Loodus kui iseenda reostaja (0)

Eesti Maaülikooli
Põllumajandus- ja keskkonna instituut
Merili Sulg
LOODUS KUI ISEENDA REOSTAJA
Referaat
Juhendaja Merle Öpik
Tartu 2008
SISUKORD
1. Sissejuhatus..............................................................................................................3
2. Bioloogiline saastatus ...............................................................................................4
2.1 Sahara tolmu saaste...........................................................................................4
2.2 Sinivetikate saaste............................................................................................4
3. Keemiline saastatus..................................................................................................4
3.1 Vulkaaniline saaste..........................................................................................5
3.2 Elavhõbe..........................................................................................................6
3.3 Vask.................................................................................................................6
3.4 Vabad radikaalid..............................................................................................6
4. Kokkuvõte................................................................................................................7
5. Kasutatud kirjandus..................................................................................................8
Sissejuhatus
Kui seletada lahti mõiste saastumine / reostumine , siis tähendab see eelkõige saasteainete jõudmist keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku koguse ning häirib organismide normaalset elutegevust, sealjuures ka inimest.
Eristatakse nii füüsikalist, keemilist kui bioloogilist reostust (EE,1995 sub saastumine)
Refereering põhineb looduse tekitatud saastel.
Looduse poolt tekitatud saaste hulka on huvitav võrrelda inimese poolt tekitatuga, kuna see annab teatud ettekujutuse reostuse hulgast, millega loodus siiamaani toime on tulnud.
2. Bioloogiline saastatus
Bioloogilise saastatuse alla käivad bakterid , tolm ja erinevad viirused. Nende sattumisel erinevatesse keskondadess võivad tagajärjed olla erinevad ( Anvelt , 2006)
2.1 Sahara tolmu saaste
Igal aastal kandub tuulega Aafrika kõrbest üle ookeani miljoneid tonne liiva Ameerika rannikule , Kariibimerre. Koos tolmuga rändavad sinna ka mikroobid ja seened ning mõningad rauaühendid. Need häirivad korallide elutegevust ja seal elavaid organisme. Nitraadi -ja rauaühendid panevad vohama vetikad. Paljud korallid on selle tõttu juba hukkunud. Samuti on ohus seal elavate organismide elu, kes korallidest sõltuvad.
Aafrikast pärinev tolm põhjustab ka sudu Miamis ja on inimesele tervisele ohtlik (Kändler, 2002)
2.2 Sinivetikate saaste
Sinivetikate õitsengu ajal väheneb veekogus hapniku hulk, vee läbipaistvus ja eralduvad mürgid, mille tagajärjel hukuvad erinevad organismid. Sinivetikad vähendavad bioloogilist mitmekesisust ja häirivad toiduahelate kulgemist. Toiduahelas sinivetikad ei esine, kuna on söömiseks kõlbmatud (Piirimäe, 2008)
3. Keemiline saastatus
Keemilisteks saasteaineteks keskkonnas võivad olla süsinikdioksiid, metaan , lämmastikoksiidid, vääveldioksiid ja raskemetallid ( Mitt , 2005)
Paljud sellised ühendid jõuavad keskkonda suuremates kogustes peale vulkaanipurset.
Keemilistel ühenditel on mõju kliimale kui ka üksikliigile nii füüsilisel kui vaimsel tasandil (Karro, 2005)
3.1. Vulkaaniline saaste
Suurimad häirivused vulkaanipurske tagajärjed avalduvad kliima muutumises väljapaisatud gaaaside tõttu. Samuti tuha hulgas, mis purske lähiümbruses kõik rohelised lehed katab ning seega fotosünteesimist takistab.
Vulkaanilise tuha ühinemisel veega moodustub mudalaviin, mis mööda mäekülge alla voolates matab ja lämmatab kõik elusa ning samuti häirib ellujäänud organismide elutegevust ( Perry , 1997)
Vulkaanipurske tagajärjel on üsnagi haruldane nähtus tekkiv lõõmpilv. See sööstab suure kiirusega mööda mäenõlva alla hävitades kõik, mis teele ette jääb. Taoline ajalooline juhtum leidis aset 1902 aastal Saint- Pierre ´i linnas, kus lõõmpilv kogu linna tuhaks põletas ning 30 000 inimest surmas (Rast, 1988).
Rast (1988) tähendab ka oma raamatus, kuidas juba enne vulkaanipurset õhku eralduvad mürgised gaasid linde ja loomi lämmatasid.
1963 aastal aastal hävitas Gunung Agungi vulkaan ühe viiendiku Bali saarest ning vulkaaniline tuhk kattis enda alla viis küla (Rast, 1988).
Islandil toimunud 1783 aasta lõhepurske tagajärjel puistas tuhasadu üle kõik karjamaad . Loomad haigestusid ning pikemat aega püsimajäänud väävligaasid õhus takistasid rohu kasvmist kirjeldab Rast (1988) oma raamatus.
Uusaja suurim vulkaanipurse toimus 1815. aastal Indoneesias, kus Tambora vulkaan paiskas õhku 400 000 miljonit tonni väävligaase ning sada kuupkilomeetrit kivimeid. Selline kogus gaasi ja tuhka sai mõjuteguriks kliima jahenemisele. 1816. aasta suvel esines USAs lumetorme ning suvele omased ilmad Euroopas puudusid täielikult (Anvelt, 2006).
Eesti ilma mõjutab vulkaaniline saaste kuni kahe aasta jooksul peale purset . Kuna enamus vulkaane paikneb ekvaatori lähistel siis hajuvad gaasid pooluste suunas. Vulkaanilised gaasid jõuavad kõrgemale kui 10 kilomeetrit. See muudab õhu läbipaisvust kehvemaks ja vähendab päikesekiirguse intensiivsust (Ohvril, 2005)
Vulkaanid eraldavad õhku 130-230 miljonit tonni CO2 aastas (Garlach, 1999, 1991), inimtegevuse tagajärjel paisatakse õhku 30 biljonit tonni süsinikühendeid aastas (Marland, 2006)
3.2 Elavhõbe
On arvatud, et elavhõbeda ühendid jäävad looduses muutumatuks, kuid on eksitud, paljud mikroorganismid muudavad elavhõbeda ühendid veelgi mürgisemaks. Nii jõuavad need toiduahelasse ning selle kontsentratsioon elusorganismides tõuseb järsult. Näiteks kalades on suhteliselt suur elavhõbeda sisaldus. Inimesele on sellise kala söömine ebatervislik . Mürgisuse aste oleneb kogusest.
Organismi sattudes mõjutab elavhõbe närvisüsteemi ning pärsib valkude sünteesi. See on madalatel temperatuuridel lenduv ja mõjub elusorganismidele toksiliselt (Kamenev, 2005)
3.3 Vask
Sarnaselt elavhõbedale, satub vask pinnasesse peale vulkaanipurset. Kui see toiduahelasse siseneb kaasnevad kudede kahjustused, närvikahjustused, muutused käitumises ning sigivuse langus (Kamanev, 2005)
3.4 Vabad radikaalid
Vabad radikaalid on organismis esinevad reaktiivsed molekulid, mis tekivad keemiliste protsesside kõrvalproduktidena. Nende hulka mõjutab ka UV-kiirgus ja keskkonna saastatus.
Kui nende hulk tõuseb normaalsest kõrgemaks nimetatakse seda stressiks või organismi haiguslikuks seisundiks. Vabad radikaalid mõjutavad närvisüsteemi ja ajurakke.
Organismis esinevad antioksüdandid on vabade radikaalide neutraliseerijaiks ning kui neid piisaval hulgal esineb, saavutatakse tasakaal (Mägi, 2005)
4. Kokkuvõte
Looduses esineb mitmeid erinevaid saastumise vorme. Palju saastet pärineb küll inimtegevuselt, kuid vähem teada on looduse enda tekitatud saaste, mis võib samuti kaasa tuua suuri muutusi normaalselt toimivas looduskeskonnas. Inimesel tuleks arvestada mõlematega, sest mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse aru saama, et kogu elu põhineb loodusprotsessidel.
Kui võtta arvesse CO2 kogust, mis ühe vulkaanipurskega õhku paisatakse võib eeldada, et loodus on siiamaani täielikult ise oma tekitatud saastega hakkama saanud ning enda süsteemi tasakaalus hoidnud . Inimsaaste keskkonnale tekitab loodusele vaid lisakoormust.
Kõige olulisem on see, et loodus on ise paika pannud piirmäärad ja ainult selles vahemikus toimib elu.
5. Kasutatud kirjandus:

