peal soodustavad liikumist Uimed võimaldavad liikuda soovitud suunas Küljejoon meeleelund, mille abil kala tajub vee võnkumisi Lima vähendab hõõrdumist vees Varjevärvus pealt tumedam, alt heledam, seostub ümbritseva taustaga. Forellikasvatus Eestis on juba 19. sajandi lõpust alates kasvatatud kalu tiigimajandites, Fotol on Aravuse forellikasvandus Lääne Virumaal. Vikerforell Selline ilus vikerforell ei ole kalakasvandustes sugugi harudlane. Karpkalakasvandused Lõuna Eesti
näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala. Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda,indutseeritud paljundamine. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis. Vähikasvatus on omaette vesiviljeluse haru toodab nii noorvähke looduslike vete vähivaru suurendamiseks kui kaubavähki ekspordiks Vähikasvatuse probleemid võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid Arguloos Arguloos on kalade invasioonihaigus, mille tekitajaks on Argulus'e (kalatäi) perekonda
näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala. Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda,indutseeritud paljundamine. 15. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. 16. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis. Jõevähk = astacus astacus Vähikasvatus on omaette vesiviljeluse haru toodab nii noorvähke looduslike vete vähivaru suurendamiseks kui kaubavähki ekspordiks 17. Vähikasvatuse probleemid võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid Arguloos
Levik ja elupaik Vikerforell on igasuguste keskkonna-tingimustega üsna kergesti kohanev kala. Kõige kiiremini kasvab vikerforell 10-18-kraadises vees, kuid ta talub ka ajutist temperatuuri tõusu 23 kraadini. Optimaalne vee hapnikusisaldus on 9-11, ellujäämiseks vajalik alampiir 3 mg/l. Looduses sobivad vikerforellile ka jõed, kus elab jõeforell, kuid ta on vähem sõltuv jõe profiilist ja veerezhiimist. Vikerforell on eurühaliinne ja kasvab hästi ka Läänemere riimvees. Eesti forellikasvatus põhineb marja või noorkalana Taanist ja Soomest igal aastal sisse toodavatel asustuskaladel. Kasvatamiseks kasutatakse ainult emaskaladest koosnevat asustusmaterjali. Isased kalad saavad suguküpseks noorena, nende liha kvaliteet halveneb, nad muutuvad agressiivseks. Seetõttu kasutavad kalakasvatajad biomanipulatsiooni tehnoloogiat, mis võimaldab toota ainult emaseid kalu. Eesti kalakasvataja saab valida, kas tellida
Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. Läbivoolukasvandus Jõgedest saab võtta piisava koguse kuid *suvel veetemperatuur kõrge talvel madal *reostuse ja nakkuste oht Rajatised Kasvatada võib mitmesugustes rajatistes. Peamine pole tehniline lahendus (disain) vaid veevahetuse kiirus ja vee hapnikusisaldus, millest oleneb kalade tihedus vees ja juurdekasv Ajalooliselt vanem pinnasetiigid, mille seinad on osaliselt kaetud betoonplaatidega *Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis (0,5-1,5 m) *Mungad (sandoorilauad, restid, võred) *Vesi juhitakse turude või kanalitega *Harilikult sõltumatu veevarustusega *Kasutatakse ka kaskaadina paiknevaid lahendusi *Pikemad kanalikujulised tiigid võivad olla betoonist, puidust või metallist vaheseintega osadeks jagatud. *Veevahetus 2-10 korda ja rohkem päevas Basseinid Väikesed 1-25 ruutmeetrise pindalaga tehismaterjalist kalakasvatusrajatised
annaabi.ee 
