Radioaktiivse kiirguse registreerimine (0)

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

27

doc

Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008  SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.............................................................................................................................. 4 IONISEERIV KIIRGUS.......................................................................................................... 5 LIIGID.................................................................................................................................... 5 Alfakiirgus ().......................

Keskkond

16

pptx

Radioaktiivne kiirgus

Radioaktiivne kiirgus Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool  Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib radioaktiivne kiirgus kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides.  Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed (heelium, tuumad ehk alfaosakesed, elektronid või positronid ehk beetaosakesed, footonid ehk gammakvandid ja neutronid), mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku.  Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel.  Radi

Füüsika

3

doc

Radioaktiivsus ja kiirgus

Kordamine. Radioaktiivsus. 1. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus oa aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. 2. Millest oleneb tuumade püsivus? Tuumade püsivus oleneb tuumalaengu ja massiarvu suhtest. 3. Mis moodustavad alfakiirguse? Alfakiirguse moodustavad heeliumi aatomite tuumad. 4. Mis moodustavad beetakiirguse? Beetakiirguse moodustavad elektronid, mis tekivad radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks 5. Mis moodustavad gammakiirguse? Gammakiirguse moodustavad elektomagnetlained. 6. Nihkereeglid. · Alfa-lagunemine ­ tuum kaotab kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass väheneb kuni 4-aatommassi ühiku võrra. Element ninhkub perioodilisustabelis kahe ruudu võrra ettepoole. · Beeta-lagunemine ­ elektron lendab tuumast välja,tuumalaeng suureneb ühe ühiku võrr

Füüsika

15

pptx

Radioaktiivse kiirguse mõju inimorganismile

RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE MÕJU INIMORGANISMILE Kristjan Arold 12m Milliste radioaktiivsete kiirguste liikidega puutub inimene kokku? Iooniseeriv kiirgus Alfakiirgus Beetakiirgus Gammakiirgus (eriti ohtlik) Inimese loodud kiirgus Röntgenkiirgus Radioaktiivse kiirgusega seotud mõõtühikud Neeldumisdoosi mõõtühik ­ 1 grei (Gy) = 1 J/Kg Näitab kirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna massiühikus. Kuna erinevad kiirgused omavad omavad elusolenditele erinevat bioloogilist toimet on vajalik veel üks mõõtühik ­ siivert (Sv). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju bioloogilistele kudedele. Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest. Sv = J/kg = m2·s-2  1 bekrell (Bq) = 1 tuumalagunemine sekundis.  Vananenud

Füüsika

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

144

doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

kartsionogeenide vahel. Ka dooside määratlemise, korrektsete riskimudelite, epidemioloogiliste andmete etc ebamäärasuse tõttu on kiirgusriski määratlemine ebakindel. Teatakse, mis juhtub suurte kiirgusdooside puhul, kuid palju raskem on ennustada tulemust väikeste dooside puhul. Kasutada on väikesed doosid, mida saavad suured inimrühmad ja seega saab teha ainult statistilisi prognoose. Kasutatakse kollektiivdoosi mõistet. Tänaseks on leitud, et 10 000 inimSv suurune doos võiks põhjustada 400-500 vähijuhtu. Kuigi see on suur arv, pole seda õnnestunud tõestada. Kuna uuringutel saadavad doosid kõiguvad väga palju, on arenguruumi piisavalt. Keskmine elanikkonna doos tuleb hoida nii madalal kui võimalik. Arvestades meditsiinikiirguse osa kunstliku kiirgusdoosi sees, väheneks elanikkonna kiirguskoormus paremate radioloogiliste tehnikate ja parema diagnostilise tööga. Mis mõjutab veel doosi? AEG – siin on vähe teha, ülesvõtteajad on niigi väikesed.

Bioloogia

31

rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami

Füüsika

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015  Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia

Kommentaarid (0)