Elavhõbe (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Elavhõbe
Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks
kuuest elemendist ( tseesiumi , frantsiumi, galliumi
ja mittemetall broomi kõrval), mis onnormaaltingimuste lähedastel
temperatuuridel vedel.
Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³.
Elavhõbe tahkub temperatuuril −38,8 ° C ja keeb
temperatuuril 356° C.
Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega.
Elavhõbedal on suur pindpinevus , tema pindpinevusteguriks on
0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metal .
Ni skes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma
läike.
Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mil e anioonid on
tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui
elavhõbedat õhus kuumutada, si s ta ühineb hapnikuga ning
annab kol akaspunase värvusega elavhõbeoksi di, mis omakorda
veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks.
Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe
kuulub mitmekümne mineraali koostisse, kuid ainus
elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal
on kinaver (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad
on Hispaanias.
Kasutusalad
Elavhõbedat
kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termo -
meetrites ja õhurõhu mõõtmiseks.
Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude
avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste
mõõtmistega seotud suurustes: näiteks õhurõhku
mõõdeti elavhõbeda sammastes ( seda kasutatakse
isegi veel tänapäeval ), ka elektritakistusühikuna on
elavhõbe hästi tuntud. Teada on ka, et on olemas
elavhõbedabaromeeter ja et elavhõbedat kasutati ka
vererõhu mõõtmise seadmes . Elavhõbedat
kasutatakse ka valgustuses ( päevavalguslampides ).
Ohtlikkus
Elavhõbedaaurud on mürgised. Elavhõbeda mürgisus
oleneb suuresti sellest, mis kujul ta organismi siseneb.
Kas metallilise, vedela elavhõbedana või siis
elavhõbeda auruna. Metalliline vedel elavhõbe ei ole
organismile nii ohtlik kui seda on elavhõbeda aur.
Samuti mõjuvad organismile mürgiselt ka elavhõbeda
ühendid, mis võivad põhjustada suuri kahjustusi
kopsudes ja ajus.
Oluline on meeles pidada, et elavhõbe-orgaanilised ühendid on palju
mürgisemad ja ohtlikumad organismile, kui seda on metalliline elavhõbe.
Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul, mis
kahjustab närvisüsteemi. Kuna elavhõbe on aine, mis
kontsentreerub toitumisahelas, siis võib mõnes meres leiduda kalu, kelle
kehas on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala
söömine on tervisele väga ohtlik..
Mõju inimorganismile
Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on
tavaliselt 3 aastat, elavhõbeda soolade puhul on see aeg aga
kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb elavhõbeda hulk
pooleni 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbedasoolad
imenduvad väga kiiresti organismi. Umbes 80%
elavhõbedaaurudest imendub organismi kopsude laudu. Kopsudes
seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi läheb
elavhõbe inimorganismi laiali: maksa, neerudesse, põrna, ajju jne.
Metallilise elavhõbeda allaneelamine ei ole väga suur oht, kuna
soolestikust see aine praktiliselt ei imendu organismi. Elavhõbe
väljub inimorganismist neerude ja soolestiku, peamiselt jämesoole
kaudu.
Elavhõbeda ohtlikkus ja toime inimesele sõltub suuresti sel est, mil ise
ühendina see inimorganismi sattub, kuidas inimene on sel e ainega
kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud. Samuti mängivad
rol i inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka sugu. Elavhõbe
kahjustab eelkõige närvisüsteemi, võib katkestada neerude töötamise,
põhjustab depressiooni ja ärrituvust. Kui lapseootel naine puutub kokku
elavhõbedaga, võib mürgistus mõjuda tugevalt ka tulevasele lapsele.
Elavhõbedamürgistuse võib saada juba siis, kui inimorganism omastab
päeva jooksul 0,4 mg elavhõbedat. See aga pole si ski veel surmav doos
. Surmavaks doosiks loetakse 150 mg kuni 300 mg elavhõbedat.

