Kala meie toidulaual (2)

Kala meie toidulaual
Kala tähtsus toidulaual
· Kalatooteid tarbitakse 3,7korda vähem kui lihatooteid.
· Kalasaaduste tarbimine on vähenenud alates 1990ndatest.
· Eestlased söövad vähem kala kui põhjamaad ja muu
Euroopa.
· Teadlased soovitavad süüa 35-40kg kala elaniku kohta
aastas, mis teeb ligikaudu 100g päevas.
· Kõrgeim keskmine eluiga juhtub olema inimestel saareriikidest
nagu Jaapan ja Island, kus kala on peamiseks toiduks.
· Kala liigse söömise pärast ei tasu muretseda, küll aga tasuks
muretseda liiga vähese kala söömise pärast.
Kala toiteväärtus
·Valgud
·Rasvad
·Mikrotoitained
Valgud
· Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese
organismile vajalikke aminohappeid.
· Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%,
üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%.
· Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi
ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid,
kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides.
· Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest
täisväärtuslikest valkudest.
Rasvad
· Kalad sisaldavad vähem rasvu kui koduloomad.
· Kalarasv sisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis
lagunevad inimorganismis kiiresti ja ei põhjusta aeglaselt
imenduva rasva teket nagu koduloomade rasv.
· Kalarasva tarbimine parandab kolesterooliainevahetust,
aidates vältida ateroskleroosi e. veresoonte lupjumise teket.
· Kala sisaldab hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on
tervise seisukohalt parim rasvhape.
· Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud,
kuna tänapäeva inimeste toit ei sisalda eriti palju oomega-3
rasvhappeid.
Mikrotoitained
· Kalas on rasvas lahustuvaid vitamiine A, D ja E, eriti just
rasvastes kalades.
· Vesilahustuvatest vitamiinidest on palju B-rühma
vitamiine, need on peamiselt kalalihases.
· C-vitamiini kalades väga pole, kuid on mõned
erandid(koger).
· Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi,
vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda.
· Koos luudega söödavatest kaladest saab inimene
fosforit, magneesiumi ja kaltsiumit.
Mikrotoitained
· Eriti rikkalikult on neid vitamiine peale rasva ka
kalamaksas.
· Merekalade maksas ja lihas on märkimisväärses
koguses B-rühma, C-, E-, PP-vitamiini.
· Mikroelemendid ja vitamiinid, mida kalades on suhteliselt
palju on paremini omastatavad kui koduloomade lihast.
Kala kasulikkus
· Üks või kaks portsjonit kala nädalas vähendab oluliselt
isheemia tekkimise ohtu.
· Kala söömine vähendab ka riski verepaksenemise tekkeks,
mille tõttu võib tekkida infarkt või insult.
· On märgatud, et toores kala hoiab vererõhu õigel kõrgusel.
· Kalatoit ei soodusta rasvumist, kuna sisaldab vaid 0,64%
glükogeeni ja ei sisalda liigselt rasva.
· Kaloreid saab kalast 4-5 korda vähem, kui loomade lihast.
· Kala sobib väga hästi dieettoiduks.
Kala eesti noorte toidulaual
· ¾ Eesti noortest söövad kala vähemalt korra kuus.
· Väga noored söövad rohkem kalapulki ja burgereid.
· Väga palju süüakse ka forelli ja lõhet, mida peetakse
väga headeks toidukaladeks.
· Kalakonserve jms. süüakse üsna harva.
· Seega enamik noori eelistab odavaid ja lihtsasti
valmistatavaid kalapulkasid või ­burgereid või väga
heade kulinaarsete omadustega vääriskalu nagu lõhe ja
forell.
Kalad Eesti vetes.
Kui palju on Eestis kalu?
· Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene.
· Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki.
· Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29
sugukonda.
Kus Eesti kalad elavad?
Millised kalaliigid on Eestile
loomulikud?
· Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk.
· Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug.
· Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid
üheainsa liigiga, milleks on ahven.
· Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus
esineb vaid koger.
· Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas,
tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala.
· Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts.
· Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk.
Milliseid kalaliike eestlased toiduks
kasutavad?
· Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses
tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks
kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv.
· Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi
tint, rääbis, peipsi
siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts.
· Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse
tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks
püügiobjektiks.
· Rohkesti on Võrtsjärves kakoha, haugi ja latikat.
· Läänemerest püütakse peamiselt räime, kilu ja turska.
Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku?
· Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku
põhiliselt inimtegevus.
· Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge
reostusaste.
· Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud
taimekaitsevahendid (pestitsiidid).
· Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv
ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime.
· Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad
veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid.
· Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven.
· Tänan kuulamast!
· Küsimusi?