Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? (0)

Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal?
Pärast eestlaste allajäämist ristisõdijatele 13. sajandi muistses vabadusvõitluses, hakati siinmail looma kiriklikku võimustruktuuri. Sellest ajast alates võibki konkreetsemalt rääkida ristiusu ehk kristluse ajaloost Eestimaal. Enne seda polnud Eestis veel kindla keskvõimuga riiklik korraldus välja kujunenud, kuid see ei takistanud ristiusu levimist meie kodumaal. Suurem küsimus on siiski see, kuidas mõjutas ristiusu levik Eesti vaimuelu tol ajal? Alistatud aladele loodi piiskopkonnad , ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta. Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks, maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated paganlikest kommetest - surnute matmisest paganlikesse kalmetesse, nõidumisest ja abi otsimisest loodusjõududelt, laulatamata abieludest ning mõnel pool esines isegi veel ristimise maha pesemist . Vastristituilt ei nõutud kuigi palju - minimaalselt üks kord aastas missal ja armulaual käimist. Sellepärast pole imestada, et põhirõhk jäigi välistele usukommetele. Seda lünka püüdis mõningal määral täita dominiiklastest kerjusmunkade tegevus, kes maal ringi rännates kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Kuid kerjusmunkade tegevus põhjustas pingeid ametlike kirikuvõimudega, kuna neil oli luba jagada pühi sakramente ilma kohaliku preestriga kooskõlastamata. Keskajal oli lugemine ja kirjutamine eelkõige vaimulike kutseoskus, kuid pärast kirikute rajamist hakkas kirja- ning lugemisoskus laiemalt levima. Lugemisoskust oli eelkõige vaja talupoegadel, et nad suudaksid lugeda Piiblit ning seda mõista. Kirjaoskus levis aga kaubanduses, poliitikas, halduses ning ka käsitöös mõne võrra. Preestrid tõid Eestisse euroopalikku kultuuri ning ka kombeid, mille ka talupojad aja jooksul omaks võtsid. See mõjutas talurahvast väga hästi, sest selle kaudu muutusid põlised talupojad viisakamaks ja kombekamaks. Mina arvan, et kristluse levimine Eestis mõjus eestlastele vägagi positiivselt. Talurahvas hakkas haridust saama ning samuti tuli rohkem vaba aega sotsialiseerumiseks, näiteks kirikus või kirikusse minnes. Ristiusk võis anda ka paljudele lootust, et maailm polegi nii tume ja kurb, vaid see värviline ja rõõmus osa on lihtsalt kusagil peidus ning see tuleb lihtsalt üles leida. Kokkuvõttes võib öelda, et eestisoost talurahvale mõjus ristiusustamine paremini kui arvata võiks. Varem hariduseta inimesed õppisid lugema ja kirjutama ning kombeta talupojad muutusid viisakateks noormeesteks. Võib öelda, et ristiusk tegi Eesti paremaks.