kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes. 2 Üldised ennetuspõhimõtted · Riskide vältimine · Vältimatute riskide hindamine · Võitlus riskidega tekkeallikas · Töö kohandamine inimesega · Kohandamine tehnika arenguga · Ohtlike ilmingute asendamine ohutute või vähemohtlikega · Üldise järjekindla ennetuspoliitika väljaarendamine · Kollektiivsete kaitsemeetmete esmatähtsaks pidamine individuaalsete kaitsemeetmete ees · Töötajate asjakohane juhendamine3 FÜÜSIKALINE OHUTEGUR TÖÖTAMINE KÕRGUSTES Iga kõrguses töötav inimene on kindlasti teadlik sellise tööga kaasnevatest ohtudest. Vajalik on turvavarustuse olemasolu. Selliseid töid ei tohiks kindlasti kedagi sundida tegema. Kõrguses töötamine peaks siiski olema igaühe vaba valik.
Eesti punane raamat Uuenenud on Eesti punase raamatu liiginimestik, mis on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel. Punase raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele. Uuendatud Eesti punane raamat on koostatud Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni koordineerimisel, toimkonna töös osales ligi 30 erinevate liigirühmade asjatundjat meie ülikoolidest ja vabaühendustest.
põhjustatud doosid), õhukandeliste radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi, maapinnale sadenenud heidiste mõõtmisis, isikudooside mõõtmisi, ehitus ja muude objektide pindade saastumise mõõtmisi, toiduainete, vee ja keskkonna (taimede) saastumise mõõtmisi. [6] 5.2 Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine Tehakse pidevalt või perioodiliselt ja andmeid kasutatakse kaitsemeetmete vajalikkuse üle otsustamisel. Selleks kasutatakse portatiivseid või statsionaarseid seadmeid. [6] 5.3 Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine Andmed maapinnale sadestunud radionukliidide kohta on vajalikud otsustajatele kaitsemeetmete valikul. Tihti on seotud pinnase proovide võtmisega. Täpsed andmed saadakse teisaldatavatest gamma-spektromeetriga, ülevaade suurte alade saastumise tasemest saadakse juba mobiilsete mõõteseadmetega. Tulemused on radionukliidi spetsiifilised. [6] 5
diskussioone ja konsultatsioone. Vabade ja iseseisvate riikide valitsustevahelise assotsiatsioonina pole NATO-l oma liikmetest sõltumatut riigiülest võimu ega poliitika kavandamise funktsiooni. Seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused. Veelgi enam - NATO saab meetmeid tarvitusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus. Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne. Vastutavad NATO juures tegutsevad vastavad komiteed. Komiteed soovitavad tegevuskavasid Põhja- Atlandi Nõukogule - NATO kõrgeimale otsustusorganile. NATO RAKETIKILBIPROGRAMM Juulis 2006 teatas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer Euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest. 18. septembril 2006 sõlmiti esimesed lepingud raketikilbi komponente tootvate firmadega.
Need on näiteks väheohtlikud tegevused või töökohad, mille riskid on hästi teada või kus neid saab kiiresti välja selgitada ning kus on olemas riskide piiramise vahendid. Nii on see tõenäoliselt enamikus ettevõtetes (peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted). Edasi tuleb riskid reastada tähtsuse järgi ja käsitleda neid selles järjekorras. Meeles tuleb pidada ka regulaarset kontrollimist, et tagada ennetus- ja kaitsemeetmete toimimine või kasutamine ning tuvastada uusi probleeme. Riskihindamist peab regulaarselt kordama olenevalt riskide olemusest, võimalikest muutustest töös ja pärast õnnetuse või vahejuhtumi uurimist. Riskihindamine ei ole ühekordne tegevus. Riskihindamise tõhusaks rakendamiseks peavad kõik sellega otseselt seotud inimesed selgelt mõistma nii õiguslikku tausta, kontseptsioone, riskihindamise protsessi kui ka peamiste osapoolte rolli
Teostatakse ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmisis (tavaliselt gammakiirgusest põhjustatud doosid), õhukandeliste radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi, maapinnale sadenenud heidiste mõõtmisis, isikudooside mõõtmisi, ehitus ja muude objektide pindade saastumise mõõtmisi, toiduainet, vee ja keskkonna (taimede) saastumise mõõtmisi. [] Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine Tehakse pidevalt või perioodiliselt ja andmeid kasutatakse kaitsemeetmete vajalikkuse üle otsustamisel. Selleks kasutatakse portatiivseid või statsionaarseid seadmeid. [] Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine Andmed maapinnale sadestunud radionukliidide kohta on vajalikud otsustajatele kaitsemeetmete valikul. Tihti on seotud pinnase proovide võtmisega. Täpsed andmed saadakse teisaldatavatest gamma-spektromeetriga, ülevaade suurte alade saastumise tasemest saadakse juba mobiilsete mõõteseadmetega
