Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 (0)

1 Hindamata
Punktid

SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE
Priit  Päkk  DVM, PhD
[email protected]
VESIVILJELUS
Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist
või  kasvatamist  tehnoloogiate abil, mis on 
mõeldud nendelt toodangu saamiseks suuremas
mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud olud.
AKVAKULTUUR
KASVATATAKSE :
KALU,

LIMUSEID (AUSTRID,KAMMKARBID, PÄRLIKARBID),

VÄHILISI (KREVETID, KRABID, VÄHID),

VEETAIMI

JT. VEEORGANISME.
• 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala
VESIVILJELUSE ISEÄRASUSED
ERINEVUSED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE 
KASVATAMISEGA  TULENEVAD:
1. KÕIK PROTSESSID TOIMUVAD VEES.
2. ORGANISMID ON KÕIGUSOOJASED JA NENDE HEAOLU,KASV 
NING ARENG JA JÄRGLASTE SAAMINE SÕLTUB VEE 
TEMPERATUURIST.
3. KORRAGA SÜNNIB VÄGA PALJU JÄRGLASI.
4. KASVATATAVATE LIIKIDE MITMEKESISUS  ON VÄGA SUUR.
Vesiviljelus erineb veeorganismide 
püügist sama palju kui seakasvatus 
seajahist
VESIVILJELUS
Vesiviljeluse vormide ja viiside järgi võib seda 
liigitada vastavalt;
• tegevuse eesmärgile, 
• tootmise intensiivsusele, 
• veevarustusele, 
• tootmis tsükli iseärasustele.
VESIVILJELUSE HARUD
Vesiviljeluse kaks olulisemat haru on-
• toiduna tarbimiseks määratud organismide  kasvatamine ;
• looduslike veekogude varude suurendamiseks, rikastamiseks  
või taastamiseks.
VESIVILJELUSE SELETAV SÕNASTIK
• Vesiviljelus e akvakultuur
(aquaculture) - veeorganismide
kasvatamine,
mereorganismide
kasvatamist
nimetatakse
merikultuuriks (mariculture)
• Mereannid (seafood) - toiduks tarvitatavad  veeorganismid ,
valdavalt  kalad  ja  selgrootud  - maailmas väga levinud termin.

Kalakasvatus  ( fish  farming, fish rearing, fish culture) - kalade
(finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates
tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist)
• Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda
omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse
• Tiigikalakasvatus (pond fish farming) – kalade kasvatamine
suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides
Sumbakalakasvatus (net pen, net cage farming) - kalade kasvatamine
suurtes võgust kottides jne

Tiik (pond) - täielikult või valdavalt looduslikust pinnasest (muldse)
põhja ja seintega  rajatis , enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha).  Tiigis
toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul toidubaasil. Tiik on veega
täidetav ja tühjendatav.

Basseinid  (tanks, troughs, raceways) - üldnimetus väga erinevatele
rajatistele, millele on iseloomulik see, et nad on kunstmaterjalist
(betoonist, terasest,  plastikust ),
vee läbivool võrreldes tiikidega on
intensiivne ja pind väike (mõõdetakse kuupmeetrites). Kuju võib olla
ümmargune, ruudukujuline või piklik.

Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega
süsteem RAS
(recirculation system) – rajatiste kompleks, kus basseinidest välja voolav
vesi
puhastatakse
ja
juhitakse
tagasi
basseinidesse.
Jääkained
suunatakse hoidlasse.
Granuleeritud kuivsööt (pelleted (extruded) fish feed ) - kõiki olulisi toitaineid
vajalikus vahekorras sisaldav kalasööt. Söödaosakeste suurus ja koostis
vastavad kindla kalade suuruse/vanuse grupi toiduvajadusele,  sööt  säilib pikka
aega.

Kalavarude kunstlik taastootmine
(rearing of fish juveniles for stocking,
artificial propagation) - kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem
looduslikesse vetesse lahti lasta. Tingitud sellest, et mõnede kalaliikide
paljunemise võimalused on inimese tegevuse tõttu hävinud

Haudemaja
(hatchery)
spetsiaalselt
veeorganismide
paljundamiseks
sisustatud
rajatiste
kompleks.
Oluliseima
osa
sellest
moodustavad
haudeaparaadid koos nende  veevarustus /puhastus süsteemiga.

