Avalik ja privaatne ala meediaga suhtlemine Avalik ruum Ajakirjanikega suheldes on oluline teada, et on olemas avalik ja privaatne ala ehk avalik ruum ja eravaldus. Avalik ruum on mõeldud kõigile kasutamiseks, privaatne kuulub üksikisikule ja ta pereliikmetele (eraomand.) Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, eraomandi ja kodu puutumatusele. Avalikus ruumis (tänav, park, rand jne) viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida ja pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on siiski mõned piirangud juhul kui materjal võib kellelegi haiget teha, tuleks see jätta avaldamata (filmilõigud õnnetuse ohvritest, vaimupuudega või seniilsetest inimestest). Seda nõuab nii hea ajakirjandustava kui ka põhiseadus. Avaliku elu tegelased Need inimesed, kes üldsuse tähelepanu all endale leiba teenivad: popstaarid, modellid, sportlased, näitlejad, teleinimesed. Meedial on oluline roll sportlast...
Meedia Kaisa-Mai Hütt 10.klass Ajaleht ●Perioodiline väljaanne ●Päevasündmused ●Aktuaalsed teemad ●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutuse...
Meedia Koolileht Ilmub kord kuus või harvemini Enamjaolt kokku pandud õpilaste poolt Ilmub harva, sest sisu pole palju Ajaleht Perioodiline väljaanne Päevasündmused, aktuaalsed teemad, meelelahutus jne Kvaliteetlehed (Postimees, Ekspress) ja tabloidid (Õhtuleht) Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suv...
Avalik ja privaatne ala Avalik ruum ja eravaldus Inimeste erinev staatus Nt. tänav, purk, rand, kaubanduskeskus, lennu- raudtee- bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne ...
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millise mudeli põhjal kommunikatsioon toimib? 2. Mis rolle meedia ühiskonnas täidab ning kuidas on meediumite areng ühiskonda mõjutanud? Meedia – katusmõiste erinevate meediumite kohta, mis reguleerivad ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse ning talletavad ja edastavad infot. Ülesanded: informeerimine, arvamuste ja reaalsuse vahendamine ning kujundamine, riiklike ja ühiskondlike institutsioonide mõjutamine, meelelahutus. 3. Millised on peamised meediumid ja mis on nende iseloomulikud jooned? Trükiajakirjandus - Valdavalt kirjalik (järjest rohkem ka pilti), paberkandjal, võimalik tekste süvenenult ja korduvalt lugeda, mahult ja tiraažilt piiratud. Raadio - Info kiire edastamine ja kättesaamine, hõlmab ainult kuulmismeelt, saatejuht kui eriline meelelahutaja, võimalus teemasid süvitsi käsitleda. Televisioon - Hõlmab nii nägemis kui kuulmismeelt, rõhk visuaalil, toetav jutt on konkreetne ja l...
Noori varitsevad ohud Ükski noor ei ela tänapäeval turvaliselt ühiskonnas. Osa teismelistel pole enam kodudki ohuvabad. Kolm põhilist ohtu on kodu- ja koolivägivald, alkohol ja tubakatooted ning halb seltskond. Kuidas satuvad noored nendesse ohtudesse? Kuidas neid ennetada? Ohtudesse sattumist põhjustab vahel liigne uudishimu, vanemate või sõprade eeskuju ning noore meeleheitlikud valikud. Vägivalla korral ei sõltu teismelisest endast ohtu sattumine, seega võidakse kiusata täiesti süütuid noori. Alkoholi ja tubakatoodete kasutamise puhul on tihtipeale noorte soov kuhugi kuuluda, olla keegi ning mitte tunda end grupist väljaheidetuna. Kuigi neil pole mõnuained kättesaadavad, leidub vanemaid sõpru või tuttavaid, kes hoolitsevad selle eest, et noored saaksid alkoholi ja tubakatooted kätte. Halva seltskonnaga puututakse kokku enamjaolt pidudel ning tavaliselt pakutakse korralikule noorele alguses proo...
Arvamuslugu koolitulistamisest Mullu oktoobris vapustas tervet Eestit Viljandi Paalalinna koolis juhtunu. 15-aatane nooruk tulistas saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes saadud vigastustesse hukkus. Inimesed olid šokeeritud, sest kool peaks olema turvaline keskkond õppimiseks ning koolis pole tavaline, et keegi haarab relva ja laseb inimese maha. See sündmus on pannud avalikkuse küsima, kuidas sellised sündmused juhtuvad ja kas neid on võimalik kuidagi ära hoida. Ameeriklastel on palju kogemusi koolitulistamisega, seega peaksid nad oskama niigusuguseid sündmusi ära hoida. Eestis juhtus koolitulistamine esmakordselt, kuid seda tragöödiat oleks saanud ennetada. Tavaliselt jätab mõrvar endast maha niidiotsi, mis võiksid kavandatavale teole viidata. Tihti eelneb niisugustele sündmustele vaimustus relvadest, vägivaldsetest filmidest ja videomängudest. Vaimsete häiretega ja kuritegelike kavatsuseg...
Ebola ja rõuge viirused ning Kongo palavik Katrin Orav Bioloogilised ohutegurid jagunevad 4 klassi, millest viimasesse kuuluvad: 1. Ebola viirus; 2. Kongo hemorraagilise palaviku viirus; 3. Rõugeviirus · põhjustavad tõsiseid haiguseid · nakkusoht on suur, epideemia · tavaline profülaktika on tulemusteta Ebola viirus · Tõsine, tihti surmaga lõppev; · Esineb nii inimeste kui ahvide, simpansitel ja gorillade seas; · Viiruse täpne päritolu, asukoht, loomulik levila on tuvastamata; · Avaldunud on ainult Aafrika mandri piires; · Levikumoodused pole veel täpselt teada, kuid arvatavasti nakatutakse nakatunud loomade liha süües ja haigestunud inimeste vereseguste eritistega kokkupuutudes; · Inkubatsioon võib kesta 2- 21 päeva; · Haigusnähud algavad äkiliselt; · Sõmptomid: palavik, peavalud, liigese- ja lihasvalud, kurk...
Koos kiireneva elutempoga kasvab iga päev meie tarbimine. Nii materiaalselt kui ka vaimselt. Peame pidevalt maailma asjadega kursis olema, peame järgima viimaseid moetrende ning omama kõiki kaasaegseid vidinaid. Vastasel juhul võidakse meid popkultuuri poolt tembeldada ajast maha jäänuteks. Oleks aga naiivne mõelda, et selline elu kestab lõputult. Kaua aega erinesid inimesed teistest loomadest vähe. Elati koos väikeste kogukondadena, kütiti, tegeleti koriluse ning algelise käsitööga. Seda kõike tehti täpselt nii palju, kui oli vajalik ellujäämiseks. Kõik kasutati ära, millele vähegi otstarvet leiti. Kui ühes elupaigas hakkas toidust puudus tekkima, liiguti teise paika ning elati edasi. Niiviisi ei oldud loodusele koormavad. Inimeste arvukus oli tuhandeid aastaid tagasi väike, sest nad olid veel võrdelmisi kaitsetud olevused ning looduse enda tahtele painutamine oli mõeldamatu. Me kas kohanesime oludega või hukkusime. ...
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on ...
Inimsusevastased kuriteod tänapäeval Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, vägistamine, tagakiusamine, kehavigastuste tekitamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid, sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad Iraagis ja Afganistanis. Möödunud aastal toimus sõda Venemaa ja Gruusia vahel. See konflikt sai alguse 28.juulil 2008. Gruusia konfliktis hukkus kokku 64 sõdurit, 283 sai haavata ja 3 jäi kadunuks. Gruusia sõnul hukkus 228 grusiinist tsiviilisikut ja 169 sõjaväelast. Venemaa peaprokuratuuri uurimiskomisjoni sõnul on seni dokumenteeritud 165 lõunaosseetlase surm, kuid kriisi ajal teatas Venemaa, et hukkunud lõunaosseetlasi oli 2000. 1.septembril 2008 ühendasid sajad tuhanded inimesed Gruusias ja paljudes teistes riikides käed ketiks, et protestida Venemaa püüde vastu see riik tükeldada ja...
Sotsioloogia I seminari töö Liisi Pajula I kursus Subkultuur OSSID Kirjeldatava subkultuuri liikmeid kutsutakse ossideks. Seda nimetust nad üldiselt enda kohta ei kasuta, kuna tegu on mõneti hukkamõistva terminiga; pigem kasutatakse seda nende kohta subkultuuri mitte kuuluvate inimeste poolt ja harilikult mitte mõne ossi juuresolekul, sest sellele võivad järgneda kergemat või raskemat sorti kehavigastused. Subkultuuri kuuluvad noored mehed, vanuses umbes 16-30 aastat, kes harilikult ei saa hiilata suurepärase mõtlemisvõimega. Iseloomulikud tunnused on peamiselt riietus, mis koosneb pea asjalikult erinevatest spordiriietest, samuti on väga oluline sellesse subkultuuri kuulumise juures omada autot, eriti hinnas on musta värvi 'bemmid' ehk BMW-d. Liikmetel on tavaliselt ka lühikeseks lõigatud või üldse maha aetud juuksed ja peavad kõiki teist stiili mehi 'pededeks'. Väga äratuntavad on osside grupid, kes on kogunenud mõne oma kaas...
ME KT1 1. Punase tule teemad · Kaitsetud inimesed (lapsed, haiged, vähese haridusega · Konflikti sisaldav lugu (kuritegu) · Inimeste eraelu (lapse hooldusvaidlus, haigused, surm, enesetapp) · Positiivne, ühe firma/kauba/teenuse lugu (varjatud reklaam) · Sildi kleepimine (rassi, rahvuse, usu rõhutamine) 2. Mis iseloomustab info liikumist totalitaarses ja demokraatlikus ühiskonnas? Totalitaarne - võimalik/vajalik, põhiliselt info sõjaväele, valitsuse reguleeritav. Demokraatlik - võimalik, avatud ühiskond, iseloomulik on võimalus küsida ja saada vastuseid, arvamusi on palju 3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg) · Ratas (3000 ekr sumerid) · Kiri (3000 ekr sumerid) · Trükikunst (1454 Gutenberg) · Raadio (1901 Marconi) · Kino (1895 vennad Lumiere'id) · Televisioon (1926 John Logie) · Uus meedia ( alates 60.ndatest) satelliitkommunikatsioon arvu...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Carina Peet Kas me oleme internetis kaitstud? Essee Õpioskused ülikoolis (SHZU.00.005) Juhendajad: Maria Murumaa-Mengel Ene Selart Tartu 2014 Privaatsusele on igal inimesel õigus nii seaduse kui ka eetiliste kommete kohaselt. Eesti Vabariigi Põhiseaduse 26. paragrahvis on öeldud, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 2014). Internetiajastu toob kaasa varasemast suuremad võimalused rikkuda inimeste privaatsust. On teada, et noored ehk Y-generatsioon kasutavad internetti tunduvalt rohkem kui vanem põlvkond, alustades juba varajasest east. Siit tekib aga küsimus, kas me üldse oleme internetis kaitstud? Privaatsus on eriti noorte jaoks enesekehtes...
..... Gümnaasium Referaat ajaloos Vana-Kreeka usundid ... 23.02.2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus : Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Maainimesed austasid aga vähemtähtsaid jumalaid. Järgmiselt on ära toodud tähtsamad jumalad ja jumalannad. 3 Maailma loomine: Alguses oli Kaos ( taeva ja maa korrastamata olek, hiigelsuur tühjus, oli sootu erinevalt teistes jumalatest isikustamata kuid piiritult viljakas. Teda ei kummardatud). Kaos lõi maa Gaia, see kasvasja muutus kauniks. Si...
Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr Kujunes Sparta nn Lykurgose korraldus. 700ekr Homerose eeposed ja Hesiodose. 594ekr Soloni seadusandlus Ateenas. 6saj.ekr Pythagorase tegevusaeg *Klassikaline ajajärk(u500-338ekr)499-479ekr Kreeka Pärsia sõdade otsustavad sündmused. 5saj. Pindarose ja Aischylose loomeperiood, I pool, Sophoklese loomeperiood, II pool . U460-430ekr Ateena demokraatia hiilgeperiood nn Periklese aeg *Hell...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IÄ xxxxxxxx Suhted perekonnas Referaat Juhendaja: xxxxxxxx Mõdriku 2012 Suhted perekonnas, kui sotsiaalses grupis Pere on meie kindlus, ilma selleta oleme me kaitsetud. Perekond toetab oma liikmeid erinevatel eluetappidel, nii headel kui ka halbadel aegadel. Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna sises...
EGIPTUSE HAUAKAMBRID Referaat Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Et aidata oma hingedel üles jõuda, ehitasid Vana ja Keskmise riigi vaaraod endale hauakambriteks kõrgeid järskude külgedega püramiide, mis mõjusid nagu taevatrepid. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid, mille kõrgus on kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on ke...
Tallinna Tehnikagümnaasium Suitsetamise mõju tervisele referaat Emilie Rand 7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroop...
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kristiina Voolar 12B LIIKIDE HÄVIMINE JA SELLE PÕHJUSED Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Liikide väljasuremine 4-6 Ohus olevad liigid ja nende kaitse 7-9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Oma referaadis uurin, mis põhjustab liikide väljasuremist, millised liigid on hävimas ning mida saab teha, et neid kaitsta ja kuidas on inimene selle kõigega seotud. Erinevaid liike on uuritud juba sadu aastaid ja on avastatud, et paljud neist on välja surnud ning paljud muutunud. Teatakse, et liigid on hävinud näiteks looduskatastroofide tagajärjel, kuid täna surevad liigid peamiselt inimtegevuse tõttu. Üks meie tähtsamatest loodusvaradest o...
Viikingid Viikingite päritolu: Rahvas keda nimetatakse viikingiteks, elas Skandinaavias (Taanis, Rootsis ja Norras) ning kõneles vananorra keelt, millest kujunesid taani, rootsi ja norra keel. Viikingid eksisteerisid umbes 793-1066. Nimetus viiking tähendab arvatavasti (mere)röövlit, ja see käis Skandinaaviast tulnud rüüstajate kohta. Röövretked kuulusid selle suure ekspansiooni juurde, mille käigus viikingite Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse tungisid, kuid kõik nad polnud röövlid. Viikingid ehk normannid, keda vahel kutsuti ka norrameesteks või põhjamaa meesteks, olid õhtlasi kauplejad ja kolonistid. Viikingeid nimetati ka variaakideks. Ühiskond: Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohali...
Kordav tööleht: elu keskaegses linnas 7. klass Vastused võid leida nii õpikust kui ka töövihikust. 1. Kuhu tekkisid keskajal linnad (kuhu neid kõige sagedamini rajati)? (tv lk 36) · Headesse sadamakohtadesse · Kaubateede ristumiskohtadesse · Valitsejate linnuste lähedusse · Suurte katedraalide (peakirikute) lähedusse · Turu- ja laadaplatside ümbrusesse · Sildade lähedusse ja jõgede koolmekohtadesse 2. Millised ühiskonnas toimunud muutused mõjutasid linnade rajamist? (tv lk 36) · Põllumajanduse areng (võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ja paremad põllutööriistad), tänu sellele tekkis põllumajandussaaduste (toiduainete) ülejääk. Neid ülejääke oli vaja kusagil müüa. · Suurenes käsitööliste arv, tänu millele toodeti rohkem kaupu, mida pidi kusagil müüma. · Paremad elutingimused põhjustasid rahvaarvu ka...
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÜND JA INDIAANLASTE INIMÕIGUSED Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Rahvusvahelise õiguse sünd 4 2. Indiaanlaste inimõigused 6 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kahel teemal: Rahvusvahelise õiguse sünd ja indiaanlaste inimõigused ning olen kasutanud Hans Hattenhaueri teost „Euroopa õigusajalugu“. Kui hakati avastama kaugeid maid, tekkis vajadus selgeks teha, kas ja milline õigus...
TARTU KUNSTIGÜMNAASIUM SILVIAN KARU 10. klass ISIKSUS JA ISIKSUSHÄIRED Referaat Juhendaja: Arma Eensalu Tartu 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Isiksus................................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust..............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad..............................................................
SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väh...
KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel.Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest. PontiCretan murre ( seda keelt räägib umbes pool miljonit...
Keskaegne relvastus Marek Lind Narva Eesti Gümnaasium 7. klass 2010 Narva Aineõpetaja Tanel Mazur Sisukord - Sissejuhatus lk 3 - Külmrelvad lk 4-6 - Kaitse lk 7-9 - Laskerelvad lk 10-11 - Piigivõitlused 12-13 Sissejuhatus Rüütlid on inimesed, kes kunagi muistsel ajal võitlesid ja täitsid isandate käske, ning tahtmisi. Erinevalt tänapäeva armeedest ei saanud rüütlid väljaõpet. Nad treenisid vaid kodakondsetega ja turniiridel. Sel põhjusel oli lahingutaktika ünsa lihtne. Raskeratsaväe rünnaku jõud oli tohutu, aga kui see kord algas, oli seda raske peatada. Taktika ja sõjatehnika muutusid keskajal järk-järgult. Suure laskejõuga vibude nooled olid nii võimsad, et rõngassärgid muutusid kasututeks. Niisiis töötati välja raske raudrüü, mis kattis kogu keha. Linnuste vallutamine oli suur osa keskaegsest sõjapidamisest. ...
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Mon...
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen FEMINISMI ARENG KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI Essee Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? ...
LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirja...
1 SPETSIIFILINE ISIKSUSHÄIRE on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-...
PASSIIVNE SUITSETAMINE ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus ku...
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata...
KÜBERPETTUSED JA VÄÄRTARVITUSED Referaat õppeaines "Arvestuse infosüsteemid" Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS. ..................................................................................................................... 1. PETTUSED.......................................................................................................................... 1.1 Varade seadusevastane omandamine.................................................................................. 1.2 Ebaseadusliku finantsaruande koostamine......................................................................... 1.3 Pettuse kolmnurk................................................................................................................ 2. KÜBERPETTUS ............................................................................................................... 2.1 Küberpettuste liigitus.......................................
Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · M...
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
ANTIIK-KREEKA. ÜLEVAADE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse E...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses.............................................................
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 3 Kerli Vilimäe TOIDULISANDITE MÕJU SILMALE Kursusetöö Juhendaja: Elo Olonen Tallinn 2013 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 2.TOIDULISANDITEST.......................................................................................................5 3.SOOVITATAVAD KOOSTISOSAD TOIDULISANDITELE, MIS ON MÕELDUD SILMADE TERVISE PARANDAMISEKS..........................................................................6 3.1.Vitamiin A.....................................................................................................................6 3.2.Vitamiin E.....................................................................................................................6 ...
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal a...
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
annaabi.ee 