järvede seisundit, jälgida toimuvaid muutusi ning analüüsida nende põhjuslikke seoseid. *Teha kindlaks ja ennetada võimalikke ohusituatsioone. *Anda vajalikku taustinformatsiooni veekogudele ja nende lähedusse rajatud või rajatavate ehitiste keskkonnamõju hindamiseks ning puhketegevuse planeerimiseks. 9. Millised on mereseire peamised ülesanded? *inimtegevuse poolt Läänemerele avaldatava mõju kindlakstegemine, ulatuse määramine. *Jälgida seniste kaitsemeetmete tulemuslikkust. *Seire ülesanne on jälgida intensiivselt toimuvaid rannaprotsesse, selgitada välja arengutendentsid. *Seiretöödega selgitatakse välja rannikupiirkondade võimalik areng, antakse prognoos kogu ranniku arengule *Seire ülesanne on jälgida rannikumeres ohtlike ainete sisalduse muutuseid, hinnata merekeskkonna saasteseisundit. 10. Millised on maastike seire peamised ülesanded? *Rannikumaastike seire käigus kaardistatakse seirealade maakate, paigased ning
informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tööstusomandi kaitse, konkurentsijärelevalve, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused, vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Konkurentsiamet, Lennuamet, Maanteeamet, Patendiamet, Tarbijakaitseamet, Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet. Helir Valdor Seeder põllumajandusminister
Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognooside tarvis ning keskkonnaindikaatorite jaoks. Kogutavad andmed on aluseks strateegiate, tegevuskavade, planeeringute koostamiseks ja kehtestamiseks ning leevendus ja kaitsemeetmete rakendamiseks. Selle eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste [1] planeerimisele . Keskkonnaseire toimub enamasti vastavates uurimisjaamades. Keskkonnaseire eesmärgid on: 1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine;
Foto: http://www.vanaraamat.ee/index.php? filter=&otsi=eesti+punane+raamat&q_type=0&t_id=0 Neljas Eesti punane raamat Neljanda raamatu koostamist alustati aastal 2006 valmis sai see 2008 aastal, see oli samuti TA looduskaitse komisjoni väljaanne. Neljandas raamatus võeti koostamise aluseks juba IUCN-i nõuded, mis kajastab parimal ja lihtsamal moel hetketeadmisi liikide seisundist meie looduses ning moodustab teadusliku aluse liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Eesti punane raamat internetis Aastal 2002 valmis esmakordselt Eesti punase raamaatu interneti lehekülg, mis kajastas 1998 aastal ilmunud punase raamatu andmeid. Uus punase nimestiku andmebaas asub eElurikkuse koduleheküljel. 5 Kasutatud infokanalid 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Punane_raamat (19.01.2014) 2. http://www.loodus.envir.ee/6page.html (19.01.2014) 3. http://et.wikipedia
Seda koolitust tuleb anda korrapäraselt ja töötajatele tasuta. Tööandjad tagavad, et mitte ükski töötaja ei puutu õhus sisalduva asbestiga kokku rohkem kui 0,1 kiudu cm3 kohta, mis on mõõdetud kaheksatunnise vaatlusperioodi kaalutud keskmisena. Eestis: Viited puuduvad 6. Directive 98/24/EC - risks related to chemical agents at work http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:03:31998L0024:ET:PDF Käesolevas direktiivis sätestatud vajalike ennetus- ja kaitsemeetmete võtmiseks peaks tööandja hindama ohtlike keemiliste mõjurite olemasolust töökohal tulenevat mis tahes riski töötajate ohutusele ja tervisele. Seoses riski hindamisega määratletud ja tööandja võetud ennetusmeetmed peaksid olema kooskõlas vajadusega kaitsta rahva tervist ja keskkonda. Tööandja peab korrapäraselt tegema hindamisi ja mõõtmisi ning tundma tehnoloogia arengu uusi tulemusi, et parandada töötajate ohutuse ja tervise kaitset.
arutlusi ja konsultatsioone. Vabade ja iseseisvate riikide valitsuste vahelise ühendusena pole NATO-l oma liikmetest sõltumatut riigiülest võimu ega poliitika kavandamise funktsiooni. Seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused ning saab meetmeid tarvitusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus. Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne. Vastutavad NATO juures tegutsevad vastavad komiteed. Komiteed soovitavad tegevuskavasid Põhja-Atlandi Nõukogule - NATO kõrgeimale otsustusorganile. 5 NATO muutumine Kogu oma ajaloo vältel on NATO püüdnud arvestada muutuvat olukorda. Arvestades külma sõja järgseid muutusi on NATO 1990ndate aastate jooksul teinud läbi
Selle eesmärgi saavutamiseks on mitmed meetmed on vastu võetud eesmärgiga edendada taaskasutamist ja stabilisatsioonil kalatööstusega. Samal ajal, laevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks on aidanud, et vähendada tootmiskulusid ja arendada tööohutust. Püügikoormust kontrollib litsentseerimise süsteem, sest teatud püügiliikide kasutamiseks on vaja luba. Selle eesmärgiks on vähendada püügikoormust, parandada töötingimusi ning edendada kaitsemeetmete kasutamist. Riikliku kalastuspoliitika eesmärk on suurendada toomist ja toode mitmekesisust ning nende kvaliteeti ja parandada konkurentsivõimet selles sektoris. Need eesmärgid on kehtestatud Eruroopa Liidu ühise kalanduspoliitika poolt. See soodustab keskkonnaalast, majandusliku ja sotsiaalset jätkusuutlikust. 11 Tööstus Portugal impordib: * Masinaid * Veondusseadmeid * Põllusaadusi * Keemiatooteid
