,,oravad" lubasid jõudmist 5 rikkaima riigi hulka Euroopas, jõudsime aga 5 alkoholilembema riigi hulgas auväärsele 2. kohale. Meedia on nii minevikus ja tõenäoliselt ka tulevikus alati enne valimisi täidetud erineva propagandaga: skandaalidega, uudistega, erakondadevahelisest laimust ning ka lihtsalt rahvasaadikutega, kellele tehakse reklaami. Ime, et jätkub aeg veel spordisündmuste kajastamiseks või rääkimiseks, mis toimub majanduses või maailmas. Tarmu Tammerk ütles kunagi: Valimised on ajakirjaniku jaoks nagu olümpiamängud sportlastele." Valijatest rääkides, õnneks on meie rahvas hakanud ka valimiste sisust aru saama, kuid siiski liiga tihti leidub neid, kes arvavadki, et antud hääl läheb rahvasaadikule, kelle poolt ta hääletas, mitte aga erakonnale, kuigi see nii aga on
Ajakirjaniku töö allikatega Ajakirjaniku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust,esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. ESMAALLIKAS on sündmuskohal viibiv ajakirjanik ise, tema on alati parim allikas.Reporter on parim vaatleja, kes suudab leida sündmuste kajastamiseks kõige vajalikuma info. Teiseks info allikaks on sündmuses osalejad,tunnistajad või pealtnägijad, keda ajakirjanik küsitleb.Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info. JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija
Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: · sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 3 Kassa
Tänapäevast materjali oli internetist lihtsam leida kui raamatutest, sest ratsutamisalast kirjandust ei ole väga palju ilmunud. 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis 1.1. Ratsaspordi olemus Ratsasport on ainuke olümpiaala, kus inimene võistleb koos hobusega (loomaga). See spordiala on ka ainuke teiste seas, kus mehed ja naised võistlevad võrdsetel alustel. 3 (Pidepunkte ratsaspordi kajastamiseks meedias. http://www.ratsaliit.ee/old- site/www.ratsaliit.ee/est/pidepunktid_meediale_2013.pdf) Ratsasport tähistab üldist terminit, mille all mõistetakse erinevaid hobuste ja inimese koostöös toimivaid spordialasid. Tuntuim, maailmas enim harrastatav ja ühtlasi üks kaheksast Rahvusvahelise Ratsaspordi Liidu ehk FEI (Federation Equestrian International) ametlikust võistlusalast on takistussõit (Show Jumping). Tuntuselt järgmine on koolisõit (Dressage), kus
Lõppbilansis: Ostjate tasumata arved 3 200 000 Väärtusvähend 260 000 2 940 000 ÕPIK LK 204 ÜLESANDED Ü-8.1 Firmakese mõnede kontode saldod on järgmised: Ostjate arved 120 000 Müügitulu 350 000 Väärtusvähend 400 Millised korrigeerimiskanded tuleks teha ebatõenäolise laekumise kajastamiseks juhul, kui Firmakene kasutab väärtusvähendi kindlaksmääramiseks: a) 1% müügitulust b) Aegumisprotokolli, mille alusel väärtusvähend peaks olema 3600 krooni Väärtus - vähend D K 400 S0 3500 S1 Maha kantud D: Kulu 3500 arved K: Väärtusvähend 3500 a) 1% müügitulust on 3200 krooni.
20X8 aasta kulu kokku: 39 750 + 9937,5 = 49 688 krooni Ü-10.4 Masin, mille soetusmaksumus oli 30 000 krooni ja akumuleeritud kulum eelmise aasta 31. Detsembriks 15 000 krooni, otustati maha kanda 1.juulil. depretsiatsioonimäär on 10% aastas. Teha raamatupidamiskanded 1.juulil: viitab lineaarsele meetodile Iga aasta kuluks 10%, mis on 3000 krooni. 1. Poolaasta depretsiatsioonikulu kajastamiseks 2. Masina arvelt mahavõtmiseks 31.detsembriks oli masina maksumus 30 000 15 000 = 15 000 krooni. Maha taheti masin kanda juulis ehk siis 6 kuud pärast seda, kui masina väärtus oli 15 000 krooni. 1. D: Depretsiatsioonikulu 1500 K: Akumuleeritud kulum 1500 2. D: Masinad ja seadmed akumuleeritud kulum 16 500 D: Kadum põhivara mahakandmisest 13 500 K: Masinad ja seadmed 30 000
Tillukesi religioosseid kujutisi kanti kuld- ja kalliskiviehteina sõrmustena, käevõrudena või nööriga kaelas, nii et nad olid alati käepärast, kui oli neid vaja pilttemplina vaha- või savipitserisse vajutada. 3 Jumalanna Rhea Zeusiga Kiri Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja majandusaruannete kajastamiseks. Kiri desifreeriti 20. sajandi keskpaigas. Tänapäeval oskavad lineaarkirja B teadlased lugeda. Piltidel on lineaarkiri B 4 Mükeenlastest valitsejate keele kirjapanemiseks kohandati oma tähestik ümber, ning sellest arenes lineaarkiri B, mis eelmise sajandi keskpaigas desifreeriti. Lineaarkirjas B tähistasid lühikesed jooned sõnavahesid, kirjutati horisontaalsete ridadena vasakult paremale. Kiri
( materjalikulu, tööjõukulu jne) lihtsam kasutada. Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale
Võrreldav draamaga Dialoog võib tegevustikku edasi viia 2) kaudne kõne Jutustaja refereerib tegelaste mõtteid ja juttu. Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog EEPOS Vanakreeka RSTU `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm
Vana-Kreeka Kreeka-Mükeene periood Mükeene ühiskonnas eristusid sõdalasülikud ja lihtrahvas. Eraldi peeti ka orje. Mükeene matmistraditsioonid said olulisi mõjutusi Egiptusest. Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks. Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. MINOILISE ja MÜKEENE ERINEVUSED Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli kasutusel lineaarkiri
või kõrvaklappide juhtme küljes olevast konsoolist. Küsimuste esitamine PRAKTILISED TOIMINGUD VÕLGADE SISSENÕUDMISEL JA VIIVISTE ARVESTAMISEL Lektor vandeadvokaat Annika Vait Millest täna räägime? · Võlgade sissenõudmise näidisprotsessist · Viiviste nõudmisest · Põhjalikum teemade käsitlus 10.mai arendushommikul ,,Praktilised toimingud võlgade sissenõudmisel" ja 28.mai koolitusel ,,Praktilised näpunäited tulude ja nõuete raamatupidamises kajastamiseks ning viiviste nõudmiseks." · Olete oodatud kuulama ja osalema! :) 6 Võlgade sissenõudmise näidisprotsess 3 PÕHILIST ETAPPI 1) ,,Saame tuttavaks!" - võlgnikuga suhtlemisele eelnev eeltöö (nn kodutöö) - Kontakt võlgnikuga, kordusarvete/meeldetuletuskirjade jms saatmine (tee ennast võlgniku jaoks tüütuks ja tülikaks ) 2) ,,Ma hoiatan Sind!"
6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 8. Mitu aastat peab raamatupidamiskohuslane säilitama raamatupidamise dokumente? 7 aastat. 9. Kus toimub aktivakonto vähenemine? Kreeditis. 10. Mitut erinevat kontot võib kasutada ühe tehingu kajastamiseks? Kahte. 11. Kuidas nimetatakse kontot, millel puudub alg- ja lõppsaldo? Tulemuskonto. 13. Millisel arvestusel põhineb maksude deklareerimine? Kirjelda. Tuludeklaratsiooni esitavad residendist füüsilised isikud (edaspidi isikud) eelmise kalendriaasta tulu kohta. Isik on resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat
Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid. Kontraarsed ja põhikontod - . Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestise kajastamiseks. Ajutised ja püsivkontod. Ajutised kontod on kõik tulu- ja kulukontod. Püsivkontod on kontod, mille lõppsaldod kantakse bilanssi vastavatele kirjetele. Raamatupidamislausendi koostamisel kahekordseks kirjendamiseks määratakse kindlaks teostatud majandustehingu debiteeritav ja krediteeritav konto. Raamatupidamislausendid jagunevad lihtlausenditeks ja liitlausenditeks. Lihtlausendis
Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan oleks piisavalt põhjalik majandustehingute kajastamiseks, lihtsustaks aruannete koostamist ja annaks ülevaate ettevõtte finantsseisust. Ettevõtete kontoplaanid varieeruvad lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, kasutatavast raamatupidamise tarkvarast, juhtkonna vajadustest ja paljudest muudest teguritest. Kontoplaan on raamatupidamise sise-eeskirja koostisosa. Kinnitatud kontoplaani tuleb kasutada õigesti ja järjepidevalt. Kahekordne kirjendamine Igal majandustehingul on vähemalt kaks poolt
Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Tulu kajastamine 3 Debitoorse lühivõla arvestus 4 Dokumenteerimine 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus 6 Müügiettemaksete arvestus 7 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu; ·tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada; ·tead müügitehingute kajastamise tingimusi; ·oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks; ·tead ettemaksete puhul kasutatavaid dokumente; ·oskad koostada müügiettemakse kajastamise lausendeid; ·tead inventeerimise üldist korraldust. 2 Tulu kajastamine Tulu on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasu suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali.
5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2. RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS 2.1. Eesmärgid ja koostamise alused Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 4 ,,Varud" eesmärgiks on sätestada reeglid varude kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Juhend RTJ 4 lähtub SME IFRSi peatükkidest 13 ,,Varud" (,,Inventories"), 25
Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan oleks piisavalt põhjalik majandustehingute kajastamiseks, lihtsustaks aruannete koostamist ja annaks ülevaate ettevõtte finantsseisust. Ettevõtete kontoplaanid varieeruvad lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, kasutatavast raamatupidamise tarkvarast, juhtkonna vajadustest ja paljudest muudest teguritest. Kontoplaan on raamatupidamise sise-eeskirja koostisosa. Kinnitatud kontoplaani tuleb kasutada õigesti ja järjepidevalt. Kahekordne kirjendamine Igal majandustehingul on vähemalt kaks poolt
arhiivi-asutusse üleandmiseni. Dokumendi lisaväärtus / teisene väärtus: dokumendi tähtsus kolmandatele isikutele, asutustele või kogu ühiskonnale, kellel puudub otsene side dokumendi loomise ja kontekstiga. Dokumendi praktiline väärtus / esmane väärtus: dokumendi sisuline väärtus nende loomise tinginud tegevuse edasiseks tagamiseks. Dokumendi väärtus: dokumendi tähtsus erinevatele inimrühmadele ja asutustele ühiskonna toimi-mise kajastamiseks, üksikute toimingute ja tehingute tõestamiseks või uurimishuvi rahuldamiseks. Dokumendihaldus: 1. halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasuta-mise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega (EVSISO 154891:2004); 2. asjaajamise käigus
kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Kuna raamatupidamine toimub kahekordsekirjandamise põhimõttel siis majandustehingu kajastamisel programmis toimub muutus vähemalt kahel kontol. Kirjete kajastamiseks kasutatakse pearaamatusüsteemi, kus need registreeritakse vastavalt tehingu kontode lõikes. Muutusi saab jälgida saldokäibeandmikus ning ka pea- ja päevaraamatu väljavõttel. Kõik saabunud arved kontrollib ja viseerib juhataja ning seejärel edastab need raamatupidajale. Majandustehingute kajastamiseks kasutatakse raamatupidamise tarkvara Standard Books.
Võrreldav draamaga Dialoog võib tegevustikku edasi viia 2) kaudne kõne Jutustaja refereerib tegelaste mõtteid ja juttu. Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog Katse näidata muljeid, mõtteid, tegevust nii elulähedaselt kui vähegi võimalik, süntaksi ja grammatikareegleid ei järgita. Kajastatakse vabu assotsiatsioone. Näide: James Joyce "Ulysses" RUUM Keel on ka ruumisuhete mõistestamisel oluline, üks selle põhivahenditest Binaarsed vastandused
avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi. 12.Veebilehe pidamise kohustus (1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, kohtud, valitsusasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud pidama teabe avalikustamiseks veebilehte. (2) Linna- ja vallavalitsus korraldab veebilehe pidamise oma linna või valla organite ja asutuste tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avalikustamiseks. Linna- ja vallavalitsused võivad lepingu alusel korraldada ühise veebilehe pidamist. (3) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused on kohustatud kasutusele võtma abinõud hallatavate riigiasutuste poolt veebilehtede pidamiseks. 13. Andmekogu (1) Andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud
a) 700 000.-; b) 550 000.-; c) 1 800 000.-; d) 1 750 000.- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige
töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. Monetaarsuse printsiip, raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Finantsaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Monetaarsuse printsiip põhineb tõsiasjal, et raha on kõige sobivam, lihtsam, universaalsem ja mõistetavam vahend majandustegevuse tulemuste kajastamiseks. Selle printsiibi rakendamine võimaldab majandusüksuse vara, kohustusi ja majandustehinguid mõõta, finantsaruannetes kajastada ning analüüsida. Eestis tuleb kõik finantsaruanded koostada eurodes. Perioodilisuse printsiip, finantsaruandeid koostatakse teatud ajaperioodi (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Eestis on kohustuslik koostada finantsaruandeid üks kord aastas pärast majandusaasta (pikkus 12 kuud) lõppu.
Näide 2 Pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Pank 500.- Näide 3 Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: Deebet Konto: Pank1 250.- Deebet Konto: Pank2 250.- Kreedit Konto: Kassa 500.- 13 5 Päevaraamat Aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid (ehk eriotstarbeline päevaraamat). ·kassaraamat ·arvelduskontoraamat ·hankie arvepidamisraamat ·ostjate arvepidamisraamat ·aruandvad isikud jne Päevaraamatusse ehk zurnaali kirjendatakse kõik majandustehingud algdokumendile tuginedes kronoloogilises järjekorras (LISA 4). Kronoloogilise registri abil saab kontrollida majandustehingute toimumist ja nende kajastamise viisi süstemaatilises registris. Ehk siis -
11.01.2009 Kukk Aura 2 5 990 4 000 610 Kokku: 37 74 000 11 288 Tabelis Arvutite müük kasutatakse andmeid tabelitest Arvutid ja Töötajad. Andmete saamiseks nendest tabelitest kasutatakse valideerimist (veerud Müüja ja Mark) ning otsimisfunktsiooni VLOOKUP (veerg Hind) Praktiliselt tekib andmebaasitaoline süsteem. Andmebaaside struktuuri ja sisu kajastamiseks kasutakse andmemudeleid, mida võib käsitleda keele UML klassiskeemide erijuhuna Tabelis Arvutite müük kasutatakse andmeid tabelitest Arvutid ja Töötajad. Andmete saamiseks nendest tabelitest kasutatakse valideerimist (veerud Müüja ja Mark) ning otsimisfunktsiooni VLOOKUP (veerg Hind) Praktiliselt tekib andmebaasitaoline süsteem. Andmebaaside struktuuri ja sisu kajastamiseks kasutakse andmemudeleid, mida võib käsitleda keele UML klassiskeemide erijuhuna
Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust tegemist on seega kontrollisüsteemiga. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise printsiipi põhimõttel, et igal toimunud tehingul on kahesugune mõju. Seda muutumist rahalises väljenduses kajastatakse kontodel. Konto on vahend majandustehingute arvestuse kajastamiseks. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemistehingud, vähenemistehingud ja lõppsaldod. Kontod on seotud bilansiga, bilansikontode saldodest moodustub bilanss. Kontod moodustavad kontosüsteemi (kontoplaani), milles igale bilansikirjele avatakse eraldi konto. Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud riigi- ja omavalitsusasutus, koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks
põhi- kui lisapuhkuse eest. Puhkuste vormistamiseks teeb iga töötaja avalduse, mille kinnitab juhatus. Bilansipäeval arvestatakse iga töötaja isiku lõikes saamata jäänud puhkusepäevade arv ja sellelt arvestatav puhkusekohustuse summa koos maksudega. Puhkusereservi korrigeerimiskanded sisestatakse programmi finantskannetena. Puhkusereservi arvutus toimub Merit Palk programmi abil. 5.4 Maksuvõlad Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot: müüdi käibemaksu konto, sisendkäibemaksu konto, põhivara soetamisel arestatud käibemaksude konto, impordilt tasutud käibemaks. Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded valmistab ette raamatupidaja ning teostab juhatus. Iga kuu lõpus on kõikide maksude kohta väljatrükid pearaamatust maksude arvestamise kohta, deklaratsioonid ning nende parandused. Iga kuu lõpus on lisatud aruannete kausta
30000 146400 = 153600. Uus amortisatsioonikulu aastas on (153600 17600) : 5 = 27200 48 Põhivara soetamisjärgsed väljaminekud Soetamisjärgsed väljaminekud kapitaliseeritakse vaid juhul, kui nad vastavad vara tunnustele, st vara peab tooma tulevikus kasu ja vara peab olema identifitseeritav. Samuti peab suurenema põhivara tootmispotentsiaal või pikenema kasulik eluiga. Selliste kapitaliseeritavate väljaminekute kajastamiseks, milliseid liigitatakse kas täiendusteks, parendusteks või asendusteks, on kolm alternatiivset võimalust. 49 Põhivara soetamisjärgsed väljaminekud 1) asendusmeetod, mida saab kasutada siis, kui asendatav põhivara on eraldi arvel. See meetod on kasutamiseks kõige sobivam, kuid probleemiks on see, et alati ei ole tegemist eraldi arvel oleva asendatava varaobjektiga,
