Maailma kalandus ja vesiviljelus

Lembavere, Ingrid

Maailma kalandus ja vesiviljelus (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Viljandi Täiskavanute Gümnaasium
Ingrid Lembavere
Referaat
Maailma kalandus ja vesiviljelus
Viljandi 2017
Sisukord
Teemad:

Maailma kalandus, selle mõisted

Vesiviljelus, selle mõisted

Kokkuvõte
Sissejuhatus
Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda.
Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad.
Maailma kalandus
Kalandusega seotud mõisted:
Territoriaalveed – rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki.
Majandusveed – rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile.
Avaookean – maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega.
Röövpüük – teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres.
Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine.
Kalarikkamad veed :
1.Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vöötme veed) – on rohkem planktonit ja hapnikku.
2. Jõgede suudme alad – jõed toovad sisemaalt kaasa toiduaineid.
3. Ääremered – toitu rohkem
Kalarikkamad ookeanid:
1)vaikne ookean – üle poole kalapüügist.( loode ala – venemaa, jaapan, hiina; kirde ala – kanada , mehhiko, jaapan; L-ameerika lääne rannik – Tšiili, peruu )
2) atlandi ookean (kirde osa – norra, island; loode osa – kanada, usa; aafrika läänerannik)
Hajali rannapüük – Ida-, Kagu-Aasias, Norras(kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse.
Konsentreeritud rannapüük – põhjariigid, Tšiili, Peruu ( kala püütakse suuremate kalalaevadega, kus on külmutusseadmed; merel ollakse mitu nädalat, rannabaasis on laevaremonditöökojad, kalatööstusettevõtted, kalurite elamud , toimud majandusvete piires)
Ookeanipüük – USA, Jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad)
Kalakasvatus : peale kalade kasvatatakse ka limuseid, veetaimi ja vähilaadseid,kalu kasvatatakse tiikides, betoon -ja plastikbasseinides, sumpadesning suletud veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala , angerjat, turska, lest.
Kalapüügi maht on kasvanud.
Kalakasvatuse maht on viimasel aastakümnel tublisti kasvanud.
Arengumaade osa kalanduses kasvab (2/3 kalapüügist), arenenud riikide osa väheneb (endistel sots riikides 1/3 kalapüügist).
Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala.
Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale.
Merereostuse põhjustajad:
Tankerite õnnetustel satub nafta tvette.
Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted.
Jäätmete uputamine merepõhja – keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud.
Nafta ammutamine merepõhjast.
Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke.
Suurimad kalapüüdjad:
Aasias – Hiina, Jaapan, Indoneesia , Venemaa - oma tarbeks Tšiili, Peruu – kalajahu, export .
Euroopa – norra, island – toidukala, export.
Suurimad kalakasvatajad: 90% aasias – Hiina, India, Indoneesia. 10% - Norra, Usa, Tšiili.
Suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa – LAV, Angoola , Namiibia, Argentiina ; Usa, Kanada; vaikse ookeani saare riigid.
Püügi kvoodid: Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks on maailma riigid leppinud, et tööstuslikku vaala püüki ei toimu. Räägitakse, et püütakse vaala teaduseks. Eesti ja vene Leping püügi mahtude osas Peipsi Järve. Suur AGA röövpüüdjad ei hooli mingitest kvootidest.
Kokkuleppe püügiviiside suhtes: Harrastuskalapüüdjad võivad püüda ainult õngega. Elektriga püük on keelatud, dünamiit ka keelatud.
Püügikeelu alad: Looduskaitsealad . Püügikeelu ajad, Kudemisajad.
Rahvusvahelised konventsioonid mere reostamise vähendamiseks: Helcom konventsioon , ühinenud kõik Läänemere riigid. Sh Venemaa. Kõik liikmesriigid on kohustatud vähendama lämmastiku ja fosfori koormust Läänemerre. Kõik Kohustuvad võtma meetmed nafta reostuse ennetamiseks ja likvideerimiseks. Järva-Jaani korral näiteks Veepuhatus jaam. Venemaal pole puhastusjaamu külades, väga nõrk.
Vesiviljelus
Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus , kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Vesiviljelusega on tegeletud küllalt pikka aega, kuid suurema osa vältel on kalu kasvatatud lihtsa tehnoloogia abil ja ekstensiivselt. Enamiku tänapäeval vesiviljeluses toodetavate kalade, veeselgrootute ja veetaimede intensiivse kasvatamise tehnoloogia on välja töötatud viimase vähem kui 50 aastaga.
Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad ) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid , mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast.
Eestis tegeleb vesiviljelusega 27 asutust, millest ligi 20 on 1989. a asutatud Eesti kala- ja vähikasvatajate liidu liikmed. Moodustatud on ka kalakasvatajateliit. Osad vesiviljelusettevõtted ei kuulu liitudesse ega ühistutesse.
NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala – sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud – vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma toota igaüks vähemalt 40000 tk aastas (üks kaubavähk kaalub ca 30 grammi).
Vesiviljeluse iseärasused:
Erinevused põllumajandusloomade kasvatamisega tulenevad:

Kõik protsessid toimuvad vees

Organismid on kõigusoojased ja nende heaolu, kasv ning areng ja järglaste saamine sõltub vee temperatuurist.

Korraga sünnib väga palju järglasi

Kasvatavate liikide mitmekesisus on väga suur
Vesiviljeluse mõisted:
• Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine , mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture)
• Mereannid (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid , valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas väga levinud termin.
• Kalakasvatus ( fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist)
• Kalakasvandus (fish farm ) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse
• Tiigikalakasvatus (pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides
• Sumbakalakasvatus (net pen, net cage farming) - kalade kasvatamine suurtes võgust kottides jne
• Tiik (pond) - täielikult või valdavalt looduslikust pinnasest (muldse) põhja ja seintega rajatis, enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul toidubaasil. Tiik on veega täidetav ja tühjendatav.
• Basseinid (tanks, troughs, raceways) - üldnimetus väga erinevatele rajatistele, millele on iseloomulik see, et nad on kunstmaterjalist (betoonist, terasest , plastikust), vee läbivool võrreldes tiikidega on intensiivne ja pind väike (mõõdetakse kuupmeetrites). Kuju võib olla ümmargune, ruudukujuline või piklik.
• Suletud veekasutusega e. vee korduvkasutusega süsteem RAS (recirculation system) – rajatiste kompleks, kus basseinidest välja voolav vesi puhastatakse ja juhitakse tagasi basseinidesse. Jääkained suunatakse hoidlasse.
• Granuleeritud kuivsööt (pelleted (extruded) fish feed ) - kõiki olulisi toitaineid vajalikus vahekorras sisaldav kalasööt. Söödaosakeste suurus ja koostis vastavad kindla kalade suuruse/vanuse grupi toiduvajadusele, sööt säilib pikka aega.
• Kalavarude kunstlik taastootmine (rearing of fish juveniles for stocking , artificial propagation) - kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem looduslikesse vetesse lahti lasta. Tingitud sellest, et mõnede kalaliikide paljunemise võimalused on inimese tegevuse tõttu hävinud
• Haudemaja (hatchery) - spetsiaalselt veeorganismide paljundamiseks sisustatud rajatiste kompleks. Oluliseima osa sellest moodustavad haudeaparaadid koos nende veevarustus/puhastus süsteemiga.
• Sugukari (broodstock) - suguküpsed veeorganismid, keda kasvatatakse paljundamiseks e nendelt järglaste saamise eesmärgil.
• Ilukalad (ornamental fish) - tiikides ja basseinides ilu pärast peetavad kalad, kelle välimus on selektsiooni teel omapäraseks muudetud - nad on värvilised või on nende kehakuju moonutatud, näit. kuldkala , kuldsäinas, “koi” karpkala jt.
Eestis püütakse tänu vesiviljelusele: Vikerforelli, kaubavähki, karpkala, jõevähki.
Vesiviljelus Hiinas:
Kalakasvatusega tehti algust Hiinas. Umbes 475 aastat eKr kirjutas hiinlane Fan Lei käsikirja, milles tutvustas tiigikalakasvatuse põhitõdesid. Seda võime lugeda maailma esimeseks kalakasvatuse õpikuks. Hiinlased alustasid karpkala kodustamisega, kuid hiljem leidsid nad veel kasulikumad kalakasvatuse objektid, taimtoidulised kalad, kellest üks, valgeamuur sööb kõrgemat veetaimestikku, teine, pakslaup fütoplanktonit (mikrovetikaid), ja kolmas, jämepea, zooplanktonit.
• HIINAS ON SEKTORIS HÕIVATUD 13 MILJONIT INIMEST, KELLEST 4,5 MILJONIT ON SEOTUD VESIVILJELUSEGA.
• VANANEMINE JA SISSERÄNDE PIIRARV AMETIKOHTADE JÄRGI
Hiinas püütakse:
• Valgemuur
• Hõbekoger(sellest aretati hiljem kuldkala.See kala liik on tuntud meile kui akvaariumi kala)
• Ilukarpkala
Hiina linnad kus vesiviljelus on kõige populaarsem .
• Shandong
• Guangdong
• Fujian
• Zhejiang
• Jiangsu
• Liaoning
• Hubei
• Guangxi
Kokkuvõte
Minu arvates on Eesti väga edukas olnud kalakasvatuse poolest ja on seda ka tänapäevalt. Loomulikult ei saa Eestit võrrelda Hiinaga , kuna Hiina on Eestist juba pindala poolest suurem ja seal on ka rahva arv suurem.
Sain palju teada seda referaati koostades, kus riikides kasvavatakse kala ja mis moel. Lisaks, mis on vesiviljelus. See mõiste oli mulle ennem võõras.
Hästi on kindlasti välja toodud erinevad mõisted, kvoodid ja seadused. Lisaks veel aastatega toimunud suurele arengule, mis on toimunud vesiviljeluses.
Kasutatud kirjandus: Annaabi.ee, google, vikipeedia

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 43 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ingrid Lembavere Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

pdf

SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE 2014

SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] VESIVILJELUS Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogiate abil, mis on mõeldud nendelt toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud olud. AKVAKULTUUR KASVATATAKSE : • KALU, • LIMUSEID (AUSTRID,KAMMKARBID, PÄRLIKARBID), • VÄHILISI (KREVETID, KRABID, VÄHID), • VEETAIMI • JT. VEEORGANISME. • 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala VESIVILJELUSE ISEÄRASUSED ERINEVUSED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE

Kalakasvatus ja varude rikastamine

doc

Maailma kalandus

Maailma kalandus. 1) Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile. avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega. 2) Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine. 3) Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. 4) Kalarikkamad vee. 1. Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vöötme

Geograafia

doc

cEestis ja Hiinas

Vesiviljelus Eestis ja Hiinas Mis on vesiviljelus? Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Vesiviljelusega on tegeletud küllalt pikka aega, kuid suurema osa vältel on kalu kasvatatud lihtsa tehnoloogia abil ja ekstensiivselt. Enamiku tänapäeval vesiviljeluses toodetavate kalade, veeselgrootute ja veetaimede intensiivse kasvatamise

Põllumajandus

odt

Maailma kalandus ja vesiviljelus

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Maailma kalandus ja vesiviljelus Referaat Koostas: Monika Kovaltšuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üha suurenevaks probleemiks maailma ülerahvastatus ja vähenevad toiduvarud.

Geograafia

doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole

Toiduainete loomne toore

ppt

Kalandus

KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga

Geograafia

pdf

Kalakasvatuse vastused 2013

1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni 3. Kalakasvatuslik

inglise teaduskeel

docx

Kalakasvatuse vastused

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni Kalakasvatuslike rajatis

Kalapüük

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk