Inimtegevuse mõju keskkonnale (0)

Inimtegevuse mõju keskkonnale
Keskkonna tervise all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks.Ei ole võimalik parandada inimese tervist ainult sotsiaalsete meetmetega.
Mürasaaste seab paljude loomaliikide heaolu ja võib-olla isegi olemasolu üha suuremasse ohtu.Müra kahjulikkus sõltub selle tasemest, sagedusest, iseloomust, toimeajast ning inimese taluvusest.Kõrgem müratase häirib mõtlemist ja keskendumist ning põhjustab meeleolu langust, väsimust, peavalu ning unehäireid. Sellest tulenev väljamagamatus halvendab veelgi enesetunnet ja vaimset töövõimet, mis omakorda süvendab mitmeid tervisehäireid ning kaebusi. Suureneb vastuvõtlikkus haigustele. Müraga on seotud ka mõned neuroosivormid.Müra mõju suureneb, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid . Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stressoritest mõjub koos.
Õhusaaste kahjustab inimeste tervist ja keskkonda.Õhu hea kvaliteet on eluliselt tähtis kõigile elusorganismidele.Kui õhk on saastatud, võib see põhjustada nii inimestele kui ka loomadele kõik võimalikke tervisehädasid.Õhusaastel on kolm peamist allikat:transport, paiksetest reostus allikatest õhku paiskuv heide ja elektritootmisetulemusel tekkiv heide.
Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis langevad tagasi Maale. See kahjustab metsi, veekogude elustikku , kultuuriväärtusi jm.
Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus.Üheks suurimaks veereostuse tekitajaks on nafta tootmine,mis on eriti ohtlik arktilistes vetes , kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki.Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi.
Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine .Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed.Sügavamad kohad Läänemeres on hapnikuvaesed ja elutud , sest põhja- ja pinnakihtide vesi ei segune.Selline vöönd Läänemere keskosas laieneb pidevalt eutrofeerumise tõttu.Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid (PCB) ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes.Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav.
Kliima soojenemine-Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähe st ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg.Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit ( freoonid , metaan , dilämmastikoksiid, veeaur jne) Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis.
Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud tema energiatarve
Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega. Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama seitsmekümnendatel aastatel nafta ja muude energiatoorainete hinna tõus.Energiatootmise põhiprobleemid:Kasvuhooneilmingute tugevnemine,mulla ja vee hapestumine ,tuumaenergia tootmisega kaasnev oht,linnade ja tööstuspiirkondade saastamine ,küttepuude puudus arengumaades.
Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid.Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme. Liikide hävimise põhjusteks on näiteks otsene hävitamine inimese poolt,elupaikade hävitamine või muutumine,keskkonna saastumine ,võõrliikide pealetung jms.
Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri.Sagedamini maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks.Kuna ulatuslikke maaparandustöid ei ole viimastel aastakümnetel tehtud, on veejuhtmed looduslikul teel juba osaliselt renatureerunud .
KAITSEMEETMED
Õhusaaste leviku kontrollimiseks kirjutati Genfis 1979. aastal piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon . See jõustus 1983. aastal, Eesti ühines 2000. aastal. Genfi konventsioon on esimene rahvusvahelisel tasemel sõlmitud mitme riigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õhusaaste probleeme, sealhulgas eutrofeerumist, maapinnalähedase osooni teket, raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete sattumist keskkonda.
Algselt sõlmiti see lepe keskkonna hapestumise pärast Euroopas ja Põhja-Ameerikas.Genfi konventsioon käsitleb riigipiire ületava õhusaaste kauglevi piiramist ja vältimist.
Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, peavad vähendama oma riigi õhusaastet ja seda pidevalt kontrollima Genfi konventsioon tähendab ka seda, et kõik liitunud riigid ei tohi oma õhusaastet suunata naaberriiki ega kahjustada sellega teise riigi keskkonda. Genfi konventsiooniga on liitunud kõik Euroopa riigid, v.a Albaania.
Genfi konventsiooni osapoolte kohustused: inimese kaitsmine õhusaate eest,õhusaaste vähendamine,muutuste pidev jälgimine,informatsiooni vahetamine osapoolte vahel,koostöö,strateegiate väljatöötamine