Muinasaja matmiskombed (0)

MUINASAJA 
MATMISKOMBED
Angela  Kiil
DS-13
 
 
● Matmiskombed muutusid u 9000eKr. - u 1200 
pKr.
● Levis kahesugune  matmisviis  -  matmine 
põletamata ehk laibamatus ja matmine 
põletatult ehk põletusmatus.
 
 
Muinasaja perioodid
● Paleoliitikum
●  Mesoliitikum
● Neopiitikum
●  Pronksiaeg
● Rauaaeg 
● Iga perioodiga muutusid matmiskombed
 
 
● Algul maeti elukohtade lähedale. 
● Maeti ka elamu põranda alla.
● Hiljem maeti asulatest eemale.
● Veekogu lähedale, kõrge künka otsa, maasse 
kaevatud hauda.
● Lahkunu asetati külili.
 
 
KIVIKIRSTKALME
● Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis 
peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp.
●  Kivikirstkalmetesse  maeti üldiselt 
põletamata laipu. 
● Pandi kaasa mõningaid panuseid, 
peamiselt ehteid .
● Kivikirstkalme  komponendid:   kalme   keskel 
asuv  kivist  kirst  või  ka   kirstud   ning  ümber 
olev  ringmüüri.  Ringmüüri  ja  kirstu  vahe 
 
 
olid täidetud kividega.
KIVIKIRSTKALMED EESTIS
● Ehitamine algas 11 saj. eKr.
● Eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või 
Soomes.
● Kõige enam rajati neid nooremal pronksiajal.
● Kivikirstkalmetesse maeti ka  Rooma  Rauaajal, 
kuid uusi enam ei ehitatud.
● Lääne-Eestis maeti veel kohati keskmisel 
rauaajal.
● Mujal maeti rauaajal üldiselt tarand kalmetesse.
 
 
 
 
TARANDKALMED
● On kivikalme , mis sisaldab ühte või mitut 
madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset 
põhja-lõunasuunalist tarandit.
●  Tarandkalme  pikkus on tavaliselt 60m.
● Tarandi piirideks on suured raudkivid või 
paeplaadid.
● Väliskülg on sirge.
● Tarandi pikkus on 2-10m, laius 1-6m.
 
 
● Tarand on täidetud kivi ja mullaga. 
● Ühte  tarandisse  on  maetud  mitu inimest koos 
ehetega
● Enamasti põletusmatusena.
● Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, 
Kunda tarandkalme, mis on  150m  pikkune.
 
 
 
 
LAEVKALME
● On kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on 
laotud laevakujuliselt.
● Põhja-Estis leviseid need alates neoliitikumist.
● Kõige  arvukamalt  rajati neid nooremal 
pronksiajal ja viikingiajal.
● Eesti alalt on leitud kolm laevkalmet. 2 Sõrvest 
ja 1 Tallinna lähedal Väost.
● Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks 
peetakse Ojamaad.
 
 
 
 
KIVIKALME
● On kalme , mis on ehitatud põhiliselt kivist.
● Hakati ehitama neoliitikumis.
● Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse 
püramiid.
 
 
KIVIKALMED  EESTIS
● 1. aastatuhande teisel  poolel levisid Eesti 
mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed.
● Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 12.-13. 
sajandini.
 
 
● Asub  Salu  , Karula külas,  Vihula  vallas, Harju 
maakonnas
 
 
Kasutatud materjal
●
http://annaabi.ee/EESTLASTE-MATMISKOMMETE-TEKE-JA-MUINASUSUND-m82392.html
●
http://annaabi.ee/Muinasaja-matmiskombed-m79361.html
●
http://et.wikipedia.org/wiki/Kivikalme
●
https://www.google.ee/search?q=laevkalmed&client=firefox-a&hs=ozd&rls=org.mozil a:en-US:official&channel
=sb&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=hIdGVK7BGc3KOY3QgKAH&ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1366&bih=609#facrc=_&imgdi =_&
imgrc=xeEsf_fPhJCbwM%253A%3BA-WMTI86onCj4M%3Bhttp%253A%252F%252Fhistrodamus.ee%252Fupload%252Ffiles%252F
Vao_laevkalme.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fhistrodamus.ee%252F%253Fevent%253DShow_event%2526event_id%253D362
1%2526layer%253D224%3B190%3B118
●
https://www.google.ee/search?q=laevkalmed&client=firefox-a&hs=ozd&rls=org.mozil a:en-US:official&channel=sb&sour
ce=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=hIdGVK7BGc3KOY3QgKAH&ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1366&bih=609#rls=org.mozil a:en-US:official&ch
annel=sb&tbm=isch&q=kivikalmed&imgdii
●
 
 
 
TÄNAN KUULAMAST!
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17