Valimised – huvitav nähtus
Lp õpetaja. Lp klassikaaslased.
Seoses lähenevate
riigikoguvalimistega olen otsustanud ka kõnelda teemal „Valimised
– huvitav nähtus“.
Kuna Eesti põhiseadus sätestab,
et riigikoguvalimised toimuvad iga 4 a tagant, saame me ka iga 4 a
möödudes valida uued rahvasaadikud riigikokku. See on aeg, kus
isegi poliitikud on lihtsurelikud, kuid alati on ka erandeid, nt Savisaar , kes olenemata ilmast ja skandaalidest toob valimistelt oma
30 000 häält kindlasti ära. Nagu on John Glubb öelnud:
„ Riigimees mõtleb järgmisele põlvkonnale, poliitik järgmistele
valimistele“. Aktiviseerutakse nii erakondlikul kui ka
individuaalsel tasandil – erinevad reklaamlauseid kohtab nagu seeni
see polk jääb ainukeseks eesti polguks. Esimese eesti polgu jaoks oli ümberasumine Rakveresse isegi kasulik - suudeti polk luua kindlale alusele. Keeld rohkem polke luua kehtis 1917. aasta sügiseni - septembrist hakata looma uusi eesti rahvusväelasi, kõik koondati esimeseks eesti diviisiks, selle etteotsa tõusid alampolkovnik Johan Laidoner. Maanõukogu valimised täpsema korra ja kava pani paika Jaan Poska 28. aprillil, milles oli sätestatud ka valimiste tähtajad. Kõige pealt valimise valdades - valivad eneste keskelt valijamehed, teine etapp pidi toimuma maakondade kaupa - kõik need valdadest valijamehed astuvad kokku valijakoguks ja nemad valivad maanõukogu saadikud. Tallinna Nõukogu väitis aga, et aega on liiga vähe valimisteks. Tegelik põhjus selles, et Nõukogus esindatud vasakpoolsed parteid lootsid oma positsioone rahva seas parandada. Jaan Poska ei lasknud ennast aga häirida ja väitis, et valimised toimuvad õigel ajal, 24
Kõik kommentaarid