Eesti muinasaeg - rauaaeg, kiviaeg (6)

Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia . irmuisted- savipotid ,kirved. kinnismuisted – linnused, hiied . Kiviaeg 8at keskpaik eKR – 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg – paleoliitikum , keskmine ka – mesoliitikum 9000-5000, noorem ka – neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50-350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus – 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg (pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg – 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula – vanim leitud asulakoht eestis( meseoliitikum ), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine-kalapüük- korilus , püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata, noorem kiviaeg algab keraamika kasutuselevõtuga u 5000aekr, 4000aekr tõid uued siserändajad eestisse keraamika – kammkeraamika kultuuri. U3000a ekr tõid uued sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg eestis u 1800-500ekr Asva kultuur – kindlustatud asulad: karjakasvatus : lammas, kits kõplapõllundus, rehe leiutamine . Rauaaeg: rauda todeti kohapeal soo ja järvemaagist, toimus üleminek talulisele eluviisile, talu-suurpereline majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800, inimesed koondusid küladesse>kihelkonnad> maakonnad , ribapllud, mindi üle kaheväljasüsteemile: kesa ja viljapõld, maeti vanadesse kalmetesse, kagu eesti kääpad, aardeleiud, kuningas ingvari sõjaretk eestisse ua600, lõunakaares – idaslaavlased, balti hõimud ja liivlased . Viikingid eestis- 800-1050, Norvegr,Vestvegr,Austervegr- kaubateed ,ruunikivid,venekroonikad nimetavad neid tšuudideks.Eesti muinasajalõpul- 150- 200k inimest, vabad inimesed ja orjad , heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund ühiskonnas, rehielamu , Elatusalad: põllundus(nisu, kaer , hernes) 1adramaa=1talu, rikkamatel mitu adramaad , talgud, suurtalu =mõis, 3 välja süsteem(talivili,suvivili,kesa), karjakasvatus(veis,hobune,kits, kana ,siga) metsandus ,jahipidamine, kalandus ,käsitöö, lihtsamad tööriistad valmistatiise, raskemad meistrid-kohalikust rauast(virumaal ja põhjasaaremaal tootmiskeskused.). Kauplemine -toomakaup-hõbepronksraudsool luksusesemed, viimakaup: karusnahad,vaha, mesi, varastatud kaup ja orjad, kauplemine oli tulus , kasutati hõberaha. Aolinn= varalinnaline keskus- trtu,tallinn. Puudus riik, 8 maakonda ja 6 väikemaakonda, sumb rida ja hajakülad, raikküla kärajad, inimesed olid arvatavasti varanduslikult ebavõrdsed. Naise posit kõrge. Vastastikused röövretked, malevas:odad,sõjakirved, nui,mõõk rõngassärk. Rajati ringvale, linnuseid. Sugulasrahvastega saadi hästi läbi.