kohustust mitte täita. (ibid, § 11) Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50% .Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata.(ibid, § 13). Üldjuhul on võimalik vajaliku eraldise suurust (st eraldisega kaasneva kulutuse summat) piisava usaldusväärsusega hinnata. Erandlikel juhtudel, kui eraldise summa ei ole piisava usaldusväärsusega hinnatav, ei kajastata eraldist bilansis.(ibid, § 14). Uute eraldiste moodustamist või olemasolevate eraldiste suurendamist kajastatakse üldjuhul aruandeperioodi kuluna. Juhul kui eraldise moodustamine on seotud teatud uue varaobjekti soetamisega, lülitatakse eraldise summa selle varaobjekti soetusmaksumusse.(ibid, § 15) 2.2 Eraldiste hindamine Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks
» nn. masin-masin liidesena (isiku süsteem suhtleb MTA süsteemiga automaatselt) » esitades andmed faili kujul e-maksuametis (laadides üles xml või cvs faili) » täites e-maksuametis ekraanivormi Millised arved tuleb INF-il kajastada » INF vormil kajastatakse » juriidilisele isikule, » füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE) » riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ja nendelt saadud arvete andmed » NB! INF vormil ei kajastata - arveid eraisikutele, (seega nn lihtsustatud arvet müüja kajastama ei pea) » vormi A osal müügiarved » vormi B osal ostuarved järgmistel tingimustel: 7 4.09.2014 » Tingimused: » 1) kui Eesti käibemaksukohustuslasest kauba võõrandaja või teenuse osutaja on esitanud arve, millele on märkinud 20% või 9% käibemaksumääraga
POTENTSIAALSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Potentsiaalne kohustus on selline kohustus, mis võib muutuda reaalseks kohustuseks sõltuvalt sellest, kas teatud sündmus toimub või mitte. Näiteks: on tegemist kohtuprotsessiga, mille tulemusena tõenäoliselt rahuldatakse firma vastu esitatud hagi. Potentsiaalne kohustus, mille tekkimine on tõenäoline ja hinnatav, tuleb kajastada bilansis. Potentsiaalseid kohustusi, mille realiseerumist ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, ei kajastata bilansis, vaid avalikustatakse majandusaasta aruande lisas.
ja agressiivne. Kuid keegi pole öelnud, et head tegemine ei tohiks sulle endale kasulik olla. Peaaegu alati on heategudel egoistlik alatoon, kuid see ei pruugi teistele nähtav olla. See hea enesetunne, mille saavutame, kui teeme heateo, see ongi endale kasulik. Tunne, mis muudab sind rõõmsamaks ning positiivselt meelestatuks. Tegelikult on enamik inimesi loomult hoolivad ning heatahtlikud, kuid inimeste arvamus sõltub suuresti sellest, mida kajastatakse meedias. Kahjuks ei kajastata tavaliselt meedias, et keegi tegi kellelegi head, vaid hoopis seda, kuidas keegi kellelegi halba tegi või kes millise kuriteoga hakkama sai. Kuid kas headuse väljanäitamiseks peab annetama suuri summasid või aitama vanainimestel raskeid poekotte tassida? On ka lihtsam viis. Tuleb olla suuremeelne, tunda teiste saavutuste üle rõõmu, ning olla avatud ja külalislahke. Isegi see näitab välja, et sa hoolid ka teiste edust, mitte ainult enda omast.
Preemiaeraldis määratakse hinnanguliselt ning majandusüksus vastandab preemiakaupade soetamise kaupade müügitulule (Tikk, 2016, lk 149). Eraldis kohtuvaidluse tarvis kajastatakse bilansis, kui: o kohustav sündmus on toimunud enne aruandekuupäeva o kohtuvaidlused tekitavad ettevõttele tõenäoliselt kulutusi o kulutuse summat on võimalik usaldusväärselt hinnata Kui ülaltoodud tingimused pole täidetud, siis bilansis eraldist ei moodusta ega kajastata, aga kohtuvaidlusega seotud asjaolud näidatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena (RTJ 8, § 26-27). Eraldis kahjuliku lepingu tarvis leping on kahjulik, kui selle täitmisega kaasnevad kulutused ületavad lepingust arvatavalt saadavat majanduslikku kasu. Nende suhtes tuleb moodustada eraldis summas, mis on väiksem, kui lepingu täitmisega kaasnev kahjum või lepingu katkestamisega kaasnev leppetrahv (RTJ 8, § 28-29).
Preemiaeraldis määratakse hinnanguliselt ning majandusüksus vastandab preemiakaupade soetamise kaupade müügitulule (Tikk, 2016, lk 149). Eraldis kohtuvaidluse tarvis kajastatakse bilansis, kui: o kohustav sündmus on toimunud enne aruandekuupäeva o kohtuvaidlused tekitavad ettevõttele tõenäoliselt kulutusi o kulutuse summat on võimalik usaldusväärselt hinnata Kui ülaltoodud tingimused pole täidetud, siis bilansis eraldist ei moodusta ega kajastata, aga kohtuvaidlusega seotud asjaolud näidatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena (RTJ 8, § 26-27). Eraldis kahjuliku lepingu tarvis leping on kahjulik, kui selle täitmisega kaasnevad kulutused ületavad lepingust arvatavalt saadavat majanduslikku kasu. Nende suhtes tuleb moodustada eraldis summas, mis on väiksem, kui lepingu täitmisega kaasnev kahjum või lepingu katkestamisega kaasnev leppetrahv (RTJ 8, § 28-29).
Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1120. Veebiallikas Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. 48(sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate loetelus. Nt: Kirch, A. (1997). Mitte-eestlaste integratsioon: kas kogu Eesti Ühiskonna ülesanne? [2000, aprill 21]. http://www.integratsioon.ee/est/artiklid_1.html Muud allikatüübid (videosalvestis, e-kiri, intervjuu) Filmid Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Kvalitatiivsed andmed Moist, J. (Interviewer) & Guy, R. (Interviewee). (2006). Mrs. Rose Guy. [Interview transcript]. [2010, January 10]. http://www.aliveintruth.org
Sellise mudeli tulemuseks. Kanad kes elavad kokku 40 päeva, kellest suur osa sureb, kuna organism ei pea vastu nii tugevale kasvule. Luustik välja kujunemata. Siseorganid ei arene järgi(kopsud liiga väikesed organismile hapniku varustamiseks) Lihaskrambid, medikamentide, hormoonide kasutamine, veelgi suurema kasumi saamiseks. NB! Mitte kõikidel juhtudel tõsi, tehnoloogiat on võimalik ka mõistlikult kasutada(mida ka praktiseeritakse, kuid ei kajastata tavaliselt meedias, kuna näiteks helendav siga on hoopis huvitavam uudis, kui mõni uus ja kasulik taimeliik, mis toidaks paljusid inimesi kuivemates, või külmemates maailma piirkondades.). Lihtsalt tänapäeva majanduslik mudel seab enamasti tingimused ette. Geeniteraapia- Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese organi rakkudesse(annab ajutisi tulemusi ja on väga kallis, kuna organism ei võta võõrast DNA'd omaks)
on alaga peaaegu seitse aastat tegelenud, mis teeb uurimistöö veelgi huvitavamaks, kuna siis võib kindel olla, et autor valis endale meelepärase teema. Teema valiku suudabki autor ära põhjendada, sest autor tegeleb ise aktiivselt moodsa viievõistlusega. Marta-Magdaleena Kuninga sissejuhatusest jääb selgusetuks, miks see inimesi üldisemalt huvitama peaks kui teadmised selle kohta on kehvad ning ajakirjanduses seda ka väga aktiivselt ei kajastata või siis ainult seoses olümpiamängudega. Lugejale on arusaadavaks tehtud, mida eesmärgi saavutamiseks tehti. Sissejuhatuses räägib autor, kuidas ta võrdleb küsimustiku alusel 2012/2013 õ.a gümnaasiumiõpilaste teadmisi 2009/2010 õ.a omadega ning sellest võib järledada, et kõik, kes on gümnaasiumiõpilased on küsimustikku vähemalt näinud ning osad, kes on otsustanud küsimustikule vastata. Tekib
7. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal phinegu testataval ja tenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Vooruse-eetika: Vahetevahel mõnda lehte lugedes ei saa küll aru, kas sa loed uudist või siis mingit jura, mille keegi on välja mõelnud. Ma küll eriti õnnelik poleks, kui ma loeks uudise pähe ennustusi ning siis sellest sõpradele rääkima läheks. 8. Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata. Kohustuse-eetika: Nii kaitseb kõiki osapooli, sellist asja pole vaja avalikkusel teada. 9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese iguse privaatsusele. Tagajärje-eetika: Poliitikute puhul võib isegi see punkt paika pidada, avalikkus peab saama teada tõde asjade kohta, mis võivad mõjutada näiteks valimisi. 10. Kui kellegi kohta avaldatakse tsiseid süüdistusi, tuleks talle vimaluse korral pakkuda
kapitaliseeritakse, kui soetusväljaminekud on olulised. Kui litsentsi soetusmaksumus on mitteoluline, kantakse see kohe kuluks. 13 On majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekud (lõivud, juristide tasud, audiitorite tasud, aktsiaemissiooni kulud jms), mida käsitatakse perioodikuludena. 14 Uurimistegevuse tulemina tekkivat immateriaalset vara ei kajastata. Uurimistegevusega seotud väljaminekud kantakse kuluks nende tekkimise perioodil 15 On kulud uue tehnoloogia arendamiseks ning rakendamiseks toodete tootmisel ja teenuste osutamisel. Arendusväljaminekud kapitaliseeritakse juhul, kui majandusüksus suudab tõestada, et tal on antud arendusprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ning on tõenäoline, et nende väljaminekute tegemise tulemusena tekib tulu.
Küsimus 13 Millistest märkidest koosneb roomanumbrite süsteem? A, B, C, D, E, F, G I, V, X, L, C, D,M 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 0 Tagasiside Õige vastus on: I, V, X, L, C, D,M. Küsimus 14 Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest: Ainult reservidega Kogu oma varaga Kogu oma tuludega Ainult likviidsete varade ulatuses Tagasiside Õige vastus on: Kogu oma varaga. Küsimus 15 Milliseid alljärgnevaid kirjeid ei kajastata kuluna: Ettevõtte omakapitali vähenemine Varude vähenemine Dividendide maksmine omanikele Kohustuste suurenemine Tagasiside Õige vastus on: Dividendide maksmine omanikele . Küsimus 16 Bilansi passivas näidatakse: Käibevara Akumuleeritud kulumit Varade moodustamise allikaid Ettemakstud käibemaksu Tagasiside Õige vastus on: Varade moodustamise allikaid . Küsimus 17 Ettevõtte käibevara hulka ei kuulu: Omakapital Kaubad, toormaterjal
Kahjuks on paljudes riikides meedia valitsuse kontrolli all, otsustades ja ette kirjutades, mida sobib avaldada. Meil mõistetakse seda ühelt poolt hukka kuidas on see võimalik, et ei saa kirjutada seda, millest on soov kirjutada teisest küljest on tegu sarnase situatsiooniga, mis meil endalgi tundlikku informatsiooni, kohalikku pila, valitsuse salajasi tegevusi ja muudki analoogset avaldada ei tohi. Diskrimineerimine ja rassism on inimeste hoiakutes endiselt märgata, ometi ei kajastata seda meedias muus võtmes kui ,,see on halb". Et tekiks diskussioon ja võimalik konsensus, peavad arutluses olema mõlemad pooled. Meediavabadus on sõnavabanduse osa, kuid kõik, mis on vaba kõnelemiseks, ei tohi kajastuda meedias. Üldine põhjendus on rahva ja riikide saladuste kaitse, isiku turvalisus ja solvamise vältimine. Teisalt on võimalik ka see, et osaline tsensuur väldib ebameeldivaid olukordi ja
ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest (SME IFRS 3.17): (a) bilanss; (b) kasumiaruanne (ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 31 ei kajastata kasumiaruandes, esitavad lisaks ka koondkasumiaruande); (c) rahavoogude aruanne; (d) omakapitali muutuste aruanne; ja (e) lisad. 7. Käesolev juhend sätestab üldnõuded põhiaruannete esitusviisile ja lisades avalikustatava informatsiooni ulatusele. Muud Raamatupidamise Toimkonna juhendid sätestavad täiendavaid nõudeid lisades avalikustatava spetsiifilise informatsiooni suhtes. 8. Raamatupidamise aastaaruanne peab olema selgelt eristatud muust samas
Juhul kui realiseerumise tõenäosus on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik kohustus avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena. 7 Üldjuhul on alati võimalik vajaliku eraldise suurust (st eraldisega kaasneva kulutuse summat) piisava usaldusväärsusega hinnata. Erandlikel juhtudel, kui eraldise summa ei ole piisava usaldusväärsusega hinnatav, ei kajastata eraldist bilansis, vaid sellega seonduvad asjaolud avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustusena [7]. 1.2.4 Eraldiste hindamine Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond vajadust uute eraldiste moodustamiseks ning varem moodustatud eraldiste ümberhindluseks või tühistamiseks. Eraldis tuleb
tegelike põhjuste hulgas mängivad suurt rolli Iraagi naftavarud, on meedias laialt levinud fakt. Sellest järeldudes võib ka kaudselt põhjendada Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseisu sõjale. Nende maade firmad olid sõlminud lepingud Saddammiga nafta puurimiseks. Hussain kukutati võimult ning sellega koos tühistati kõik lepingud, mis ta oli sõlminud. Praeguseks on juba mitmed USA firmad sõlminud Iraagiga lepingud nafta puurimiseks,kuid sellest ei räägita ning millegi tõttu ei kajastata seda ka meedia poolt. Maailmas on levinud ka teooria, et sõda on seotud euro ja dollari suhtega. Iraak läks aastal 2000 üle euro kasutamisele naftamüügi valuutana dollari asemel. Pärast seda hakkas euro väärtus dollari suhtes kiiresti kasvama. Eurole üleminekut on kaalunud ka teised OPEC-i maad, eelkõige Iraan. Sellele järgnes USA poolne surve ning sõjalised ähvardused ning tänaseks on see mõte unustatud. Seda kõike võib tõlgendada kui majandusõda
Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus (seda kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) See osa konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtete netovarast, mis ei kuulu emaettevõttele Vastavalt juhendis RTJ 11 kirjeldatud arvestusmeetodile RTJ 11 Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital (seda alapealkirja kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) Aktsiakapital või osakapital [1] Emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus (siin ei kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustusteks) Aktsiate või osade nimiväärtus Registreerimata aktsia- või osakapital Bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad. Juhul, kui bilansipäevaks on ka avaldus uute aktsiate registreerimiseks äriregistrile esitamata, kajastatakse selliste aktsiate eest saadud tasu bilansis kohustusena.
ehk sobivama töökoha otsinguga. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele. Tsükliline tööpuudus tekib majanduse tsüklilise arengu tõttu. Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Varjatud tööpuudus on töötuse liik, mida ametlikus statistikas ei kajastata. Varjatud tööpuuduse puhul on osa inimesi alahõivatud, töötavad osalise tööajaga, kuigi nad sooviksid töötada täiskohaga. 5. Tööhõivemäära arvutamise oskus Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab kui palju on töötajaid tööjõu hulgas. See saadakse kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga ja korrutatakse 100 %. 6. Töötusemäära arvutamise oskus Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus.