· Kuumas keskkonnas töötamisel tuleb vähendada füüsilist koormust, et vältida esemete tarbetud käsitsemist · Tagama tööpiirkonna lähedal jaheda joogivee, et töötajatel ei tekiks vedelikupuudust · Kasutama asjakohaseid isikukaitsevahendeid; kanda tuleks kergeid, mugavaid ja õhku läbilaskvaid riideid, et ei hakkaks umbne ning higi saaks aurustuda · Selgitama töötajatele kuumas keskkonnas töötamise ohte ning asjakohaste kaitsemeetmete ja töötavate rakendamise kasulikkust 10 KOKKUVÕTE Tööõnnetusi on väga palju erinevaid. Neid võib tekkida kõikidel erialadel, samuti ka hotelli- ja toitlustusteeninduses. Toitlustusteeninduses on enamjaolt kõige tavapärasemateks tööõnnetusteks lõikehaavad ja põletused, kuid leidub ka muid töö tegevusest tingitud tervistkahjustavaid mõjusid, nagu luu- ja lihaskonna vaevused, igapäevane müra, kuid
kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega. Vastandiks on vabakaubandus, mis püüab hoida valitsusepoolset väliskaubanduse regulatsiooni võimalikult minimaalsena. Protektsionism on tihedalt seotud opositsiooniga globaliseerumisele. Protektsionismi ajalugu käsitletakse 3me etapina esimene 19. saj lõpus, teine 1930ndatel aastatel, kolmas sekkumine põllumajandusturgu ja riiklikud garantiid peale 1945. Esimene laine: kaitsemeetmete rakendamine jättis Prantsusmaa ja Saksamaa nisuhinnad USA ja Inglismaa hindadest tollimaksu ja ligemale kolmandiku võrra kõrgemaks. Kaitsemeetmeid rakendavate maade talunikud pääsesid suuremast majandusdepressioonist ja kandsid väiksemaid kahjusid. Üldine hinnatrend oli langev ning kaitsemeetmed pidurdasid hindade langust ja ei toonud kaasa hinnatõusu ja tarbijakoormuse suurenemist. Teine laine: tollid, tollivälised kaubandustõkked, sekkumine põllumajandusturgu
laiendamine ning parendamine 38. Eesti looduskaitse arengukava 2020 2.eesmärgi - Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna - meetmed. Ohustatud ja väheuuritud liikide seisundi selgitamine, andmete perioodiline uuendamine (mh Punase nimestiku regulaarse uuendamise ja täiendamise süsteemi loomine ning rakendamine) Ohustatud liikidele kohaste kaitsemeetmete rakendamine (püsielupaikade moodustamine, tegevuskavade koostamine ja rakendamine, kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs jms) Ex-situ liigikaitse korraldamine: ex-situ liigikaitse meetmete väljatöötamine ja rakendamine osana ohustatud liikide tegevuskavadest Invasiivsete võõrliikide loodusesse sattumise ennetamine Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine 39. Eesti looduskaitse arengukava 2020 3.eesmärgi - Loodusvarade pikaajaline
● kaupade säilivuse kindlustamine Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine Veeremi, veose ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine Kauba spetsiifikast tuleneva veo ja hoiurežiimi järgimine Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks Logistikarajatiste (vt loeng 1) väljaarendamine b. Mõisted: autovedu sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud sõidukiga, kaasa arvatud sellise veoga seotud tühisõit. , tasuline autovedu sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis. , omavedu sõitjate või veose
· Kuumas keskkonnas töötamisel tuleb vähendada füüsilist koormust, et vältida esemete tarbetut käsitsemist. · Taga tööpiirkonna lähedal jahe joogivesi, et töötajatel ei tekiks vedelikupuudust. · Kasuta asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Kanda tuleks kergeid, mugavaid ja õhku läbilaskvaid riideid, et ei hakkaks umbne ning higi saaks aurustuda. · Selgita töötajatele kuumas keskkonnas töötamise ohte ning asjakohaste kaitsemeetmete ja töötavade rakendamise kasulikkust. Tuleoht Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris on suur tuleoht, eriti köökides, kus kasutatakse gaasi, lahtist leeki, kuuma õli ning tuleohtlikke aineid. Selle vältimiseks saad : · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Hoia elektriseadmed heas korras ning kontrolli nende korrasolekut regulaarselt.
ebapiisava puhastamise ja keskkonnanõuetele mittevastava silo- ja sünnikukäitluse tõttu; · allikate ja karstialade kaitse on korraldamata Põhjavee seire Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad uuringud kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Põhjaveeseire riiklik tugivõrk Riikliku põhjaveeseire ülesanne on süstemaatiliselt jälgida Eesti looduslikes või looduslähedastes paikneva põhjavee seisundit ning samal ajal uurida põhjaveeressursse riigi kõige pigelisema tehnogeense koormuse ja keeruliste hüdrogeoloogiliste tingimustega piirkondades. Põhjaveeseiret viiakse läbi tugivõrgu 80 vaatluspostil, kus 2001. aastal oli kokku 343 vaatluskaevu.
