Naftareostus ja selle mõju veekogule (0)

EESTI MEREAKADEEMIA
Merendusteaduskond
Meretranspordi juhtimise õppetool
Kätlin Plaksting KS-41
Naftareostus ja selle mõju veekogule
referaat
Juhendaja : Olga Preiman
Tallinn 2009

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 3
Naftareostuse allikad 4
Naftareostuse mõju veekogule 6
Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine 9
Kokkuvõte 11
Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on tõelised traagilised tagajärjed ja mõjutavad kogu vee- ja ka sageli isegi maismaa loomade elu, kuna paljud vees elavad loomad satuvad toiduahelasse. Eestis tegeltb naftareostuse tõrje ja seirega piirivalve . Eestil puuduvad tegelikud realsed vahendi ja seadmed kiiresti naftareostust tõkestada ja puhkastada. 11
Referaadi koostades õppisin ja täiendasin oma seniseid teadmisi naftareostuse kohta. Referaaadist sain teada, mis on peamised reostuse allikad ja kuidas on võimalik reostust ennetada ja vätlida. Samuti andis referaadi koostamine võimaluse tutvuda naftareostuse mõjuga veekogule ja selles elavatele loomadele, kaladele , taimedele ja ka lindudele. Seega referaadi eesmärk on täidetud. 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Referaadi eesmärk oli õppeaine rannikumere keskonnakaitse raames tutvuda rannikumerd ohustavate teguritega. Mina valisin teemaks naftareostus ja selle mõju veekogule. Antud teema pakkus mulle huvi kuna merereostus naftaga ei ole tänapäeval enam harvnähtus ja reostusel võib olla kahjulik tagajärg rannikualadele, mõjutades kalvarusid ja tappes linde- loomi. Enne raferaadi koostamist ei olnud minu teadmised eriti laialdased ja sellest ka antud teema valik, et saada rohkem teada ohtudest, mis reostusega kaasneb. Referaadis on käsitletud naftareostuse allikaid , mõju veekogudele,selles elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ja koristamise võimalusi.

Naftareostuse allikad

Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara . Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud ), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett ( Eesti Loodus 8/2008).
Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse . Naftareostuse peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtornid ja naftatankerid (laevad). Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste tulemusena ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehituslik pool. Selle tulemusena on vähenenud reostuste mastaap . Tänapäeval esineb vähe väga suuri reostusi, kuid üsna sagedased on viimasel ajal väiksemad reostused. Enamik vette sattunud õlist pärineb leketest õli ümberpumpamisel, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud õlijääkidest ja jõgede väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained.
Enamus tankerite ja laevade poolt põhjustatud reostused on tekkinud õnnetuse või inimliku eksimuse tagajärjel. Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. Senini on Läänemerd õnnistatud ja pole juhtunud suuri reostusi. Viimase kümne aastaga on aga suurenenud ligi kolm korda naftatransiit Läänemerel, siis ei olegi enam nii kindel, et meid ei taba mõni suur reostus . Läänemere keskonnakaitse komisjoni HELCOM -i andmetel on Läänemeres pidevas liikumises likikaudu 2000 laeva, millest umbes 200 veavad ohtlike ained nagu nafta ja erinevad kemikaalid ( Loodus 1/2004). Kui mõelda nende arvude peale on üsna suur tõenäosus, et Läänemerel võib juhtuda mõni suur ja ohtlik reostus. Eriti ohtlikud on ka meie kliima talved, kui meri jäätub on laevateed kitsad ja suur tõenäosus lasub sellel et mõni tanker võib vigastada oma kere ja reostus ongi tekkinud. Naftapuurtorne Läänemeres pole ja sellega on oht, et sealt reostus tekib välistatud.
Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad ökosüsteemi aga ka kõige tavalisema sademeveega tänavatelt, laevade pilsiveest, tööstusheitmetest, jõgede reostumise tagajärjel jne. Igaüks, kes valab vana õli- või naftajäägi kanalisatsioonist alla või laseb sellel maa sisse imbuda, on reostuse tekitamisel kaassüüdlane. Nafta kuulub ohtlike jäätmete hulka, mis tuleb viia tanklates olevatesse ohtlike jäätmete konteineritesse. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul, nad lahustuvad vähesel määral vees, segunevad, moodustades emulsiooni, aurustuvad, mattuvad põhjasetetesse, oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid . Läänemeres on need bakterid peaaegu olematud ja see teeb naftareostuse merele veel ohtlikumaks.

Naftareostuse mõju veekogule

Naftareostus avaldab laastavat mõju veekogu taimsetikule, kaladele, lindudele ja loomadele. Elusolendeile võivad toornafta ja naftasaadused olla otseselt surmavad või siis takistada ainevahetust või rakusiseseid protsesse.
Naftareostuse mõju lindudele. Naftareostusega kokkupuutel hävib lindude looduslik lipiidne kaitsekiht. Tänu sellele kaitsekihile lindude suled ei märgu. Lindude sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ning tagab lindudele lennuvõime ja ujuvuse. Lipiidne kaitsekiht võib saada kahjustatud lipofiilsete saasteainete poolt. Naftareostuse tagajärjel jäävadki veepinnale just need samad lipofiilsed saasteained, mis kahjustavad lindude kaitsekihti. Naftareostusega kokkupuutel lindude sulestik absordeerub saaste-ainetega kokkupuutel kiiresti ja tekivad augud kaitsekihti. Juba väiksema ava tekkimisel pääseb vesi lindude sulestikku, mõjutades nende kehasoojust. Linnule lõppeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, kuna sulgede vahel olev õhk, mis hoiab kehasoojust asendub veega ja linnu keha alajahtub. Lind muutub järjest raskemaks ja vajub järjest sügavamale vette. Lindude lennuvõime kaob. Olenevalt naftareostuse suurusest oleneb kas lind hukub tundide või päevadega. Lindudel on kaitsereakstsioon hakata enda sulestikku nokaga puhastama . Selle tagajärjel määrdub nokk ja osa naftast neelatakse ka alla. Õlikatkus linnu surma põhjustab alajahtumine, uppumine , nälg või mürgitumine õliga määrdunud sulestiku puhastamisel (Eesti Loodus 9/1999 V.Lilleleht).
Õliga määrdunud lennuvõimetud ja hinge vaakuvad linnud on äratanud kaastunnet ning õhutanud nende päästmiseks tegema paljusid katseid. Tavaliselt kogutakse õliseid linnud päästejaamadesse - kus lindude sulestik pestakse, linnud hoitakse allajahtumise vältimiseks soojas, toidetakse (vajaduse korral ka veeni kaudu või otse makku), jälgitakse pidevalt nende seisundit ning diagnoositakse ja ravitakse nende haigusi. Õnnetuseks kaob aga pesuainete toimel, eriti siis, kui pesuvesi on liiga kare ja pesuained valesti valitud, sulgede pealmise kihi veekindlus ja kogu sulestik muutub märguvaks. Seetõttu ei saa linde kohe vabastada. Neid tuleb pidada vangistuses pikemat aega, vahel järgmise sulgimiseni. Seega on lindude päästmine, puhastamine ja ravi kallis. Üldiselt on õliga määrdunud lindude ellujäämus pärast vabastamist madal. Enamasti leitakse linnud juba mõne päeva pärast surnutena või surmaeelses seisundis või ei leita mitte kunagi. Puhastatutest jäävad ellu väga vähesed. Saastunud lindude suurema suremuse põhjuseks võivad olla õnnetusest ja hooldamisest saadud stress , allaneelatud õlist tulenevad sisemised füsioloogilised kahjustused ja vangipõlves saadud nakkused (Eesti loodus, Lilleleht 9/1999). Seega näitasid kõik kogutud ja analüüsitud andmed, et puhastatud ja ravitud õlised linnud ei jää üldjuhul pärast vabastamist ellu. Humaansusel on mõtet vaid eetilises plaanis.
Naftareostuse mõju kaladele. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele. Nafta sisaldab ühendit PAH-e, mis püsib vees tükkaega ja on ohtlik just kaladele. Kaladesse satuvad nad, kas lahustatuna vees, lõpuste kaudu aga ka toidukaudu näiteks põhjasetesest. Kehas põhjustavad PAH-d mitmeid tervisekahjustusi. PAH-de puhul on tegu rasvalahustavate ainetega nad kogunevad kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. PAH-e on leidunud looduses juba miljoneid aastaid on paljudel elusorganismidel evolutsioonikäigus väljakujunenud võime neid kehast väljutada. See võime on olemas ka kaladel. Keemiliste reakstioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega on võimalik need ühendi kuseteedekaudu väljutada. Kalades toimuvad need protsessid peamiselt maksas ja neerudes aga ka mujal organites. Naftaga reostunud vees elavatel kaladel kulub naftasaadsute väljutamiseks organismist väga palju energiat. Kuna keemilised reaktsioonid võtavad küllaldaselt aega võivad kalad selle aja jooksul ikkagi haigestuda PAH-ide kahjulike mõjude tagajärjel. Nendesamade reaktsioonide vahesaaduste hulka kehas oskavad aga teadlased tänapäeval mõõta. Nõnda saab üsna selge pildi kalade igapäevastest elutingimustest. Peale suuremaid reostusi on PAH-ide sisaldust kalades ka mõõdetud ja senini pole kalad söömata jäänud, kuna isepuhstusvõime on kaladel üsna suur, aga siiski põhjustab reostus ikkagi kalade hukku ja haigestumist. Samuti võivad kalad haigestuda happniku puuduse tõttu vees. Kaladele on puhas vesi eluks ja paljunemiseks äärmiselt suure tähtsusega. Nafta sattumine nende elukeskkonda on lausa hukatuslik , kuna selle tagajärjel pidurdub õhuhapniku lahustumine vees ja kalad surevad.
Naftareostuse mõju mereimetajatele. Naftareostus mõjutab ka meres elavaid imetajaid. Mereimetajad on ohus ja kaitsetud kuna nende elutegevus sõltub nii merest kui ka õhust. Osad imetjad elvad gruppidena ja teised üksikutena. Naftareostuse mõju oleneb suuresti nende käitumisest ja toitumisest. Oleneb kas nad on harjunud enda keha puhastama, mis teeb suureks riski naftat soolestikku viia jne. Teadlased on teinud kindlaks, et enamus mereimetajaid ei väldi naftalaike ja saastatus rannikualasid. Näiteks on hülgeid nähtud toitumas ja ujumas naftareostuse sees. Mereimetajaid mõjutab naftareostus peamiselt sellega, et neil võib tekkida alajahtumine, kuna nahk juhib hästi soojust ja karvastik on määrdunud viib see ainevahetuse shokini. Siin veel mõningad naftareostuse mõjud mereimetajatele: toksiline mõju nafta allaneelamisel, ummistunud kopsud , hävinud hingetorud, kopsupuhitus tilkade ja aurude sissehingamisel ja silmade ja naha vigastused pikajalisel naftaga kokkupuutel.
Naftareostuse mõju meretaimedele. Naftakile poolt neelatud päikesekiirguse hulk sõltub valguse lainepikkusest, kusjuures kõige tugevam neeldumine on violetses ja sinises spektriosas. Näiteks nafta kilepaksusega 50 mikromeetrit neelab umbes 80% kogu nähtavast valgusest. Sel juhul on tõsiselt häiritud veealused protsessid ja organismid, mis vajavad päikesekiirgust – fütoplankton (fotosüntees), põhjataimestik ja isegi kalad . Eelnevast järeldub, et naftareostus takistab valguse juurdepääsu vetikatele ja järelikult ka fotosünteesi, mistõttu hapnikku ei teki piisaval hulgal ning taimed ja kogu muu vee- elustik hukkub. Kui aga naftalaigud levivad ka rannikule , võib tulemuseks olla ka maismaataimede (ja loomade) hävimine. Taimede hävimine mõjutab otseselt ka veeorganaismide elu. Näiteks taimede hävimisel muutub organismide toidulaud kesisemaks ja väheneb peidupaikade arv veekogupõhjas. Elu neil aladel jääb aga aastateks häirituks, kuna nafta laguneb väga aeglaselt.
Naftareostuse puhul on väga suur tõenäosus ja oht, et naftareostusega kokkupuutunud loomad, linnud ja kalad satuvad toiduahelasse. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Seega ei põhjusta naftareostus meres ainult mereorganisme ja taimi vaid kogu keskonda tervikuna .

Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine

Naftareostuse koristamine on üsna kulukas ja selle tõttu on igati kasulikum püüda ennetada reostuse teket. Selleks et vähendada õlisaaduste merresattumist on vastuvõetud mitmeid rahvusvahelisi leppeid ja konventsioone, näiteks MARPOL , HELCOM jne.
On loodud samuti erilised jälgimisteenistused, mille ülesandeks on patrullimine. Läänemerel on võimalik teha õhuvaatlusi, mereseiret laevadega või koguda infot satelliidifotodelt. Kuna üha rohkem tuleb juurde väikereostajaid, siis on nüüd lekkeid palju raskem avastada . Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal. Metoodika on väga lihtne: liigutakse piki rannajoont ning loendatakse ning määratakse kõik sinna mere poolt välja uhutud hukkunud veelinnud . Muidugi jälgitakse ja pannakse kirja ka ranniku seisund – saastatus õliga ning saaste iseloom. ( Eesti Loodus 9/1999)
Naftareostuse vältimiseks on seatud laevadele mitmeid nõudeid. Näiteks peavad olema tankerid topelt põhjaga, et vigastuse korral ei oleks ohtu et last merre voolab. Samuti ei tohi laevad lasta merre õlist pilsivett. Samuti on kehtestatud rangemad nõuded ohtlimumates piirkondades nagu ka Läänemere.
Eestis tegeleb naftareostuse seirega piirivalve. Merereostuse avastamine toimub põhiliselt lennukiga õhuvaatlusi sooritades. Eestis puudub riiklik programm mereseire korraldamiseks ja õhuvaatluste planeerimine sõltub eeskätt selleks otstarbeks eraldatud rahast. Seetõttu varieeruvad lennutunnid aastate lõikes ega lähtu keskkonnariskide hinnangust, vaid pigem piirivalvamise eesmärkidest. Olemasoleva varustusega ei saa avastada reostust pimedas . Eesti ametivõimude suutlikkus avastada reostust on võrdlemisi väike. Eestis puudub riiklik reostustõrjeplaan merereostuse likvideerimiseks. Ainus olemasolev reostustõrjekava on Piirivalveameti reostustõrjeplaan, kuid sellel puudub seaduse jõud erinevate ametkondade tegevuse koordineerimiseks. Seega võib suurreostuse korral karta, et tekivad halvasti korraldatud suhtlemisest ja tegevuse vähesest kooskõlastamisest tingitud vead. Eesti reostustõrje vahendite seisukord ja arv ei ole piisav. Eesti on võimeline tõrjuma ulatuslikku reostust ainult naaberriikide abiga (www. riigikontroll .ee/.../7050_jointfinalreport_helsinkiconven_sostra_rasso_16.03.2005_lopp.pdf)
Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist. Tormine meri võib naftalaigu laiali ajada ning kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja –käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks – emulsiooniks, mis laguneb mingil määral edasi meres elavate bakterite toimel. Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Eestis tegeleb naftareostuse likvideerimisega piirivalve, sadamavaldaja ja päästeamet.

Kokkuvõte

Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on tõelised traagilised tagajärjed ja mõjutavad kogu vee- ja ka sageli isegi maismaa loomade elu, kuna paljud vees elavad loomad satuvad toiduahelasse. Eestis tegeltb naftareostuse tõrje ja seirega piirivalve. Eestil puuduvad tegelikud realsed vahendi ja seadmed kiiresti naftareostust tõkestada ja puhkastada.

Referaadi koostades õppisin ja täiendasin oma seniseid teadmisi naftareostuse kohta. Referaaadist sain teada, mis on peamised reostuse allikad ja kuidas on võimalik reostust ennetada ja vätlida. Samuti andis referaadi koostamine võimaluse tutvuda naftareostuse mõjuga veekogule ja selles elavatele loomadele, kaladele, taimedele ja ka lindudele. Seega referaadi eesmärk on täidetud.

Kasutatud kirjandus

Eesti Loodus 8/2008 artikkel: Naftareostus, meie kalade argipäev Randel Kreitsberg, Arvo Tuvikene
Eesti Loodus 1/2004 artikkel: 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres  Ingrid Maasik, Helen Arusoo
Eesti Loodus 9/1999 artikkel: Õlikatk pole kadunud Vilju Lilleleht
Eesti Loodus /2003 artikkel: Õli vees – kuidas seirata tagajärgi V.Lilleleht
Eesti Loodus 5/2008 artikkel: Kuidas aidata õliseid linde? Murel Merivee, Agni Kaldma
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.ht m
www.riigikontroll.ee/.../7050_jointfinalreport_helsinkiconven_sostra_rasso_16.03.2005_lopp.pdf
http://www.epl.ee/?artikkel=279686
http://www.wwf.fi/wwf/www/uploads/pdf/elf_kasiraamatu.pdf
12