jakorrigeerimist ning nendega seotud riske üksikasjalikumalt analüüsida. Need on Belgia, Bulgaaria, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Malta, Holland, Sloveenia, Soome, Rootsi ja Suurbritannia. Euroopa Liidu (EL) makromajandusliku olukorra aruande kohaselt on Eesti majanduse seis stabiilselt hea ja Eesti majandust ülemäärane tasakaalustamatus praeguse seisuga ei ähvarda. Aruandes ei kajastata Iirimaad, Kreekat, Portugali ja Rumeeniat, kelle suhtes juba kohaldatakse makromajanduse kohandamise programme. Eesti puhul ületavad niinimetatud häiremehhanismi aruande kohaselt normi rahvusvaheline investeerimispositsioon ja töötus. Kuigi erasektori võlatase on endiselt kõrge, on see viimaste aastate jooksul tublisti vähenenud ning jõudnud normi piiresse, püsides nüüd 129 protsendi juures sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aruande kohaselt on selle tase siiski nii
Investeeringud tütarja sidusettevõtetesse Tagasiside Õige vastus on: Lühiajalised finantsinvesteeringud Küsimus 11 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keldripoe kassa jääk enne poe avamist oli 200€ . Sularaha müük päevas oli 6000€. Õhtul oli kassas 6210. Kuidas kajastatakse erinevus? Vali üks: D: kassapuudujäägid ja ülejäägid Müüja võib raha endale jätta ja raamatupidamises ei kajastata K: Müüdud kaupade omamaksumus K: kassapuudujäägid ja ülejäägid K: Tulu kaupade müügist Tagasiside Õige vastus on: K: kassapuudujäägid ja ülejäägid Küsimus 12 Õige Hinne 25 / 25 Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks Küsimuse tekst Koostada bilansi ja kasumiaruande alusel rahakäibe aruanne, kaudsel meetodil. Ülesanne lahendada Excelis ja lahendus riputada üles Moodle keskkonda vastava lingi alla
c) maksuviivised d) tollimaks e) dividendide tulumaks f) aktsiisimaks 10. Kohustusi võib liigitada: a) tegelikeks b) kaudseteks c) potentsiaalseteks d) otsesteks e) eraldisteks 11. Kas tulude ja kulude vastavuse printsiip tähendab, et a. tulude ja kulude puhul ei saa järgida perioode b. tulud ja kulud on perioodis võrdsed c. sama perioodi tuludele vastavad sama perioodi kulud 12. Juhul kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena: a. puudub igasugune mõju puhaskasumile b. puhaskasum on suurem c. vara on suurem d. kohustised ja omakapital on suuremad 13. Täisühingu ABC puhaskasum oli 700 000 krooni. Kui osanike A, B ja C osalus kasumi jaotuses on vastavalt 50%, 30% ja 20%, siis C peaks puhaskasumist saama : a) 350000 b) 210000 c) 140000 d) mingi muu summa 14
lennuõnnetuses, mis tol saatuslikul päeval toimus, kadusid nad igaveseks. Lennuk on siiani leidmata, kuid keegi ei usu pardalolijate pääsu tuleb kaotusega leppida. Juliette oli pikka aega sügavas leinas, ent aastal 2001 kirjutas ta romaani "Küünal", kus justkui laseks oma õest lahti, kinkides talle vabaduse ja andeksandmise. Peale raamatu läbikukkumist, kolis laostunud autor viimaste rahadega Peterburi, linna, kus ta sündis. Meedias teda enam ei kajastata, nii et on teadmata, millega ta praegu tegeleb. 1 "Must inglike" Peategelane on 18-aastane Ania, kes tuli kirikusse pihtima. Raamatu alguses räägib ta, et ei tohiks tegelikult üldse seal olla, kuna ema-isa on vanausulised, kes ei usu kirikusse. Ent sellegipoolest on ta otsustanud rääkida kellelegile oma südame pealt kõik ära.
teisele. Näiteks korda väga ohustatud liik on olude paranemise tõttu kosunud ning ei ole enam ohus, siis saab selle liigi tõsta rohelisele lehele. Samuti võib juhtuda vastupidi, et ühel hetkel liik mis on tõstetud rohelisele lehele, sattub jällegi raskustesse ning muutub taas väga ohustatud liigiks või suisa harulduseks, vastavalt olukorrale tõstetakse siis liik kas uuesti punasele või valgele lehele. Punastes raamatutes ei kajastata looduskaitse seadusi ega määrusi, see on teaduslike andmete kogu, mis kajastab liigi levikut ja seisukorda koos ettepanekutega selle kaitse vajaduste kohta. Punast raamatut ei saa kunagi lugeda täielikult valminuks, see muutub pidevalt. Loodusuurijad peavad järjepidevalt jälgima ohustatud ja haruldaste liikide olukorda ning kandma uued andmed raamatusse. Nii on võimalik looduskaitse üksustel rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks täielikust hävimisest.
