Kõne valimiste kohta (0)

Valimised – huvitav nähtus
Lp õpetaja. Lp klassikaaslased.
Seoses lähenevate riigikoguvalimistega olen otsustanud ka kõnelda teemal „Valimised – huvitav nähtus“.
Kuna Eesti põhiseadus sätestab, et riigikoguvalimised toimuvad iga 4 a tagant, saame me ka iga 4 a möödudes valida uued rahvasaadikud riigikokku. See on aeg, kus isegi poliitikud on lihtsurelikud, kuid alati on ka erandeid, nt Savisaar , kes olenemata ilmast ja skandaalidest toob valimistelt oma 30 000 häält kindlasti ära. Nagu on John Glubb öelnud: „ Riigimees mõtleb järgmisele põlvkonnale, poliitik järgmistele valimistele“. Aktiviseerutakse nii erakondlikul kui ka individuaalsel tasandil – erinevad reklaamlauseid kohtab nagu seeni pärast vihma, kes lubab emapensioni kasvu, kes riigi õigel teel hoidmist, kes hinnatõusu lõppu. Õnneks on seekordsed valimislubadused vähekenegi mõistlikumad eelmisest korrast, kui meie „oravad“ lubasid jõudmist 5 rikkaima riigi hulka Euroopas, jõudsime aga 5 alkoholilembema riigi hulgas auväärsele 2. kohale.
Meedia on nii minevikus ja tõenäoliselt ka tulevikus alati enne valimisi täidetud erineva propagandaga: skandaalidega, uudistega, erakondadevahelisest laimust ning ka lihtsalt rahvasaadikutega, kellele tehakse reklaami. Ime, et jätkub aeg veel spordisündmuste kajastamiseks või rääkimiseks, mis toimub majanduses või maailmas. Tarmu Tammerk ütles kunagi: Valimised on ajakirjaniku jaoks nagu olümpiamängud sportlastele.“
Valijatest rääkides, õnneks on meie rahvas hakanud ka valimiste sisust aru saama, kuid siiski liiga tihti leidub neid, kes arvavadki, et antud hääl läheb rahvasaadikule, kelle poolt ta hääletas, mitte aga erakonnale, kuigi see nii aga on. Kahju kuulda kui tänaval näiteks 2 vanemat daami vestlevad omavahel, et mida mingi poliitik seal erakonnas kandideerib kui ise on öelnud et Riigikokku ei lähe.
Kohati ongi need riigikoguvalimised üks tore absurdikomöödia teisalt aga lihtrahva lollitamine, et saada võimule, hakata poliitikat tegema ja käske jagama . Siinkohal saab tuua ka demokraatia üldistatud erinevuse diktatuurist: nimelt Charles Bukowski on öelnud: „Erinevus demokraatia ja diktatuuri vahel on selles, et esimese puhul kõige pealt hääletad ja siis täidad käsku, diktatuuris ei raisata hääletamisele aega.“
MA TÄNAN! AITÄH!