• Rast, Horset, 1988, Vulkaanid ja vulkanism .
  
• Mägi, K. 2005, Toidulisandid ja lisandid toitudes, Lemmik, 9.
  
• Perry, S, 1997, Planeet maa.
  
• Eller ,M; Ennuste,Ü; Kaevats , Ü; Karjahärm, T; Kasemaa , K; Koger,T; Koppel , A; Risthein, E; Valt , L; Varrak,T; Õiglane, H, 1995, Eesti Entsüklopeedia
  
• Olesk, A, 2006, Idamaade Pompeis õitses meekaubandus, Postimees
  

( http://euro.postimees.ee/110306/esileht/194599.php )

• Kändler, T, 2002, Sahara tolm tapab Bahama korallid, Ärileht
  

( http://www.arileht.ee/artikkel/198552 )

• Kamanev, K, 2005, Elavhõbeda ja elvhõbedaühendite ohtlikkus ning saaste
  

( http://www.mg.edu.ee/files/elavhobe_kalle_kamenev.pdf )

• Piirimäe, K,2008, Kas Eesti läheb üle fosfaadivabadele pesuvahenditele, Bioneer
  

( http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/article_id-738 )

• Anvelt, K, 2006, Arstitarbeid hakatakse steriliseerima kiirgusega, Postimees
  

( http://www.postimees.ee/020206/esileht/siseuudised/190684.php )

• USGS, 2008, Science for a Changing World, Vulcano Hazards
  

( http://volcanoes.usgs.gov/hazards/gas/index.php )

• Ohvril, H, 2008, Kas vulkaanid mõjustavad Eesti õhu läbipaistvust, Tartu Ülikooli Füüsika instituut
  

( http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/teadustoo/aerosool/vulkaaniline_kaugmoju/vulkaaniline_kaugmoju.html )

• Mitt, L, 2005, Õhusaaste
  

( http://74.125.39.104/search?q=cache:AgB0pbZEHcMJ:www.htg.tartu.ee/~c4liis/bio%25202.doc+keemilised+saasteained&hl=et&ct=clnk&cd=5&gl=ee )
8