Atlantic Council), kus iga liikmesriik on esindatud alalise esindajaga (suursaadik), keda toetab diplomaatidest ja kaitsenõunikest koosnev rahvuslik delegatsioon. Nõukogu koguneb suursaadikute tasemel vähemalt kord nädalas, tavaliselt sagedaminigi. Regulaarselt toimuvad nõukogu kohtumised välisministrite, kaitseministrite ning aeg-ajalt ka riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil. Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne. vastutavad NATO juures tegutsevad vastavad komiteed. Komiteed soovitavad tegevuskavasid Põhja- Atlandi Nõukogule - NATO kõrgeimale otsustusorganile. NATOt juhib peasekretär, kes nimetatakse ametisse neljaks aastaks. Ta on ühe liikmesriigi rahvusvaheliselt tuntud kõrge riigitegelane. Peasekretär juhatab Põhja-Atlandi Nõukogu ja teiste oluliste NATO organite koosolekuid ning aitab saavutada liikmesriikide vahelist üksmeelt
- Esimesel tasandil on eesmärgiks peamiselt vägivallaaktide ilmnemise ärahoidmine või vähemalt vähendamine; - Teisel tasandil, kui vägivallaakt on toimunud, vajab intsidendi läbi elanud isik toetust. See peaks vähendama vägivalla kahjulikku mõju ja ära hoidma mistahes süütunde, mis ohvris võib tekkida pärast toimunut ning võib takistada kaebuse esitamast. Töövägivalla ennetamine Töökoht: - Tehniliste kaitsemeetmete rakendamine. Näiteks: sissepääsu lihtsustamine, ekraanid, küllaldane valgustus, vastuvõtulaud, tagavara väljapääsud, video järelevalvesüsteemide ja alarmsüsteemide paigaldamine, kooduksed; hoidumine töökohtadest, kus puudub väljapääs ja kus leidub esemeid, mida võib kasutada viskamiseks; - Klientidele hubase vastuvõtu organiseerimine ja info tagamine. Töökorraldus ja töökoha kujundus:
· Kuumas keskkonnas töötamisel tuleb vähendada füüsilist koormust, et vältida esemete tarbetut käsitsemist. · Taga tööpiirkonna lähedal jahe joogivesi, et töötajatel ei tekiks vedelikupuudust. · Kasuta asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Kanda tuleks kergeid, mugavaid ja õhku läbilaskvaid riideid, et ei hakkaks umbne ning higi saaks aurustuda. · Selgita töötajatele kuumas keskkonnas töötamise ohte ning asjakohaste kaitsemeetmete ja töötavade rakendamise kasulikkust. Tuleoht Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris on suur tuleoht, eriti köökides, kus kasutatakse gaasi, lahtist leeki, kuuma õli ning tuleohtlikke aineid. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele.
Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks. Kogutud andmete põhjal on võimalik planeerida põhjavee säästlikku tarbimist, ennetamaks varude ammendumist, ning hinnata põhjavee kvaliteeti ja sobivust joogiveeks. Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad uuringud kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Alamprogrammi kuulusid 2007. aastal järgmised projektid: · põhjavee tugivõrgu seire; · nitraaditundliku ala põhjavee seire Pandivere ja Põltsamaa-Adavere piirkonnas; · põhjavee pestitsiidiuuring; · mikro- ja makroelementide uuring; · jääkreostusobjektide põhjaveereostuse järelseire. 2.3.2 Rahvusvaheline koostöö Põhjavee kvaliteedi ja selle vastavuse jälgimine kasutusotstarbelistele nõuetele, mis on
4 pesa hektaril) väljaselgitamine ja liigilise kuuluvuse määramine. - Suuremate metsakuklase asurkondade perioodiline (1 kord iga 5 aasta tagant, kui tuvastatud muutused ei nõua teisiti) seire kuklaste ja nende pesakomplekside seisundi hindamiseks. Need asurkonnad võtta püsiseirealadeks. - Asurkondade säilimiseks vajaliku info (liiginõudlused, saaste-, tallamiskoormuse jm mõju) kogumine. - Eelnev on baasiks asurkondade kaitsemeetmete, kaitsealade ja erinevate metsakuklaseliikide kaitsekorralduskavade väljatöötamine ning olemasolevate täiendamine. - Suurimate asurkondade territooriumidel metsa majandamiskavade väljatöötamine. 3. Metoodika Sipelgaasurkondade ja pesade seisundi täpsustatud hindamine Sipelgad on väga tundlikud häirimisele ja väljutavad kergesti häireferomooni. Õigete tulemuste, eelkõige käitumishinnangute ja loenduste saamiseks ning proovide võtmiseks erinevate
transpordiühikuga. Korduvalt tavakatset pole kooste paigalduskohal läbi vaja viia. Koosteid, mida koostatakse tüüpkomponentidest väljaspool nende valmistamistehast, kuid üksnes valmistaja poolt ette kirjutatud või selleks otstarbeks tarnitud osadest ja tarvikutest, peab tavakatsetama kooste koostaja. Tavakatsed sisaldavad: · Kooste, sh tema juhistiku ülevaatust ning vajaduse korral elektrilist talituskatset · Isolatsiooni kontrolli · Kaitsemeetmete ning kaitsejuhiahela katkematuse kontrolli Tootja juures tehtud tavakatsed ei vabasta kooste paigaldajat kohustustest kooste ka pärast transporti ja paigaldamist üle vaadata. Mida peab sisaldama kooste tehniline dokumentatsioon? 1. Madalpingeseadme üldkirjeldus; 2. Põhilised madalpingeseadme kuvandid tootmisjoonised ning elektriseadme (osiste, ahelate jne.) skeemid; 3. Vajalikud kirjeldused ja selgitused punktis 2 sätestatud kavandite, skeemide ning
Raamdirektiivi ellurakendamine keskendub ühtse tegevusprogrammi koostamisele, mida nimetatakse veemajanduskavaks. (Arvamuse projekt ..., 2005). Raamseadus on kõige komplitseeritum eesmärkide, meetmete ja kohustuste kogum Euroopa Liidu veeseadusandluses Pinna- ja põhjaveed on põhimõtteliselt taastuvad loodusvarad. Eelkõige nõuab põhjavee hea seisundi tagamise ülesanne varakult meetmete võtmist ning kaitsemeetmete stabiilset ja pikaaegset planeerimist, sest selle moodustumine ja taastumine toimub loomuldasa teatava viivitusega (Euroopa Parlamendi ..., 2000). Vee raamdirektiivi kaks põhieesmärki on veekeskkonna kaitse ja parandamine ning säästvale, tasakaalustatud ja õigele veekasutusele kaasaaitamine. Teine oluline eesmärk on muuta vee kasutamine ja majandamine säästvamaks, tasakaalustatumaks ning õiglasemaks. Liikmesmaad on kohustatud:
Looduskaitse arengukava aastani 2020, lk 15. Halvas või ebapiisavas seisundis olevate liikide (näiteks lendorav, ebapärlikarp, lõhe, juttselgkärnkonn,harivesilik, nõtke näkirohi, harilik kobarpea, rukkirääk, põldtsiitsitaja, niidurüdi,must-toonekurg) elutingimuste parandamine läbi elupaikade taastamise ja hoidmise on esmane prioriteet. Ohustatud liikide kaitse hõlmab nende ohustatuse, ohutegurite ja kaitsemeetmete määratlemist ning rakendamist. Lisaks isendikaitsele kaitstakse liike nende asurkondade elupaikade säilitamise ja taastamise ning inimmõju piiramisega, pärandkooslustega seotud liikide puhul aga traditsioonilise maakasutuse jätkumisega. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, lk 35. Eesmärk: Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine. Meetmed (tegevussuunad):
Looduskaitse arengukava aastani 2020, lk 15. Halvas või ebapiisavas seisundis olevate liikide (näiteks lendorav, ebapärlikarp, lõhe, juttselgkärnkonn,harivesilik, nõtke näkirohi, harilik kobarpea, rukkirääk, põldtsiitsitaja, niidurüdi,must-toonekurg) elutingimuste parandamine läbi elupaikade taastamise ja hoidmise on esmane prioriteet. Ohustatud liikide kaitse hõlmab nende ohustatuse, ohutegurite ja kaitsemeetmete määratlemist ning rakendamist. Lisaks isendikaitsele kaitstakse liike nende asurkondade elupaikade säilitamise ja taastamise ning inimmõju piiramisega, pärandkooslustega seotud liikide puhul aga traditsioonilise maakasutuse jätkumisega. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, lk 35. Eesmärk: Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine. Meetmed (tegevussuunad):
Kuigi arhiiviseaduste ja eriseadustega kaetud piirangud kui ka piirangute kestvusajad lähtuvad sarnastelt alustelt, saab piiranguid mitmeti tõlgendada. Erandite tegemine oleneb palju ka iga riigi arhiivinduse traditsioonidest, arhivaaride õigustest ja pädevusest, piiratud andmetele juurdepääsuloa andmisel. Kuigi kaasaegsed õigusaktid püüavad eelkõige tagada inimõiguste kaitset, silmas pidades nii teabe vaba kättesaadavust kui ka kaitsemeetmete rakendamist, jääb kontroll juurdepääsu tingimuste täitmise üle arhiivis siiski arhivaarile. Sest, kasutades Erik Ketelaari sõnu, on just arhivaar see, kes peab tagama isikute privaatsuse arhivaalide kasutamisel. (Kibal jt 2005) 5 JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EESTI NSV-s Lähtudes tõsiasjast, et Eesti NSV oli üks osa NSV Liidust, tuleb käsitleda kohalikke
eriväljaõppe tagamist. Hädaolukorras käitumise koolituse peavad läbima kogu personal ja alltöövõtjad; 6) tegevuse jälgimine kirjeldatakse sellise menetluse rakendamist, mille põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist. Menetlus peab hõlmama suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ning kaitsemeetmete analüüsi; 7) audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus kirjeldatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilist auditeerimist ning juhtkonna dokumenteeritud ülevaatust suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimise ja ajakohastamise kohta. 11 2.4 Ohutusaruanne Ohutusaruande eesmärk on:
A. Otsustuspädevus 1. Ühenduse ainupädevuse põhimõte Arvestades asjaolu, et Rooma lepingust tulenevalt moodustab EÜ tolliliidu (see valmis lõplikult üleminekuperioodi lõpuks 1970. aastal), on ühendusel määratluse kohaselt väliskaubanduspoliitikas ainupädevus. Ühise kaubanduspoliitika eesmärgid on: ühise tollitariifistiku kehtestamine ja muutmine; tolli- ja kaubanduslepingute sõlmimine kolmandate riikidega; ekspordipoliitika rakendamine; kaubanduse kaitsemeetmete kehtestamine (näiteks dumpingu korral). 2. Otsustuste tegemine Ühepoolsed meetmed (tollitariifid, dumpinguvastased meetmed): esitab komisjon; võtab vastu nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega (artiklid 133 ja 301). Kolmandate riikidega sõlmitavad lepingud: arutatakse läbi komisjonis nõukogu direktiivide alusel (võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega); sõlmib nõukogu, üldiselt kvalifitseeritud häälteenamusega (artiklid 133 ja 300).