Sugukari (broodstock) - suguküpsed veeorganismid, keda kasvatatakse
paljundamiseks e nendelt järglaste saamise eesmärgil.

Ilukalad (ornamental fish) -
tiikides ja basseinides ilu pärast peetavad kalad,
kelle välimus on selektsiooni teel omapäraseks muudetud - nad on värvilised
või on nende  kehakuju  moonutatud, näit.  kuldkala , kuldsäinas, “koi”  karpkala
jt.
VESIVILJELUS 
VESIVILJELUS
VESIVILJELUS
MAAILMAS
An alligator farm or  crocodile  farm is an establishment for breeding and 
raising of crocodilians in order to produce meat, leather, and other goods. 
KREVETI - JA VÄHIKASVATUS
LIMUSTE  KASVATAMINE
Limused

Limused ehk molluskid (Mollusca) 
on rühm pehme, 
segmenteerumata, enamasti 
bilateraalsümmeetrilise  kehaga  
selgrootuid.

Limuste hõimkonda kuulub 
kaheksa klassi:

Karbid (Bivalvia)

Kõhtjalgsed ehk teod (Gastropoda)

Peajalgsed (Cephalopoda)

Lasnjalgsed (Scaphopoda)

Vagellimused (Aplacophora)

Torbiklimused (Monoplacophora
Rannakarpide kasvatamine
VETIKAKASVATUS
Multitroofne vesiviljelus
KALAKASVATUS
Vee läbivoolul põhinev vesiviljelus
Vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus
KAAVIAR

Musta kalamarja saadakse peamiselt tuuralt, 
sterletilt, sevrjuugalt ja beluugalt. Hinnatuim
on sterleti mari, mida nimetatakse ka
kuldmarjaks; kõige suureteralisem on 
beluuga mari. 

Maailma kalleimaks kaaviariks peetakse
Iraanis  turustatavat kaaviarisorti Almas. See 
saadakse beluugadelt, kes on üle 100 aasta
vanad ja see on peaaegu valget(!) värvi. 
Almas’i hind on enam kui 20 000 dollarit kilo 
eest ja seda turustatakse kullast valtsitud
toosides. 

Kaaviari nautimiseks peab see olema õigel
temperatuuril – parimaks peetakse 10° C. 
Lusikake, millega kaaviari maitstakse, peaks 
gurmaanide etiketi kohaselt olema tehtud
elevandiluust.
Siberi ja vene tuur
PUNANE 
KALAMARI !!!
KASVATATUD  JA VÄGA OHTLIK
Vasakule Paremale
SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #1 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #2 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #3 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #4 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #5 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #6 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #7 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #8 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #9 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #10 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #11 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #12 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #13 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #14 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #15 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #16 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #17 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #18 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #19 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #20 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #21 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #22 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #23 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #24 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #25 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #26 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #27 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #28 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #29 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #30 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #31 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #32 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #33 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #34 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #35 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #36 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #37 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #38 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #39 SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014 #40
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kroonuaia Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Maailma kalandus ja vesiviljelus
9
odt

Maailma kalandus ja vesiviljelus

Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted:

Geograafia
Kalakasvatuse eksami küsimused-Toiduainete loomne toore
14
doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonn (üks kasvatatav liiki selgrootuid) 2010 a: Vikerforell (584t, 76%), karpkala (60,6t, 8%), angerjas (30t, 4%), jõevähk 5,7t 1%), linask, ahven, särg, haug, koger (7,3t 1%), siig, paalia, tuurlased (78t, 10%). Kaubaks kasvatatakse 2009a: vikerforell üle 700 tonni, karpkala 50t, angerjas 40t, siberi tuur 30t. 3

Toiduainete loomne toore
Kalakasvatuse vastused 2013
4
pdf

Kalakasvatuse vastused 2013

1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja ­taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni 3. Kalakasvatuslik

inglise teaduskeel
Kalakasvatuse vastused
4
docx

Kalakasvatuse vastused

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja ­taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni Kalakasvatuslike rajatis

Kalapüük



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun