpetajateta. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada sõja järgsest madalseisust. Kirikuõpetajad olid 18

Ajalugu




Kommentaarid (1)

rednas95 profiilipilt
rednas95: aitäh, oli abi!
16:28 21-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun