Avalik ja privaatne ala (0)

Avalik ja privaatne ala

Avalik ruum ja eravaldus
Inimeste erinev staatus
Nt. tänav, purk , rand , kaubanduskeskus, lennu- raudtee - bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata.
Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.)

Poolavalik ruum

Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid , kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm
Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda.
Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust.

Privaatne elusfäär

Pere- ja eraelu
Pere- ja eraelu puutumatuse sätestab nii inimõiguste konventsioon kui ka Eesti Vabariigi põhiseadus.
Teiste inimeste pere- või eraellu saab sekkuda vaid nende õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, seega üksnes seadusega sätestatud juhtudel.

Inimeste erinev staatus

Ajakirjanduses on inimestel järgmine staatus:
Avaliku elu tegelased;
Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses;
Eksperdid;
Tavalised inimesed;
Kaitsetud inimesed (lapsed, vaimse ja füüsilise puudega inimesed jt.)

Kes on avaliku elu tegelased?

Kindlasti on avaliku elu tegelasteks valitud ja vastutavatel ametikohtadel töötavad inimesed: president , ministrid , riigikogu ja riigikohtu liikmed ning teised riigiametnikud, kes on omal vabal tahtel kõrgele ametikohale kandideerinud ning seega end ise avalikkuse tähelepanu alla seadnud. Nad valdavad olulist infot ning neil on rohkem võimalusi meediaga manipuleerida .

Kes on avaliku elu tegelane piiratud ulatuses?

Avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses võib inimene saada siis, kui ta sekkub avalikku vaidlusesse, lootes otsustusi mõjutada.
Avalikkuse tähelepanu alla võib sattuda ka konkreetse sündmusega seoses.
Meedia tähelepanu alla võib sattuda ka ootamatult, näit. looduskatastroofi , avarii jm. Kas ja millist infot avaldada on juba ajakirjanduseetika küsimus.

Kes on ekspert?

Ekspert on oma ala asjatundja , kelle poolt ajakirjanik pöördub vaieldavate või keeruliste juhtumite puhul.
Eksperdilt oodatakse erialase arvamuse avaldamist e. eksperthinnangut.
Asjatundja intervjueerimine võimaldab ajakirjanik probleemi selgemini näha ja analüüsida lugu, mis seejärel valmib, pakub auditooriumile hoopis suuremat huvi.

Kes on tavalised inimesed meedias?

Tavalised inimesed satuvad väga harva meedia huviorbiiti. Enamasti juhtub see neid puudutavate dramaatiliste või erakorraliste sündmustega seoses. Sel juhul muutub sündmusega seotud tavaline inimene mingiks ajaks avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses ja meedia püüab hankida temalt üldsusele olulist infot.

Kuidas taga inimese õigus eraelu puutumatusele?

Selleks peab ajakirjanik leidma vastused järgmistele küsimustele:
Kuivõrd on toimunud sündmus inimese eraasi;
millisel määral võivad loosse segatud inimesed haiget saada;
kas kõik allikad identifitseerivad või jätta mõned anonüümseteks;
kas loo avaldamata jätmine seaks ohtu avalikkuse informeerimise nõude?