Toimivad ökosüsteemid varustavad inimest vajalike ,,teenustega": toit, ravimid, materjalid, kütus ,jäätmete lagundamine, kliima kujundamine, haigustekitajate leviku piiramine, vee ja õhu puhastamine läbi aineringete , toitainete voo tagamine, mullateke, fotosüntees, tolmendamine , rekreatiivsete, esteetiliste ja vaimsete väärtuste loomine ning säilitamine. Rahvusvahelisel tasemel mõistetakse elurikkuse tähtsust ökosüsteemide teenuste säilitamisel ja kaitsemeetmete rakendamise vajalikkust. Rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Euroopa Liit jne rõhutavad kursimuutuse vajalikkust. Teadvustatakse vajadust hüvede tootmise aluste ümberkujundamise järele - asendades loodusvarade odavuse printsiibil põhineva üle- ekspluateeriva ning keskkonna tasakaalumehhanisme eirava majanduse jätkusuutlike tootmis- ning tarbimispraktikate innovatsioonil tugineva majandusega.
kogu Eesti. Lääne-Eesti asurkondi ähvardab veel oht, et nad lõigatakse ära Venemaalt lähtuvast pidevast isendilisest ja geneetilisest täiendusest, mis on väga oluline kõigile meie ulukitele, eriti aga haruldasematele, näiteks suurkiskjatele (Javois, 2008). 1.2. Ohtlikumad aastaajad Metsloomade rändealasid läbivad maanteed moodustavad barjääri, mida väiksematel loomadel on peaaegu võimatu ületada. Sellest tulenevalt on vajalik läbi viia uuringud vastavate kaitsemeetmete rakendamise tarvilikkusest. Kõige rohkem ulukiõnnetusi juhtub sügisel. Septembris ja oktoobris on põtradel ja hirvedel jooksuaeg, metssigadel novembris-detsembris. Põtradel on jooksuaja lõppedes kombeks koguneda salkadesse ja vastu talve elupaika vahetada, mõnikord koguni suurte salkadena üksteise kannul liikudes. Selles aimub teatavat rändekihku. Mitte alati pole toidulaud olnud nii rikkalik kui praegusel ajal; sihiks võib olla rabaserv
_ Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine Kauba säilivuse kindlustamine: _ Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine _ Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine _ Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine _ Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiurežiimi järgimine _ Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks _ Logistikarajatiste väljaarendamine Mõjutegurid - Tootega seotud tegurid: Netokaal – kauba puhaskaal pakendi kaalu arvestamata Brutokaal – kauba kaal koos pakendi kaaluga Mahukaal – veose ruumalaühiku kaal Arvestuslik kaal – tinglik suurus, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele
vähendamist; e) kohandamine vastavalt tehnika arengule; 11 Kutsehaigused ja tööõnnetused f) ohtlike tegurite asendamine ohutute või vähem ohtlikega; g) ühtse üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnikat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju; h) kollektiivsete kaitsemeetmete eelistamine üksikult võetavatele kaitsemeetmetele; i) töötajatele asjakohaste juhiste andmine. Kuidas vältida tööõnnetusi? Konkreetsed soovitused EU-OSHA annab asjakohaseid juhiseid. Kanna kohaseid jalatseid. Kontrolli, et valgustus oleks küllaldane ja nõuetekohane. Sulge ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed. Ära jookse, vaid kõnni. Redel olgu töö jaoks sobiva pikkusega ning redeli külglattide üla- ja alaotstes olgu libisemiskindlad otsakud.
Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine, Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine kaupade säilivuse kindlustamine: Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine, Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine, Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine, Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiureziimi järgimist, Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks, Logistikarajatiste (vt logistika infrastruktuuri I loeng) väljaarendamine 9. Nõuded veoteenusele: Transport peab garanteerima nii ühekordsed kui [ööpäevaringsed] regulaarveod ka kaugetesse ja hõreda asustusega piirkondadesse. Transport peab suutma teenindada oma klientuuri nii, et hoida ära ettevõtete töö seiskumine ja defitsiidi tekkimine kaubanduses.
looduses viibivate turistide ja turismiga tegelevate ettevõtjate teadlikkuse suurendamine 38. Eesti looduskaitse arengukava 2020 2.eesmärgi - Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna - meetmed. Liikide soodsa seisundi tagamine. - Ohustatud ja väheuuritud liikide seisundi selgitamine, andmete perioodiline uuendamine; Ohustatud liikidele kohaste kaitsemeetmete rakendamine Elupaikade soodsa seisundi tagamine. - Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine; Ohustatud mereelupaigatüüpide kaardistamine ja nende kaitse tagamine Maastike mitmekesisuse tagamine. - Kaitstavate maastike, sh parkide säilimise tagamine; Risustatud alade korrastamine nin risustavate üksikelementide likvideerimine Loodusobjektide kaitse korraldamine
Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse Ramsari konventsioon 1972 märgalad Looduskaitse Euroopa Liidus: Liikmesriikide väga erinev tase Kaks peamist direktiivi: Linnudirektiiv 79/409/EMÜ SPA-de loomine Elupaigadirektiiv e. Loodusdirektiiv 92/43/EMÜ SCI-de loomine Natura 2000 alad SAC (eesmärgiks 12% EL-i pindalast), suurem osa on kaitse all mõlema direktiivi järgi. Protsess: Siseriiklikul tasandil alade valik ja põhjendused Kaitsemeetmete ettepanekud liikmesriigi poolt Analüüs koostöös EL-ga Lõplik kinnitamine EL poolt 19 Euroopa Liidu looduskaitse rakendamine: Analüüsid on aega nõudvad uued liikmesriigid on nimekirjad esitanud, kuid analüüs ei ole veel lõpetatud. Protsess siseriiklikul tasandil on konflikne Olukord 2009: SPA edukam rohkem riike lõpetanud (keskmiselt 10,8% kaitse all)
· Kombineeritud vedude kasutamist. · Kaubaveo dokumenteerimise ja kontroll-operatsioonide lihtsustamist ning selleks kuluva aja vähendamist. 3) Kaupade säilivuse kindlustamine eeldab: · Sobiva veovahendi ja veoühiku kasutamist (isotermiline, külmutus jne.). · Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamist. · Kindlustussüsteemi ratsionaalset kasutamist. · Veo- ja hoiureziimist kinnipidamist. · Täiendavate kaitsemeetmete rakendamist veo ohutuse tagamiseks. · Logistika- ja jaotuskeskuste väljaarendamist. TRANSPORDILIIGID VEONDUS TORUTRANSPORT e. e. MAISMAA- TRANSPORT TORUJUHTME- RAUDTEE-
diskussioone ja konsultatsioone. Vabade ja iseseisvate riikide valitsustevahelise assotsiatsioonina pole NATO-l oma liikmetest sõltumatut riigiülest võimu ega poliitika kavandamise funktsiooni. Seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused. Veelgi enam - NATO saab meetmeid tarvitusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus. Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne. Vastutavad NATO juures tegutsevad vastavad komiteed. Komiteed soovitavad tegevuskavasid Põhja-Atlandi Nõukogule - NATO kõrgeimale otsustusorganile. NATO MUUTUMINE Kogu oma ajaloo vältel on NATO püüdnud arvestada muutuvat olukorda. Arvestades külma sõja järgseid muutusi on NATO 1990ndate aastate jooksul teinud läbi ulatusliku kohanemisprotsessi eesmärgiga suurendada koostööd ja vastastikust usaldust kogu Euroopas
diskussioone ja konsultatsioone. Vabade ja iseseisvate riikide valitsustevahelise assotsiatsioonina pole NATO-l oma liikmetest sõltumatut riigiülest võimu ega poliitika kavandamise funktsiooni. Seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused. Veelgi enam - NATO saab meetmeid tarvitusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus. Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne. Vastutavad NATO juures tegutsevad vastavad komiteed. Komiteed soovitavad tegevuskavasid Põhja-Atlandi Nõukogule - NATO kõrgeimale otsustusorganile. NATO MUUTUMINE Kogu oma ajaloo vältel on NATO püüdnud arvestada muutuvat olukorda. Arvestades külma sõja järgseid muutusi on NATO 1990ndate aastate jooksul teinud läbi ulatusliku kohanemisprotsessi eesmärgiga suurendada koostööd ja vastastikust usaldust kogu Euroopas
impordimaa konsulaat eksportööri maal · Veodokumendid: lastikiri ehk konossement (merevedudel) ning veokirjad (maismaa- ja õhuvedudel) Muud dokumendid, nagu kindlustuspoliisid, laadimiseelse kontrolli tõendid, kaalutõendid, pakkelehed, vagunilehed jms. 9. Kaubadokumendid a. Klassifikatsioon Päritolusertifikaat - Päritolusertifikaat on dokument, mida kasutatakse kauba päritolu kinnitamiseks kaitsemeetmete, kvootide, dumpinguvastaste tollimaksude, põllumajandustoetuste ja avalike enampakkumiste korral. Mittesooduspäritolu sertifikaate väljastab EKTK. Sooduspäritolusertifikaate väljastab EMTA. Inspektsioonisertifikaat - Ka lähetuseelse kontrolli tõendid. Kasutatakse "kolmanda" isiku kaasamisel tehingu tähtsate asjaolude kinnitamiseks: Kauba vastavus: mark, kogus, kvaliteet, Kauba tarnevalmidus, Tarnitavad
keskkonnamõju hindamisel erapooletu ning sõltumatu. 1) Keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse ehitamist, kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. (preservation) täiendavate kaitsemeetmete ehitise kasutuselevõtmist või olemasoleva ehitise Ekspert peab keskkonnamõju hindamisse kaasama eriala rakendamine, mis on suunatud negatiivsete mõjude kasutusviisi muutmist, millega kaasneb oluline spetsialiste, kui tema kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju tekkimise vältimisele teistele sama tüüpi elupaikadele
Uuendamine (creation) uue elupaiga (sama biotoobiga ala) loomine lähipiirkonnas või ka olemasoleva laiendamisega. Tugevdamine (enhancement ) järelejääva Natura 2000 ala arendamine selliselt, et see korvaks tegevuse tagajärjel kadumaläinud osaku. Elupaikade tüübi säilitamine ja/või kaitsmine (preservation) täiendavate kaitsemeetmete rakendamine, mis on suunatud negatiivsete mõjude tekkimise vältimisele teistele sama tüüpi elupaikadele edaspidi ja Natura 2000 alade võrgustiku säilimise tagamisele. Kompenseerimismeetmed peavad vastama järgmistele nõuetel: Arvestama konkreetse Natura 2000 ala tüüpi ja iseärasusi; - Alluma juhtimisele/majandamisele vastavalt Natura 2000 võrgustiku üldistele majandamiskavadele; - olema reaalselt elluviidavad.
