Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elavhõbe - referaat (2)

3 HALB
Punktid

1.Elavhõbe sümbol on Hg.Hg,lad. Hydrargyrum=”vesihõbe”,”vedel hõbe”.
2.Elavhõbe asub 6.perioodis 2B rühmas.Elavhõbe kuulub metallide hulka.
3.Hg on perioodilisuse tabelis 80. kohal
4.elavhõbedal on väga palju erinevaid ühendeid
-HgS
-dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg
-metüülelavhõbeioon CH3Hg
5.avastamise lugu-
6.leidumine looduses
-Elavhõbeda saaste vees
Looduslikke elavhõbeda saasteallikaid ei ole palju.Kuna enamik looduses
esinevaid anorgaanilisi ühendeid on lahustumatud või raskesti lahustuvad, siis arvati
kaua aega, et elavhõbe ei ole väga oluline vee saasteaine .
1970-ndatel aastatel avastati mitmetes veekogudes üle maailma, et kalades on
elavhõbeda sisaldus kõrge . Veekogude elavhõbeda saaste kõige suuremaks
põhjuseks on inimtegevus. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid
võib tinglikult jagada järgmiselt.
1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete
kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega,
amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või
muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe
pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba
oluline. Isegi olmereovees võib mõnikord elavhõbeda sisaldus olla kuni 10 korda
kõrgem kui looduslikus vees.
2) taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses, nimelt uhutakse sademetega
põldudelt jõgedesse ka taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad elavhõbedat,
3) keemiatööstusettevõtete heitmed , mis võivad olla nii vedelad (reovesi), tahked
või gaasilised, on oma Hg sisalduse poolest väga ohtlikud.
4) saastatud õhk ja pinnas, kust sademetega satub selles sisalduv elavhõbe ja
elavhõbeda ühendid pinnavette.
Kõigist nendest saasteallikatest satub elavhõbe või selle ühendid pinnavette, sealt
edasi jõgedesse ning jõgede kaudu merre.
7.Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril –38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C.Elavhõbe on väga mürgine,nii kokkupuutel nahaga kui ka ta aurud .
Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall . Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.
8.elavhõbeda väikeses koguses joomine pidi aitama organismi puhastada .
9.Elavhõbeda kasutamine põhineb tema omadustel.
Elavhõbedal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine , mis võimaldab tema
kasutamist termomeetrites. Elavhõbedaga on teadusajaloos seotud paljud avastused ja
aparaatide konstruktsioonid . Varem kasutati mõõtühikutena mitmeid elavhõbedaga
seotud suurusi: õhurõhku avaldati elavhõbedasamba millimeetrites, elektritakistusühikut
oom defineeriti aga elavhõbedasamba takistusena. Hästi tuntud on ka
elavhõbedabaromeeter või vererõhu mõõtmise seade. Tänapäeval vajatakse elavhõbedat
kõige rohkem elektrivoolualaldite ja kvartslampide valmistamiseks. Viimaseid
kasutatakse meditsiinis bakterite hävitamiseks jm.
Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse keemia- ja
metallitööstuses, elektrivarustuse tootmisel (lülitid, halogeenlambid, patareid ),
farmaatsiatööstuses (diureetikumid, kõhulahtistid, silmatilgad, ninatilgad, nahasalvid ja
vaktsiinid ), meditsiinis ( termomeetrid , baromeetrid, desinfektsioonivahendid),
hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes.
Anorgaanilisi elavhõbeda ühendeid kasutatakse puidutööstuses hallituse tõrjeks.
Elavhõbeda orgaanilisi ühendeid kasutatakse laialdaselt pestitsiididena ja
fungitsiididena. Need elavhõbedaühendid sisaldavad elavhõbeda arüülühendeid nagu
elavhõbeda fenüüldimetüülditiokarbamaat, mida kasutatakse paberivabrikutes, ja
elavhõbeda alküülühendid, nagu näiteks etüülelavhõbekloriid C2H5HgCl,mida
kasutatakse seemnevilja puhtimiseks (mikroobide ja seente hävitamiseks). Samuti on
kasutatud selleks otstarbeks ka metüülelavhõbedat.
Elavhõbeda alküülühendid on püsivad, ei lagune ning üldiselt peetakse neid
keskkonnaohtlikumateks kui arüül- või anorgaanilisi ühendeid.
10.Metallilise elavhõbeda organismist eritumise on tavaliselt 3 aastat, elavhõbeda soolade puhul on aga see aeg kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb pooleni elavhõbeda hulk aga 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbeda soolad imenduvad väge kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbeda aurudest imendusb organismi läbi kopsude. Läbi kopsude seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi laheb elavhõbe inimorganismi laiali: maksa, neerudesse, põrna, ajju jne.
Lugu juhtus suhteliselt ammu kuskil koolis, kui õpilane võttis tikutopsiga elavhõbeda kooli kaasa. Arvatavasti oli ta selle saanud kraadiklaasist.
Poisid mängisid tunnis sellega ning üks tüüp, kes kõrvalt vaatas tahtis ka osa saada, kuid talle ei antud. Niisiis võttis tüüp jõuga neilt selle ära ja viskas mööda kooli koridori laiali. Õpetajad esialgu asjast teada ei saanud ja koolipäev lõppes tavapäraselt.
Küll aga läks üks poiss koju ja rääkis vanematele, mis nalja neil koolis sai. Isa tal muidugi teadis, kuhu helistada ning asjast teada anda.
Järgmisel päeval läksid õpilased kooli ning direktor ootas neid uksel ning ütles, et täna lähme naaberkooli.
Koolis võeti klassis, kus tüübid elavhõbeda topsiga mängisid põrand üles. Sama tehti ka koridoris . Klassis ja koridoris käidi kemikaalidega kõik üle.
Asjas jäid süüdi 4 poissi, kes pidid maksa 1 miljoni.
Ühe poisi vanemad pidid korteri maha müüma, kuna neil ei olnud raha maksta. Nad olevat peale seda tükk aega telgis maganud.
Elavhõbe - referaat #1 Elavhõbe - referaat #2 Elavhõbe - referaat #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reed Poom Õppematerjali autor
referaad elavhõbeda kohta

