Ebola ja rõugeviirus ning Kongo palavik (0)

• põhjustavad tõsiseid haiguseid
  
• nakkusoht on suur, epideemia
  
• tavaline profülaktika on tulemusteta
  

Ebola viirus

• Tõsine, tihti surmaga lõppev;
  
• Esineb nii inimeste kui ahvide, šimpansitel ja gorillade seas;
  
• Viiruse täpne päritolu, asukoht, loomulik levila on tuvastamata;
  
• Avaldunud on ainult Aafrika mandri piires;
  
• Levikumoodused pole veel täpselt teada, kuid arvatavasti nakatutakse nakatunud loomade liha süües ja haigestunud inimeste vereseguste eritistega kokkupuutudes;
  
• Inkubatsioon võib kesta 2- 21 päeva;
  
• Haigusnähud algavad äkiliselt;
  
• Sõmptomid: palavik, peavalud , liigese- ja lihasvalud , kurk on valus , esineb nõrkustundeid, jätkub kõhulahtisuse, oksendamise ja kõuvaludega;
  
• Osadel patsientidel on esinenud ka naha punetust, löövet, silmade punetust, luksumisi, sisemist ja välist verejooksu;
  
• Konkreetne ravi puudub, viiakse läbi leevendavaid teraapiaid;
  
• profülaktika on tulemusteta, kuid on mõned paika pandaud ennetusmeetodid: Haigestunud viiakse isolaatoritesse, arstid ja õed kannavad kaitseülikondi, surnud patsiendi keha hävitatakse nõnda, et kaitsetud inimesed ei satuks nendega mingisugusesse kontakti;
  
• Seni ravimatu Ebola viirus tapab 50 - 90% haigestunutest.
  

Krimmi-Kongo hemorraagiline palavik

• Kuulub Nairoviiruste perekonda
  
• Leidub Ida-Euroopas, endistes Nõukogu Liidu maades, Vahemere äärsetes maades, Loode-Hiinas, Kesk- Aasias, Lõuna-Euroopas, Aafrikas, Kesk-Idas ja Indias;
  
• Viirusekandjateks on puugid Hyalomma;
  
• Inimesed haigestuvad nakkusekandja vere või muude kehavedelikega kokku puutudes;
  
• On esinenud ka patsiendi haigestumist Kongo palavikku haiglates mittepõhjalikult steriliseeritud tööriistade või süstlanõelte taaskasutuste või meditsiiniliste vahendite saastumise tõttu;
  
• Haigusnähud algavad äkiliselt;
  
• Sümptomid: peavalu, kõrge palavik, selja- ja liigesevalud, kõhu valud ja oksendamine . Tavaline on ka silmade ja näo punetus , kurguvalu , punased täpid suuõõnes. Võib esineda ka maksakahjustusi, mis toob esile kollatõve tunnused, tõsisemate juhtude korral ka muutused tuju ja tajumise suhtes.
  
• Haiguse süvenedes (alates neljandast päevast, võib kesta 2 nädalat) hakkab inimese keha üles paistetama, esineb ninaverejookse ning süstides lakkamatuid verejookse.
  
• 10-50% haigestunutest sureb ;
  
• Ravimiseks kasutatakse antiviiruse ravimit ribavirin, ning muid leevendavaid teraapiaid.
  
• Oht esineb karjakasvatajatel, kariloomadega töötajatel ja tapamajades ning kõigil teistel, kes asuvad epideemia-aladel ning võivad sattuda kehavedelikega kokkupuutesse.
  
• Tõhus profülaktika puudub, kuid põllul töötavad inimesed peaksid kasutama putukatõrjevahendeid, eriti puukide tõrjumiseks mõeldud vahendeid, kinnaste ja muuda kaitsvate riiete kandmine on samuti soovitatav. Vältida kontakti vere või muude kehavedelikega;
  
• On välja töötatud hiire ajudest tuletatud vaktsiin , mis on kasutusel ainult väga väiksel Ida-Euroopa alal, kuid tõhusat vaktsiini inimeste jaoks pole veel välja mõeldud;
  

Rõugeviirused

• Loetakse praeguseks hävitatuks;
  
• Viimane juhtum 1977. a.
  
• Vaktsineerimise edukuse põhjuseks on viiruse väike geneetiline varieeruvus;
  
• Viirus tekitas kätel ja näol ville , ei nakatanud elutähtsaid organeid, kuid inimesed surid toksiinide pärast. Mida aeglasemini tulevad villid, seda tõenäolisem on surm;
  
• Tõsine, kergesti nakkav ja isegi surmav haigus;
  
• Viirus kandub edasi kas õhu või otsese kokkupuutega nakatunud vedelike, objektide või inimeste kaudu;
  
• Viiruse peiteaeg on 7-17 päeva;
  
• Sümptomid: kõrge palavik, väsimus, erinevad keha valud, peavalud, seljavalud, oksendamine, lööve
  
• Viiruse tapmiseks pole veel vajalikke abinõusid välja töötatud, küll aga saab leevendada läbipõdemise raskust erinevate ravimitega.
  
• Enamus haigestujaid jääb ellu, kuid 30 % on nende seas ka surmajuhtumeid; Läbipõdejatel võib esineda arme, eriti näo piirkondades, osad võivad ka pimedaks jääda.
  
• Selle vastu saab end vaktsineerida , ning tuleks end hoida isoleerituna veel nakatamata inimeste eest.
  

Kasutatud materjalid

• http://www.epl.ee/artikkel/399803
  
• http://osh.sm.ee/good_practice/keskkond-ohutus.pdf
  
• http://www.cdc.gov/ncidod/dvrd/spb/mnpages/dispages/Fact_Sheets/Ebola_Fact_Booklet.pdf’
  
• http://www.ebc.ee/~mremm/virol/rna/bunya.html
  
• http://www.cdc.gov/ncidod/dvrd/spb/mnpages/dispages/cchf.ht m
  
• http://www.ebc.ee/~mremm/virol/dna/pox.html
  
• http://virus.emedtv.com/smallpox/smallpox.html