(VÕKS 10). Saasteaine sisalduse häiretase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, mille ületamisel ka lühi- ajaline mõju seab ohtu inimese tervise ning mille juures tuleb kohe rakendada meetmeid inimese tervise kaitseks. (VÕKS 11) Saasteaine sisaldusest teavitamise tase on selline saastatuse tase, millest alates teavitab pideva seire teostaja elanikkonda või elanikkonna tundlikke gruppe kaitsemeetmete rakendamise vajadusest. Elanikkonna tundlikud grupid on lapsed, haiged, vanurid ja rasedad. (VÕKS 12). Saastatuse taseme sihtväärtus on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus, milleni tuleb jõuda kas kindlaksmääratud aja jooksul või võimalikult kiiresti ja mille eesmärk on parendada välisõhu kvaliteeti ja vältida kahjulikku mõju inimese tervisele. (VÕKS 13)
Samasugune nähtus tekib ka vee juhuslikul keemaminekul (negatiivne mulliefekt). Eeliseks saab lugeda ka seda, et reaktori jahutusvesi, mis on nõrgalt radioaktiivne, ringleb suletud kontuuris ja aurugeneraatorist väljuv aur on radioaktiivsusvaba. Firmade Areva NP (Prantsusmaa) ja Siemens AG (Saksamaa) koostöös töötati aastail 2000... 2004 välja ülitöökindel Euroopa survevesireator elektrilise võimsusega 1600 MW, mille kaitsemeetmete hulgas on neli iseseisvalt talitlevat jahutussüsteemi, millest igaüks on võimeline, reaktorit pärast väljalülitamist jahutama; reaktorit ümbritsev lekketihe lisakest; erisüvend ja jahutussüsteem sulametalli vastuvõtmiseks reaktori kütusevarraste sulamise korral; kahekordne eelpingestatud betoonist kaitseümbris seinte kogupaksusega 2,6 m. Keevvesireaktorid: Kütusevardakimbud koosnevad 74...100 kütusevardast. Võimsates reaktorites (elektrilise nimivõimsusega 1000..
....................................................................................................18 7.TEGEVUSKAVA LÄBIVAATAMINE JA MUUTMINE......................................................20 8. LISAD...................................................................................................................................21 2 1. SISSEJUHATUS Poollooduslike koosluste (PLK) tegevuskava on koostatud poollooduslike koosluste elurikkuse säilitamiseks ja selleks kaitsemeetmete planeerimiseks aastateks 20142020. Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast, ohuteguritest, kirjeldab tegevuskavaga seatud eesmärgid aastani 2020 ja meetmed eesmärkide saavutamiseks. Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mis on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi. Poollooduslikud kooslused on
pidades eriti silmas üksluise töö ja etteantud kiirusel töötamise leevendamist ning nendega seotud tervist kahjustavate mõjude vähendamist; e) kohandamine vastavalt tehnika arengule; f) ohtlike tegurite asendamine ohutute või vähem ohtlikega; g) sellise ühtse üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnikat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju; h) kollektiivsete kaitsemeetmete eelistamine üksikult võetavatele kaitsemeetmetele; i) töötajatele asjakohaste juhiste andmine. 3. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi muude sätete kohaldamist, peab tööandja ettevõtte ja/või asutuse tegevuse laadi arvesse võttes: a) hindama ohtu töötajate ohutusele ja tervisele, muu hulgas töövahendite valikul, keemiliste ainete või valmististe kasutamisel ja töökohtade sisustamisel. Pärast hindamist ja vastavalt vajadusele peavad ennetusmeetmed
(ELT L 123, 17.05.2003, lk 42–46). Normitehnilist märkust tähistav ülaindeks esitatakse käesolevas lõikes nimetatud juhul seaduseelnõu pealkirja järel. (4) Kui Euroopa Liidu õigusakti on hiljem muudetud, nimetatakse normitehnilises märkuses ka andmed muutva akti liigi, numbri ja avaldamismärke kohta, näiteks: nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.07.2000, lk 1–112), muudetud direktiiviga 2005/77/EÜ (ELT L 296, 12.11.2005, lk 17). (5) Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Euroopa Liidu määrust ja otsust normitehnilises märkuses ei esitata. § 28. Viitamine (1) Seaduseelnõus ei taasesitata muu seaduse ega sama eelnõu teist sätet, vaid viidatakse sellele. (2) Otsene viide on viide sama seaduseelnõu või muu seaduse sättele või muule
meediateenuste osutamise riiklik korraldamine ja riiklik järelevalve meediateenuste osutamise üle; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline 10 arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused; vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: o Lennuamet o Maanteeamet o Tarbijakaitseamet o Veeteede Amet o Tehnilise Järelevalve Amet o Riigi Infosüsteemi Amet 7) Maaeluministeerium:
annaabi.ee 