Document Outline

Slide 1

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annutskaa Õppematerjali autor

elavhõbe elavhõbeda organism metall elavhõbedat inimorganism inimorganismi elavhõbedat

Sarnased õppematerjalid

doc

Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi,

Keemia

rtf

Elavhõbe

Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga

Keemia

doc

Elavhõbeda ajalugu

.......................................15 1 Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Oksüdatsiooniaste I, II. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus

Keemia

docx

KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE

............................................................................20 1 SISSEJUHATUS ,,Kõik ühendid on mürgised. Pole olemas ainet, mis poleks mürk. Õige doos eristab mürki ja ravimit." (Paracelsus, 1493-154) Valisin oma keskkonnaohtliku aine peategelaseks elavhõbeda, kuna see metall on oma eripära tõttu mulle lapsest saadik huvi pakkunud. Samuti ei aima inimesed enamasti kus kõikjal võime me elavhõbedaga kokku puutuda. Kuidas käitub elavhõbe ja kuidas meie peaks selle ainega käituma? Mida teha kui puruneb vana elavhõbedaga kraadiklaas? Samuti heidame pilgu elavhõbeda ajaloole ja sellega seotud sündmustele. Loodan järgneva tööga harida nii lugejat kui ka ennast. 2 ELAVHÕBE Joonis 1. . Elavhõbeda paiknemine Mendelejevi tabelis 2.1 Elavhõbeda omadused Elavhõbe (sümbol Hg ladina keeles Hydrargyrum - "vesihõbe", "vedel hõbe") on

Keskkonnakeemia

odt

Elavhõbe

............................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 Sümbol Hg Ladina keelne Hydrargyrum nimetus keemistemperatuur 356°C tahkumistemperatuu -38.87°C r Tihedus 13.6 g/cm3 normaaltingimustes Järjenumber 80 Aatommass 200,59 Oksüdatsiooniaste I ja II ühendites Elavhõbeda leidumine looduses Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Seda leidub maakoores 2,7 10 %. Põhiliselt esineb ta looduses elavhõbe(II)sulfiidina ehk punakat värvi kinaverina (HgS). Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Hg tootmist elavhõbe(II)sulfiidist võib kirjeldada ühe reaktsioonina: HgS + O2 Hg + SO2. Elavhõbedat leidub järjeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Hg eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka

Keemia

docx

Referaat teemal Elavhõbe

Elavhõbe Elavhõbe on keemiline element aatomnumbriga 80. Elavhõbe kannab sümbolit Hg (ladina keeles Hydrargyrum mis tähendab vedelat hõbe) ja see on üks kuuest elemendist, mis on normaaltemperatuuril vedel (kuulub IIB rühma metallide alla). Elavhõbeda mass on 200.59 AMÜ ning elektronskeem on Hg 80+ | 2) 18) 32) 18) 8) 2) Elavhõbeda tihedus on normaaltingimustel 13,6 g/cm³. Tahkub elavhõbe temperatuuril -38,8°C ja keeb temperatuuril 356°C. Elavhõbe on tänu oma vedelusele halb elektrijuht. Pindpinevus on sellel ainel üpriski suur: pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Elavhõbe lihtainena on hõbe läikiv metall, kuid niiske õhu käes kaotab ta oma läike ning kattub oksiidkattega. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad kui elavhõbe ise. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning

Keemia

doc

Referaat metallid

Kõige laialdasemalt kasutatav tsingi sulam on messing, milles vask on sulatatud 9%-ilise kuni 45%- ilise tsingi osakaaluga. Elavhõbe (Hg) Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui

Keemia

odp

Elavhõbeda avastamine

Elavhõbe Elavhõbedast Sümbol Hg Üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on hõbevalge läikiv metall Suur pindpinevus Ajalugu Elavhõbe avastati egiptuses 1500ekr Arvatavasti seda leiti egiptuse haudadest mis olid 1500aastat ekr tehtud Hiinas ja Tiibetis arvati et selle kasutamine pikendab eluiga ja ravib luumurdu, säilitab head tervist Nime sai Rooma jumala Mercury järgi Reageerimine Vedelas olekus halb elektrijuhtivus. Tahkub temperatuuril 38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C Reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad.

Keemia

Rohkem sarnaseid