Arvamuslugu koolitulistamisest (0)

Arvamuslugu koolitulistamisest
Mullu oktoobris vapustas tervet Eestit Viljandi Paalalinna koolis juhtunu . 15-aatane nooruk tulistas saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes saadud vigastustesse hukkus. Inimesed olid šokeeritud, sest kool peaks olema turvaline keskkond õppimiseks ning koolis pole tavaline, et keegi haarab relva ja laseb inimese maha. See sündmus on pannud avalikkuse küsima, kuidas sellised sündmused juhtuvad ja kas neid on võimalik kuidagi ära hoida.
Ameeriklastel on palju kogemusi koolitulistamisega, seega peaksid nad oskama niigusuguseid sündmusi ära hoida. Eestis juhtus koolitulistamine esmakordselt, kuid seda tragöödiat oleks saanud ennetada. Tavaliselt jätab mõrvar endast maha niidiotsi, mis võiksid kavandatavale teole viidata. Tihti eelneb niisugustele sündmustele vaimustus relvadest, vägivaldsetest filmidest ja videomängudest. Vaimsete häiretega ja kuritegelike kavatsusega noored kasutavad virtuaalmaailma oma ideede levitamiseks. Ka Viljandi tragöödia puhul olid ohumärgid õhus. Koolitulistaja oli 8 kuud tagasi laadinud sotsiaalmeediasse relvi tutvustava video ja pilte, mis võinuks tagantjärele vaadates ennustada seda jõhkrat sündmust ette, kuid keegi ei osanud neid märke vaadata.
Vanasti oli õpetaja autoriteet ja temast peeti lugu. Tänapäeval puuduvad õpetajal õigused ning ta on nagu klienditeenindaja. Paljud õpetajad on jõuetud ja kaitsetud klassi ees, kuigi neil peaks olema võim ja kontroll toimuva üle. Õpilased on täielikult ära unustanud oma kohustused ja näivad teadvat vaid oma õigusi, mida nad igal võimalik juhul kasutavad õpetaja vastu. 2013. aastal levis internetis video, kus Tõstamaa koolipoisid mõnitasid oma matemaatikaõpetajat. Murdeealised poisid sikutavad õpetajat pintsakust, ähvardavad ja tõukavad teda.
Tänapäeval on liiga palju vägivalda. Lapsed püüvad liiga kiiresti täiskasvanuteks saada. Arvuti- ja videomängudega üles kasvanud põlvkond ei oska enam tõmmata piiri reaalsuse ja virtuaalse maailma vahel. Lapsed vaatavad juba väga varakult filme ja mängivad arvutimänge, kus õhutatakse vägivaldsust. Need kujundavad lapse maailmavaadet . Noort inimest mõjutab kõige rohkem kodune kasvatus. Väärtushinnangud , käitumine ja suhtumine teistesse inimestesse saavad alguse kodust. Kui vanemad ei suuda anda lapsele eeskuju ja kodus pole korda, siis võibki juhtuda nii, et lapsel tekib maailmast väär arusaam ja ta kipub normaalsetest piiridest üle astuma.
Viljandi koolitulistamine oli traagiline sündmus kogu Eesti jaoks. Vägivald ei ole kunagi lahendus. Lapsi tuleb kasvatata nii, et nende väärtushinnangud oleks paigas. Väga tähtis on ennetus . Probleemsetele lastele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Niimoodi on võimalik selliseid sündmusi ära hoida.