Kulutused, mida ei lisata varude soetusmaksumusele vaid need kajastatakse perioodikuluna: · Normaalsest suuremad tootmiskaod; · Administratiivhoone amortisatsioon; · Valmiskauba ladustamiskulud; · Müügijuhi palk; · Turustuskulud. (3, 186-187) 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk). Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol ,,ostukulud", mitte püsival kontol ,,kaubad/ toore/ materjal". Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega. (1, 67)
üle mitteäriühingu varad selle likvideerimisel (RTJ 11 § 11). Koondkasumiaruanne Koondkasumiaruandes kajastatakse sellised kasumid ja kahjumid, mida ei näidata kasumiaruandes ning mis ei ole tingitud tehingutest omanikega. 7 RTJ 2 (muudetud 2011) ütleb, et ettevõtted, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida ei kajastata kasumiaruandes (muu koondkasum või kahjum), esitavad lisaks kasumiaruandele ka koondkasumiaruande. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena (RTJ 2 § 30). Teatud kasumeid ja kahjumeid ei kajastata vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja IFRSile kasumiaruandes. Sellised kasumid ja kahjumid moodustavad muu koondkasumi või kahjumi ning nendeks on: 1) välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitus-
ÕPIK LK 315 TEST T-13.1 Lühikohustiste klassifitseerimise aluseks võetav ajaperiood on kas ühest aastast või normaalsest talitlustsüklist pikem. T-13.2 Lühikohustis loodetakse tasuda käibevara arvel ja teiste lühikohustiste tekitamise arvel. T-13.3 Juhul, kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena puhaskasum on suurem (ülehinnatud). T-13.5 Äri Firma müüb toodet, mille müügihind on 1000 kr ja garantiieraldise määr 2%. Kui jaanuarikuus müüdi 1000 toodet, siis garantiikulu oli 20 000 kr. Garantiieraldi s D K S0 = 0 1000 * 0,02 * 1000 = 20 000 T-13.6 Firma müüb toodet, mille müügihind on 400 krooni. Tootega kaasneb ka 30-päevane garantiiperiood defektsete toodete remondiks
11.11.2018 Magistriõppe protsessimudel Sissejuhatus Kodutöö ,,magistriõppe protsessimudel" annab ülevaate Tartu Ülikooli Ettevõtluse ja Tehnoloogia juhtimise eriala magistriõpingute protsessist kõikide aspektide lõikes. Kodutöö on koostatud tulevase tudengi/ kandideerija vaatenurgast ning kõrval seisvaid isikuid ja üksuseid ei kajastata (õppejõud, õppetool jms). Kodutöö eesmärgiks on anda ülevaade tulevasele kandideerijale õpingute protsessist, alustades kandideerimisest kuni lõpetamiseni. Töö sisuline pool on üles ehitatud neljaks peatükiks, millest esimene annab üldise ülevaate ning järgnevad peatükid puudutavad vastavaid teemasid, mis vajavad täpsemat kirjeldust nagu kandideerimine, õppimisprotsess ja lõpetamine.
Kokkuvõttes võib öelda, et ajakasutuse statistika on äärmiselt huvitav ja tegelikult ka ühiskondlikke muutusi laiemas plaanis kajastav andmestik. Käesoleva töö puhul analüüsiti vaid väga väikest osa olemasolevatest näitajatest ning kahtlemata on valdkondi, millele tasuks veel tähelepanu pöörata (näiteks ajakasutus regionaalses kontekstis). Taoline statistika on selline, mida ehk igapäevases meedias ei kajastata, kuid mis pakub väga olulist informatsiooni igapäevaelu erinevate tahkude kohta. Mõnda neist püütigi siinses referaat- essees täpsemalt analüüsida.
Data Labels) ja Andmetabel (ingl. Data Table) – andmetabeli kuvamine diagrammi all, legendi kuvamine. Linkimata tabeli korral muudetakse ja vormindatakse arvandmeid tööleheaknast, kasutades vorminguriba nuppe. Andmete redigeerimiseks tuleb lahtril teha topeltklõps, asendamiseks aga klõpsutada ja kirjutada uued andmed. Lahtreid saab kitsamaks või laiemaks venitada, osutades esimeses reas lahtrite eraldusjoonele ja lohistades. Rea või veeru saab muuta passiiv- seks (andmeid ei kajastata diagrammis), kui teha topeltklõps rea või veeru päiselahtril. Kahe- mõõtmeliste diagrammide puhul saab arvandmeid muuta diagrammilt, lohistades nt. tulpasid pikemaks/lühemaks. Lingitud tabeli korral muudetakse arvandmeid ikka Word’i tabelis endas (kui muuta töölehe- aknast, siis diagramm uuendatakse selle järgi, aga Word’i tabelis andmed ei muutu). Diagrammi elementide vormindamise juures on kõige raskem elemendi väljavalimine. Ül-
Kaasaegses Eesti ühiskonnas esinevad mõhi olemuselt samad probleemid. Alustades näiteks laste ära kasutamisega odava tööjõuna. Kõige parem näide selle kohta on suvel rannas jäätiseid müüvad lapsed, kes teenivad iga jäätise pealt heal juhul 10% selle maksumusest. Nad veavad neid raskeid kaste kõrvetava päikese all päevast-päeva ja ei saa selle eest miinimumtasugi. Tihti teevad nad pikemaid tööpäevi, kui nad seaduse järgi teha võivad, kuid seda lihtsalt ei kajastata kusagil ja selle tõttu ei saa seda ka tuvastada. Lisaks sellele on suur osa neist nn mustalt tööl ja see mõjutab juba nende maksude maksmise süsteemi. Näiteks nad ei saa oma tulu deklareerida. Sama jutt käib tegelikult ka ajalehepoiste kohta, kes on täpselt samas olukorras, lihtsalt müüdav toode on teine. Eesti ühiskonna üheks probleemiks on ka ületunnitöö. Riigiametnike jaoks on see suureks probleemiks kahjuks just selle pärast, et riigil jäävad saamata maksud rohkem
Kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata Eraldised Eraldis on kohustis, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlalt määratletud. Eraldis kajastatakse kui: a) majandusüksusel on möödunud sündmusest tulenev eksisteeriv kohustus; b) on tõenäoline, et selle kohustuse täitmise tulemusena majanduslikku kasu sisaldavad ressursid vähenevad, ja c) kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, eraldist ei kajastata. Näited eraldistest Garantiieraldis Eraldised kahjuliku lepingu suhtes Eraldised keskkonnakahjustuste suhtes Eraldised kohtuvaidluste suhtes Pensionieraldised Lühiajalised eraldised Eraldise kajastamine D Garantiikulu K Garantiieraldis Garantiiremondi teostamine D Garantiieraldis K Materjal K Võlad töötajatele K Sotsiaalmaksuvõlg K Töötuskindlustusmakse võlg Tingimuslik kohustis
aruandeperioodi lõpul koostada korrigeerimislausendid. Korrigeerimislausendid on vajalikud järgmistele situatsioonidele: edasilükatud (kulu või tulu läheb arvesse hilisemal perioodil kui raha tegelik väljamaksmine või laekumine) või tekkepõhiste (kulu või tulu läheb arvesse varasemal perioodil kui tegelik väljamaksmine või laekumine) tehingute korral. Aruandeperioodil tehtud väljaminekuid vara soetamiseks, mis ei ole veel lõplikult tarbitud, ei kajastata antud perioodi kuludena kasumiaruandes, vaid näidatakse bilansis varana. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 20 Jooksev periood Järgmine(sed) periood(id) tarbimata VARA VARA tarbimata tarbitud
raha on laekunud. Tulude ja kulude õige vastandamise printsiip- leitakse kõikide tulud saamisega seotud kulud. See tuleneb perioodilisusprintsiibist. Avalikustamise printsiip- aruannetes tuleb esitada kogu info, mis on vajalik varast, kohustistest ülevaate saamiseks. Olulisuseprintsiip- aruanded peavad sisaldama otsuste mõjutamiseks ainult olulisi andmeid. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatult. (ei kajastata vaga odavaid asju, ega pankades sente) Konservatiivsuseprintsiip- aruandeid tuleb koostada kaalutletult. Vara ning tulusid ei tohi üle hinnata ja kohustisi ning kulusid alahinnata. (kaalume ja siis otsustame; ei tohi kalduda äärmusesse) Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip- raamatupidamises tuleb kasutada jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, aruandlusviise. See teeb eri perioodi aruanded võrreldavaks. Arusaadavuse printsiip. (aruanne peab olema arusaadav teistele raamatupidajatele)
hüved on läinud üle müüjalt ostjale b) Müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle c) Tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta d) Tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline e) Tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kui olulised omandiga seotud riskid ei ole ostjale üle läinud, siis müügitulu ei kajastata, sõltumata sellest, kas juriidiline omandiõigus on üle läinud või mitte. Juhul, kui müüjale on jäänud ainult ebaoluline osa kauba omandiga seotud riskidest, kajastatakse müügitulu isegi juhul, kui juriidiline omandiõigus ei ole veel üle läinud. Tulu kajastamine teenuste müügil: Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o
Pideva ja perioodilise süsteemi võrdlus [19: 86] Pidevsüsteem Perioodiline süsteem · varude sissetulek registreeritakse · varude sissetulek registreeritakse ning kajastatakse raamatupidamises ning kajastatakse raamatupidamises vara suurenemisena; kuluna; · varude väljaminek registreeritakse · varude väljaminekut ei registreerita ning kajastatakse raamatupidamises ning ei kajastata raamatupidamises; vara vähenemise ning kuluna; · perioodi lõpus inventeeritakse · perioodi lõpus inventeeritakse allesolevad varud; allesolevad varud ning viiakse · inventuur peab toimuma bilansipäeva raamatupidamises kajastatud jääk seisuga. Inventuuri andmetel vastavusse tegeliku jäägiga; kajastatake varude jääk · inventuur ei pea toimuma raamatupidamises ning
Intressi- ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ning tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa juriidilised isikud teenitud kasumilt tulumaksu. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtte poolt väljamakstud dividende. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust ettevõtte vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud lisades. Seotud osapooled Seotud osapoolteks on: - AS Simpel sidusettevõtted - AS Simpel olulist mõju omavad aktsionärid; - olulist mõju omavate omanike lähedased sugulased; - juhtkonna võtmeisikud ning nende lähedased sugulased;
Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Müügitulu arvestust võib pidada müügiobjektide, muude tulude arvestust tululiikide lõikes. Tulude arvelevõtmise aluseks on arved, muud nõude tekkimist või raha laekumist tõendavad dokumendid,
samuti väheneb olulisel määral tulevikus saadav pension. Ümbrikus makstud töötasu ei kajastu kuidagi pensioni suuruses, mis arvutatakse elu jooksul teenitud palgast. Ümbrikupalgaga ei kingi tööandaja töötajale tulumaksuosa, mille muidu peaks riigile maksma. Ümbrikupalgast võidab seega enamasti vaid tööandja, mitte töötaja. Samuti ei ole ümbrikupalga saajatel võimalik võtta laenu, sest palga saamist ei kajastata kuskil ning kui üle kantakse ainult miinimimpalk, siis sellest pangale ei piisa, et laenu anda. Kui näiteks ehitaja Mati saab 640 eurost ametlikku netopalka, ehitaja Kalle arvele laekub aga igal kuul 320 eurot ametlikku töötasu, millele antakse lisaks 320 eurot ümbrikus, on mõlema mehe sissetulekud tegelikult ühesuurused, aga eluasemelaenu saab taotleda ainult Mati, kuna Kalle teenib panga silmis vaid 320 eurot. Sellest kodulaenu taotlemiseks ei piisa. Kui osa
hetkel; · kulud kantakse kasumiprognoosidesse kulu tekkimise hetkel, rahavoogudesse raha tegeliku väljamineku hetkel; · kulumit rahavoogude prognoosides ei ole, sest see ei too kaasa raha liikumist; · rahavoogude prognoosides kajastatakse investeeringuid põhivarasse ning laenu laekumist ja tagasimaksmist, mida kasumiaruandes ei kajastata. 31. Lühiajaline finantseerimine: käibekapitali laen, arvelduskrediit ning faktooring. Käibekapitali laen on lühiajaline laen (kuni aasta) mis on mõeldud käibekapitali rahastamiseks näiteks hooajalisusest tingitud ajutise rahapuuduse leevendamiseks, samuti suurtellimuse täitmisest tekkiva lühiajalise kapitalivajaduse rahastamiseks või mõne muu lühiajalise iseloomuga investeeringu tegemiseks
pole usaldusväärsust. • Ajakirjandus ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. • Enesetappude ja enesetapukatsete uudisväärtust tuleb tõsiselt kaaluda. • Andmeid ja arvamusi kindlate inimeste tervisliku seisundi kohta ei avaldata, va siis kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui selliste andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi. • Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle ei kajastata. • Avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid ja alaealisi kurjategijaid üldjuhul ei identifitseerita. • Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid siis, kui avalikkuse huvid kaaluvad üle inimese õiguse privaatsusele.
nii kleindi kui audiitori suhtes 7) teiste audiitorite ja ekspertide või spetsialistide töö kasutamine ning audiitori vastutus selle eest 8) audiitori töö tasustamise kord ja suurus, audiitor võiks võtta kleindi juhtkonnalt veel kinnituskirja, milles juhtkond kinnitab et kõik aasta jooksul toimunud sündmused ja majandustehingud on korrektselt raamatupidamises kajastatud; bilansipäeva seisuga ei kajastata ettevõtte raamatupidamises varasid, mida tegelikult ei eksisteeri ning kajastatud on kõik ettevõtte tegelikud kohustused, mis on hinnatud hea raamatupidamise tava kohaselt; audiitorile on tehtud teatavaks kogu oluline info, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi õigeks ja õigalseks kajastamiseks. Leping peaks olema võimalikult detailne, siis ei teki töö käigus probleeme ja tülisid. Juhtkond kinnitab, et aasta jooksul aset leidnud majandussündmused on kõik korrektselt kajastatud
a) 3 900 000.-; b) 1 100 000.-; c) 1 700 000.-; d) 2 800 000.-. 38. Konto Akumuleeritud kulum on: a) Deebetsaldoga kontraaktivakonto; b) Kreeditsaldoga kontraaktivakonto; c) Kreeditsaldoga kontrapassivakonto; d) Deebetsaldoga kontrapassivakonto. 39. Suurenemine näidatakse deebetis kontol: a) Võlad tarnijatele; b) Dividendivõlad; c) Aktsiakapital; d) Võlad töövõtjale; e) Tagasi ostetud omaaktsiad. 40. Käibevarana ei kajastata bilansis: a) Vara, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus; b) Raha ja raha ekvivalente (rahalähendeid); c) Pikaajalist vara; d) Vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. 41. Päevaraamat koosneb: a) Vara, kohustiste ja omakapitali kontodest;
ja 2 062 tootmises ning ülejäänud hulgimüügi-, haldus- ja tugiteenuste valdkondades.) , pesu tootmisele ning vähendada valdavatel turgudel valitsevat poliitilist riski, kuna edasimüüjad on hinnatud kohalikud ärimehed. Samas mõjutab see veidi ettevõtte raamatupidamisväärtuse võrdlust teiste rõivatööstusfirmadega, nagu Baltika, sest müüginumbrid sisaldavad nii oma poodide jae-, kui ka frantsiisikauplustele tehtud hulgimüüki, kuid frantsiisikauplusi bilansis ei kajastata. Sihtturud Ettevõte tegutseb kas otse või läbi frantsiisipartnerite Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Moldovas, Kasahstanis, Usbekistanis, Kõrgõzstanis, Lätis, Aserbaidzaanis, Armeenias, Saksamaal, Gruusias, Sloveenias, Iraanis ja Eestis. Kui vaadata kogukäivet turgude lõikes, siis 56,9% käibest tuli Venemaalt, 27,6% Valgevenest, 5,8% Baltikumist, 5,3% Ukrainast ning 4,4% ülejäänud turgudelt. See näitab hästi, et ettevõte on leidnud oma nissi mitte Eesti
FINANTSARUANDED Bilanss e finantsseisundi aruanne (kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Koondkasumiaruanne (kasumiaruanne) e majandustulemuse aruanne (tulude ja kulude aruanne), mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust, selliseid kasumeid ja kahjumeid (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit), mida ei kajastata kasumiaruandes. Näiteks: välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed või muud kasumid ja kahjumid, mida ei reguleeri RTJ, kuid mis vastavalt IFRS-ile kajastatakse koondkasumiaruandes. Rahavoogude (rahakäibe) aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (rahakäivet) (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).