Sarnased õppematerjalid

Elavhõbe
3
rtf

Elavhõbe

Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga

Keemia
Elavhõbe
12
doc

Elavhõbe

erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Elavhõbe mürgistas kroonitud päid, teadlasi, kalureid. Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang Amadeus Mozarti

Keemia
Elavhõbe
14
odt

Elavhõbe

Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus ­ 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav paljudele

Keemia
Elavhõbe
11
odt

Elavhõbe

............................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 Sümbol Hg Ladina keelne Hydrargyrum nimetus keemistemperatuur 356°C tahkumistemperatuu -38.87°C r Tihedus 13.6 g/cm3 normaaltingimustes Järjenumber 80 Aatommass 200,59 Oksüdatsiooniaste I ja II ühendites Elavhõbeda leidumine looduses Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Seda leidub maakoores 2,7 10 %. Põhiliselt esineb ta looduses elavhõbe(II)sulfiidina ehk punakat värvi kinaverina (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Hg tootmist elavhõbe(II)sulfiidist võib kirjeldada ühe reaktsioonina: HgS + O2 Hg + SO2. Elavhõbedat leidub järjeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Hg eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka

Keemia
Referaat elavhõbedast
3
doc

Referaat elavhõbedast

Referaat ELAVHÕBE 10. klass 2009 MIKS ON OLULINE? Elavhõbe (Hg) on keemiliste elementide perioodilisustabelis üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimustel vedel (lad. Hydrargyrum = "vesihõbe", "vedel hõbe"). Asub tabeli II B rühmas ning koosneb looduslikult seitsmest stabiilsest isotoobist. KUS LEIDUB JA MILLENA? Looduses on puhas elavhõbe haruldane, esineb ühenditena. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver (HgS). Kinaver on põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina). Tavaliselt üle 90% (sageli üle 99%) lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul, kuid mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest,

Keemia
KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE
20
docx

KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE

Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja Õnne Rämmann Räpina 2015 Sisukord 1SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 2ELAVHÕBE.........................................................

Keskkonnakeemia
Elavhõbe
2
doc

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril ­38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi,

Keemia
Elavhõbeda ajalugu
16
doc

Elavhõbeda ajalugu

.......................................15 1 Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Oksüdatsiooniaste I, II. Elavhõbe tahkub temperatuuril ­38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus

Keemia




Kommentaarid (2)

hk1213 profiilipilt
hk1213: materjali ainult 2,5 lehte
11:02 19-01-2010
VndaG profiilipilt
VndaG: Päris hea!
15:23 16-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun