ME KT1 1. Punase tule teemad · Kaitsetud inimesed (lapsed, haiged, vähese haridusega · Konflikti sisaldav lugu (kuritegu) · Inimeste eraelu (lapse hooldusvaidlus, haigused, surm, enesetapp) · Positiivne, ühe firma/kauba/teenuse lugu (varjatud reklaam) · Sildi kleepimine (rassi, rahvuse, usu rõhutamine) 2. Mis iseloomustab info liikumist totalitaarses ja demokraatlikus ühiskonnas? Totalitaarne - võimalik/vajalik, põhiliselt info sõjaväele, valitsuse reguleeritav. Demokraatlik - võimalik, avatud ühiskond, iseloomulik on võimalus küsida ja saada vastuseid, arvamusi on palju 3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg) · Ratas (3000 ekr sumerid) · Kiri (3000 ekr sumerid) · Trükikunst (1454 Gutenberg) · Raadio (1901 Marconi) · Kino (1895 vennad Lumiere'id) · Televisioon (1926 John Logie) · Uus meedia ( alates 60.ndatest) satelliitkommunikatsioon arvuti(võrk) kvaasime
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efektiivne osalemine 2. võrd
Aeg Tegevus Trükimeedia Raadio Televisoon Internet 25. Sept Arvamuslugu: Postimees, Etv, kanal 2 Postimees.ee Õppejõud kirjutab: Kom tudengid ei ole piisavalt kursis uudistega 1.Okt Pressiteade: Algab Äripäev Aripaev.ee Kaja soodushinnaga müük tudengitele 3. Okt Kom instituudi õppejõud juhivad loengutes tähelepanu Kaja ajakirjale ja selle kasulikkusele 5. Okt Arvamuslugu: Kaja, Aripaev.ee Vilistlane kirjutab, Äripäev Facebook.ee/ko kui palju karjääriks m kasulikku loeb ta Kajast, soovitab tudengitele 12. Okt Intervjuu: Kaja Äripäev Kuku Aripaev.ee
Meedia Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste tulemustest kuni poliitiliste ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus meid mõjutab. Tänapäeva Eestis kasutatakse meediat iga päev propagandavahendina. Igal endast lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on inimene, kes inimesi mõjutab. Selles pole midagi halba sest parteid peavad saama ennast kusagil reklaamida ja inimesel peab jääma võimalus valida endale meelepärane partei või liit. Riiklikud televisiooni- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks, sest just nende suure vaatajas- ja kuulajaskonna tõttu on kerge rahvast mõjutada ning neil ei tohiks välja kujuneda omi eelistusi. Vastasel korral muutuksid meediakanalid ebaausaks relvak
Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me sugugi, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Ma arvan, et Eesti ajaloos on ajakirjandusel väga suur tähtsus - tänu Jakobsoni "Sakalale", Jannseni "Eesti Postimehele" ning veel mõnele väiksemale lehele tekkis üldse mõte oma riigist. Ilma propagandata, mille teostamise antud juhul võtsid enda peale ajakirjanikud, poleks iialgi suudetud organiseerida selliseid massiüritusi nagu laulupeod, kaugeltki nii jõudsalt arendatud eesti keelt, kirjandust ja kultuuri, rahva seas sel perioodil arenenud välja poliitilised eelistused ning talumehed midagi teada saanud põllumajanduse uuendamisest. Seeg
Meedia mõju Lk 9-13 1. Loe läbi 1. Ja 2. näide. Korraldage väitlus teemal „Kas meedias võib kajastada koolivägivalda? ”. Miks sai massimõrvar teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu? Meedias kajastatav koolivägivald on oluline ühiskonna informeerimise seisukohalt, kui pöörataks rohkem tähelepanu sellele, mis võib viia või viib nimetatud probleemini. Meedias kajastatud koolivägivallaga seotud sündmused aga võivad sisaldada palju valeinformatsiooni ning ehmatavaid kaadreid, mis omakorda võivad tekitada just nooremates lastes segaseid tundeid, eelkõige hirmu. Massimõrvar sai teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu, sest oskas ära kasutada meie suhtluskultuurile omaseid tsiviliseeritud käitumismalle. Temast kirjutati rahvusvahelises meedias ja ta nautis seda täiel rinnal , tema kuritöö eesmärgiks oligi saada kõikjale ulatuva meedia tähelepanu.
kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suvila, aed Lubatud pildistada ja filmida vaid omaniku loaga) Staatused Avaliku elu tegelased Tavainimesed Kaitsetud inimesed Eksperdid Eesti ajakirjanduse ajalugu 1675 Post-Zeitung Lühhike öppetus Tarto maa rahwa Näddali-Leht Marahwa Näddala-Leht Perno Postimees Eesti Postimees
Avalik ja privaatne ala Avalik ruum ja eravaldus Inimeste erinev staatus Nt. tänav, purk, rand, kaubanduskeskus, lennu- raudtee- bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne elusfäär Pere- ja eraelu Pere- ja
Kõik kommentaarid