peetakse staatust tähtsamaks kui kompetentsust; esindatakse võimulolijaid rohkem kui vähemusi. Lisakriteeriumid. On muid liigitamisviise, mis ei too välja nende väärtust. Kättesaadavus. Reporter eelistab neid, kes on rohkem kättesaadavad. Hea kõnelemine. Hea tstitaadi saab healt kõnelejalt. Tuleks eelistada kättesaadavaid ja häid kõnelejaid (valveallikas) Ametlikud allikad ja mitteametlikud allikad. Allikad ja sündmus, Konkreetse sündmuse kajastamiseks on vaja erinevaid allikaid. • Alati tuleb otsida nii väärtuslikke allikaid antud sündmuse jaoks kui võimalik. Minna kohale kui vaja. • Kasutada allikaid, kes on võimelised just antud teema, probleemi, sündmuse, inimese kohta infot andma. Ei tohi kasutada allikaid kättesaadavuse, hea kõnelemise jm suhtes. • Inimesed on teatud teemas kompetentsed, mõnes mitte. Allikaid tuleb kasutada nende kompetentsuse suhtes.
Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja
raamistikku, põhihariduse ja muu professionaalse arengu algatusi. Vanemate otsuseid/soovitusi võetakse seejuures arvesse ning ollakse valmis koostööks, et luua sobiv õppemetoodika. Kõige tugevamad töösuhted arenevad siis, kui õpetajad kaasavad assistente planeerimisse, kui nad kohtuvad regulaarselt, kui koolid/lasteaiad pakuvad kõikidele töötajatele professionaalse arengu võimalusi ja kui on loodud võimalused teadmiste jagamiseks ning praktikas kajastamiseks (Laere, Peeters, Vandenbroeck 2012, p.536-537). Igal riigil on oma seadused, mis sätestavad millisest vanusest tagatakse lastele kohad lastehoius ning kuidas ja kellele neid kohti jagatakse ning kas on kaasatud ka 6 eratoimijaid. Põhjamaasid on liigitatud kui heaolu reziimi sotsiaaldemokraatliku tüübi esindajaid (Esping-Andersen 1990; Karila 2012), kus riigil on oluline roll universaalse hoolekande tagamisel.
kontrollib Andmekaitse Inspektsioon. § 31. Veebilehe pidamise kohustus (1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, kohtud, valitsusasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud pidama teabe avalikustamiseks veebilehte. [RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009] (2) Linna- ja vallavalitsus korraldab veebilehe pidamise oma linna või valla organite ja asutuste tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avalikustamiseks. Linna- ja vallavalitsused võivad lepingu alusel korraldada ühise veebilehe pidamist. (3) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused on kohustatud kasutusele võtma abinõud hallatavate riigiasutuste poolt veebilehtede pidamiseks. § 32. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse veebilehe pidamise nõuded (1) Veebilehte pidav asutus: 1) teavitab avalikkust veebilehega tutvumise võimalustest, avalikustades andmeside aadressid ja nende
Tulude ja kulude vastavuse printsiip- aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulutused, millele vastavad tulud tekivad järgmistel perioodidel, kajastatakse kuludena samadel perioodidel, kui nendega seonduvad tulud. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Juhul kui teatud kuluga seotud tulud ei ole otseselt identifitseeritavad, kasutatakse kulude kajastamiseks ligikaudseid meetodeid. Näiteks materiaalse põhivara objekti soetamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna objekti kasuliku eluea jooksul (amortisatsioonikuluna). Kulutused, mis tõenäoliselt ei genereeri tulusid, kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel. Objektiivsuse printsiip- Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. Aruannete koostamisel ja raamatupidamislike hinnangute
Kui reservinõuet suurendatakse, siis ei vasta olemasolevad reservid uuele nõudele, mistõttu on kommertspangad sunnitud reservide saamiseks laene sisse nõudma. Reservnõuet alandatakse langusperioodil, et rahapakkumist suurendada. Inflatsiooniperioodil reservnõuet aga suurendatakse,et rahapakkumist kokku tõmmata. 12. Lorenzi kõver ja riigi tegevus vaesuse vähendamisel Tavaliselt kasutatakse sissetulekute ebavõrdsuse graafiliseks kajastamiseks riigis Lorenzi kõverat. Diagramm koostatakse järgmiselt: vaatlusalused sissetulekud järjestatakse kõige suuremast kuni kõige väiksemani ja jagatakse võrdsetesse proportsionaalsetesse gruppidesse(näiteks 20% kõige väiksemaid, 20% suuruselt järgmisi jne.). Siis kasutades saadud tulemusi, jagatakse elanikkond gruppidesse alates kõige vasematest kuni kõige rikkamateni. Elanikonna jaotus näidatakse
nõuet. Edasiste rikkumiste ärahoidmiseks võib andmesubjekt taotleda ka rikkumine toimepannud andmetöötleja poolt andmete töötlemise keelamist andmesubjekti suhtes. Isikuandmete ebaseadusliku töötlemisega seostuvad ka ebaõigete faktiväidete ja au teotavate väärtushinnangutega seonduvad tsiviilvaidlused. Riigikohus on leidnud, et isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Töödeldavad andmed võivad olla küll õiged, kuid nende andmete esitlemine teatud alatooniga võib luua andmesubjektist teatud negatiivse kujutelma, mis vastavalt RK seisukohale on tõlgendatav ebakohase väärtushinnanguna. Isiku kujutise õigustamatut kasutamist ei ole võimalik ümber lükata ning seetõttu
Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
Tulude ja kulude vastavuse printsiip aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulutused, millele vastavad tulud tekkivad järgmistel perioodidel, kajastatakse kuludena samadel perioodidel, kui nendega seonduvad tulud. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Juhul, kui teatud kuluga seotud tulud ei ole otseselt identifitseeritavad, kasutatakse kulude kajastamiseks ligikaudseid meetodeid. Objektiivsuse printsiip Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne. Aruannete koostamisel ja raamatupidamislike hinnangute tegemisel peab juhtkond võtma arvesse kogu talle teada olevat informatsiooni, kaasa arvatud seda, mis sai talle teatavaks pärast bilansipäeva, kuid enne aruannete kinnitamist. Avalikustatava informatsiooni valik ja esitusviis aruandes peab olema objektiivne ja
a) Aastaaruande koostamiseks Kasumiaruanne skeem 1 jaotatakse kulud olemuse järgi: kaubad, tooted, materjal, teenused, tööjõu, kulud, põhivara kulum ja väärtuse langus, finantskulud jm. Kasumiaruanne skeem 2 jaotatakse kulud funktsiooni järgi: müüdud toodangu, kaupade ja teenuste kulu, turustuskulud, üldhalduskulud jm. b) Varude mõõtmiseks ja hindamiseks, eelkõige objektiivseks varude ja realiseeritud kulude kajastamiseks. On oluline ka finantsarvestuse tarbeks. Võimalik kulude liigitused: 1) perioodi ja toote kulud 2) tootmiskulude elemendid 3) tellimuse ja perioodikulu c) Otsuste vastuvõtmiseks. See eeldab kulude käitumuslike aspektide arvestamist erinevates tootmistinguimustes. Võimalikud kulude liigitused: 1) kulude käitumine 2) olulised kulud 3) varem tehtud ehk pöördumatud kulud
koostada uue töölepingu. Tööleping koosneb osadest, mis vastab tüüpilistest töölepingu jaotustest. Märkides vajalikule IVC-Raamat tabeli numbrile, vajutades nupule ja valite «Leping». Kui te töötate dokumentides, saate automaatselt lisada uusi kirjeid. «Leping» koosneb järgmisest järjehoidjatest: Leping, Tähtaeg, Töösisu, Töö eritingimused, Tööaeg, Palk, Puhkus, Poolte muud kohustused, Peatamine. Töö osapalgaga Tõepäraseks kajastamiseks inimesi, kes töötavad poolekohaga, kuu statistika aruannetes on vaja arvestada erinevusi töölepingu täitmisel (näiteks) Tööaeg: tööpäev kestab( tundi) -04:00 töönädal kestab( min, tundi )- 20; tööaeg algab kell - 08:00; töö lõpeb kell - 12:00. Palk : tariif / palk põhipalga suurus ; % põhipalgast - 50. Kui töölepingu tingimused muudetakse, siis on vaja sisestada lõppkuupäeva vanasse tingimustesse ja sisestada uus tingimus algkuupäevaga. Töövõtuleping
7)valitud peab olema amortisatsiooni arvestamise meetod ja kehtestatud põhivarade amortisatsiooni normid. KULULIIKIDE ARVESTUSE EESMÄRGID Kululiikide arvestuse üldiseks eesmärgiks on jälgida komplekselt majandusüksuse tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Kulude liigitamise eesmärgid võib jaotada kolme gruppi: o Kulude jaotamine varade hindamiseks, eelkõige objektiivseks varude ja realiseeritud kulude kajastamiseks. On oluline ka finantsarvestuse tarbeks. Võimalik kulude liigitused: 1) perioodi ja toote kulud 2) tootmiskulude elemendid 3) tellimuse ja perioodikulu o Kulude jaotamine juhtimisotsuste ettevalmistamiseks. See eeldab kulude käitumuslike aspektide arvestamist erinevates tootmistinguimustes. Võimalikud kulude liigitused: 1) kulude käitumine
aasta jooksul toimunud sündmused ja majandustehingud on korrektselt raamatupidamises kajastatud; bilansipäeva seisuga ei kajastata ettevõtte raamatupidamises varasid, mida tegelikult ei eksisteeri ning kajastatud on kõik ettevõtte tegelikud kohustused, mis on hinnatud hea raamatupidamise tava kohaselt; audiitorile on tehtud teatavaks kogu oluline info, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi õigeks ja õigalseks kajastamiseks. Leping peaks olema võimalikult detailne, siis ei teki töö käigus probleeme ja tülisid. Juhtkond kinnitab, et aasta jooksul aset leidnud majandussündmused on kõik korrektselt kajastatud raamatupidamises. Nad kinnitavad, et raamatupidamises ei kajastata bilansipäeva seisuga varasid, mida tegelikult ei eksisteeri ja kajastatud on kõik tegelikud kohustused, mis on hinnatud õiglasesse väärtusesse. Audiitorile on teatavaks tehtud kogu oluline info, mis on
Võlgnevusi tarnijatele inventeeritakse aasta lõpus. Baltic Chess Group OÜ suuremad kliendid on: Apollo Raamatu AS, Eesti Üliõpilaste Selts, Saue male-kabeklubi MTÜ, Viljandi maleselts, Maardu Maleklubi jne. 7.3. Muud lühiajalised kohustused ja ettemaksete arvestus Baltic Chess Group OÜ ühe aasta jooksul tasumisele kuuluvad kohustused on lisaks "Võlad tarnijatele" ka "Maksuvõlad" ja "Viitvõlad". Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot (arvestuslikku käibemaksu kontot, mille kreeditis kajastatakse müügikäibemaksu ja deebetis mahaarvatavat sisendkäibemaksu; põhivara soetamistel arvestatud käibemaksude konto; tollis makstud käibemaksude arvestamise konto jne). Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded teeb juhatus. Tüüpiline sisendkäibemaksu registreerimise kanne ostuarvel on:
Tootmisettevõtete müügist enamuse moodustab krediitmüük. Mitte kõik arved ei laeku tähtaegselt. Osa arvetest laekub suurte pingutuste tulemusena, osa ei laeku üldse. Sellega kaasneb nn. halbade võlgade probleem ja vastavad kulud. Ostjatelt laekumata nõudesummade hindamine mõjutab oluliselt ettevõtte varade väärtust tervikuna, samuti kasumi kujunemist. Ostjate vastu esitatud nõuete ja sellest tulenevalt ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks ja kajastamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, kuid valitud meetodit tuleb rakenda järjepidevalt ja seadustada raamatupidamise sise-eeskirjaga: individuaalne hindamine e. otsene mahakandmise meetod vastavate provisjonide (eraldiste) tegemine e. reserveerimismeetodid, milleks moodustatakse reserv (tavaliselt aasta lõpul), kas a) krediitmüügist osatähtsuse meetodil b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil.
Makroökonoomika Riigi majanduslikud funktsioonid (66-70) Igal riigil on teatud funktsioonid. Üks riigi ülesannetest on vähendada inimeste sissetulekute ebavõrdsust. Eesmärk on kaitsta minimaalse sissetulekutasemega ühiskonnaliikmeid. Ühiskonnas eksisteerib vaesus, kui inimeste tulud ei ole piisavad, et osta esmavajalikke hüviseid. (mõnikord def. seda kui spetsiivilist taset, ehk sellest allapoole teenivad inimesed on vaesed) Vaesuse kajastamiseks kasutatakse Lorentzi kõverat. Jaotuse ebavõrdust näitab see, kui palju tegelikku sissetuleku jaotust kajastav kõver erineb 45o joonest. Vaesusvastased poliitikad: · Sümptomeid leevendav (toetab inimesi, kes on vaesed) · Vaesuse vähendamine (kui võitleb vaesuse põhjustega) Tõhusamaks peetakse teist varianti, mis sisaldab näiteks: töötuse vähendamist, inimkapitali investeerimisse subsideerimine (haridusekulutuste katmine, kvalifikatsiooni tõstmine)
arendavad pühifaktid. Need lõigud on kirjutatud tähtsuse vähenemise järjekorras, täpselt nagu pööratud püramiidi puhul. Pärast pööret antakse lugu kronoloogilises järjestuses. Neid kompositsioonimudeleid kasutatakse sageli politsei- ja tulekahjulugudes ning spordiuudistes, ehk lugudes, milles on selge sündmuste rida. Aga liivakella struktuur sobib hästi ka kohaliku omavalitsuse istungite, kongresside jms paljudest osadest koosnevate sündmuste kajastamiseks. Sel juhul esitatakse uudise alguses koosoleku kõige olulisem otsus, tähtsaim vaidlus vm sündmus, millel on eriti suur uudisväärtus,räägitakse see lahti ja seejärel antakse kronoloogiline ülevaade kogu koosolekust. Kronoloogilisel struktuuril on mõned eelised: loomulik jutustamisviis, tähtsaim info antakse kohe alguses ja siis räägitakse ülejäänu samm- sammult, saab kasutada narratiivi võimalusi, et kaasata lugejat. Erinevalt pööratud püramiidist
Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja
Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja
Trendianalüüsi tehakse kas vertikaalsel või horisontaalsel alusel või ka mõlemal koos olenevalt sellest, missuguse näitaja trendi uuritakse. 6 Tehnikagümnaasium 1.5. FINANTSINSTRUMENDID Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" eesmärgiks on kindlaks määrata reeglid finantsinstrumentide kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes. RTJ 3 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standarditest IAS 32. ja rakendatakse järgmiste finantsinstrumentide (s.o. finantsvarade, finantskohustuste ja omakapitaliinstrumentide) arvestusel ja kajastamisel raamatupidamise aruannetes. FINANTSINSTRUMENT on leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja
kirjendatakse need raamatupidamises kulukontole (vastavalt majanduslikule sisule) lõpetamata ehituse kuluks kandmise akti alusel. - vara ümberklassifitseerimise akt; Vara klassifitseeritakse ümber kui see on kajastatud vales vara klassis, näiteks seoses üürnike vahetumisega on muutunud varem kinnisvarainvesteeringutes kajastatud hoone kasutusotstarve, mille tõttu on vajalik teha ettepanek vara kajastamiseks materiaalse põhivara klassi. - kasutuses oleva vara kasuliku eluea korrigeerimise akt; Vara järelejäänud kasuliku eluea hindamise tulemusel on selgunud, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust. - õiend erinevuste kohta; Õiendis näidatakse erinevus inventuurinimekirja ja tegelikult kasutuses olevate varade osas. Õiendis ei kajastata varaobjekte, milliste kohta on täidetud inventuurinimekirja põhjal koostatud aktid.
paremini teadvustada, mida õpilased peaksid õppima, ja süstemaatiliselt jälgida õppe-eesmärkide saavutamist ning õpilastel paremini korraldada oma õppimist. Samas võib täpsete õppe-eesmärkide sõnastamine ajendada õpetajaid liigselt rõhutama seda osa õppematerjalist, mille omandamist saab hõlpsasti kontrollida. Õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni kasutamine kontrollitava sisu ja selle omandamistaseme kajastamiseks ning testiküsimuste välja valimiseks. - õpilaste formaalseks kontrollimiseks ja hindamiseks tuleb piiritleda kontrollitav sisu ning õppe-eesmärgid, mis kajastavad selle omandamist. Kontollimise usaldusväärsus ja kvaliteet oleneb suurel määral kasutatavatest vahenditest. Lühivastulesed testiküsimused võimaldavad hõlpsasti saada ülevaate kogu materjali õppimisest; essetüüpi testiküsimused aga selle süvaarusaamist. Kontrolli-
annaabi.ee 