Vana põhiseaduse kohaselet, koosneb Kenya 8 maakonnast iga eesotsas maakonna volinik. Maakonnad on jagatud piirkondadeks. Linnaosades on omakorda jagatud 497 osaks. Nairobi linn naudib eraldi maakond ning riigi peallinn olemist. Valitsus kontrollib linnaosade ja maakondade jagunemist. Maakondadeks on : 9 kesk- rannik ida- Nairobi Põhja-Ida- Nyanza Rift Valley Lääne Praeguse Kenya põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse asutusi ei kajastata. Kuid vana põhiseaduse kohaselt, Kenyas olid kohalikud omavalitsused. Paljud linnakeskustes munitsipaal või linnavolikogud. Kohalikud omavalitsused maapiirkondades on tuntud maavolikogude poolest. Kohalike volikogudesse valisid kodanikud koos, see toimus koos üldvalimistega. Vanaseaduse kohaselt oli nii Kenya 8saks maakonnaks jaotatud. Kokkuvõte Kenya on riik mis asub Aafrika idaosas. Ta piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga.
Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseerimise printsiip – kauba müük kajastatakse sellel hetkel, kui müük realiseeritakse. Omandiga seotud hüved, riskid on teisele isikule üle läinud, sõltumata kas olen raha kätte saanud. Kassapõhine arvesustuspirntsiip – tehingud/tarbimine kajastatakse raha liikumise hetkel. Võlga ei kajastata. Kassapõhist arvestusprintsiipi tuleks tulu fikseerimisel kasutada siis, kui raha laekumise väljavaated on realiseerimise momendil ebaselged. Tekkepõhine arvestusprintsiip – sündmused kajastatakse siis kui sündmus aset leiab, sõltumata raha liikumisest. Müük kajastatakse ning tekib raha saamise õigus. (juriidilised isikud on kohustatud lähtuma tekkepõhisest arvestusprintiibist).
aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes; need avaldatakse lisades. 10 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Lisa 2. Raha ja pangakontod Raha ja pangakontod 31.12
silmis homogeennsed, mittetäiusliku oligopoli puhul aga erinevad. Monopolid. Flat rate. (kindel maksumäär vms). Paljus EU riigid kasutavad seda süsteemi oma bussiliikluses. See annab neile võimaluse müüa pileti raamatuid. Postkontorid kasutavad ka seda süsteemi samakaaluga pakkide ja kirjade puhul. See süsteem aga oleks haavatav, kui postkontor poleks turul monopol. Hinna diskriminatsioon. Hinna diskrimineerimine näitab hindade erinevust, mida ei kajastata kulude erinevuses. Hinnadiskriminatsiooni võib kasutada kas kasu maksimeerimises või sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks. Kasumi maksimeerimise eesmärk on vähendada tarbijate ülejääki. Hinnadiskriminieerimist kasutatakse, kui nõudluse hinnaelastsus on erinevatel turgudel, kuid turgude eraldamine peab olema alati võimalik. Piirkulujärgne hinnakujundus. Paljud ökonoomikud on toetunud piirkujujärgsele hinnakujundusele, sest see toob kaasa Pareto optimalsete ingimste olemasolu
Teabekeskkond: meedia- ajakirjandus- vaks teha mõistab nende erinevust majandus, kommunikatsiooni- vabadus arutlemine selle üle, keda meedias ei teab ajakirjanduse sõltumatust mõ- eetika kajastata jutavaid tegureid Väärtused ja kõlblus: stereo- arutelu koolilehe ajakirjandus- tüübid meedias vabaduse üle Teksti vastuvõtt
detsembrini 2010 Eesti Panga valuutakursid). Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega; muud välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud finantstuludes ja –kuludes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga (kuni 31. detsembrini 2010 Eesti Panga) valuutakursi alusel. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll
annaabi.ee 
