NATO (0)

Tallinna xxx Gümnaasium
xxx
NATO
e. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
Juhendaja :
xxx
Tallinn 2010

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Mis on NATO? 4
Eesmärgid 5
NATO muutumine 6
Eesti panus NATOsse 7
Kokkuvõte 8
Kasutataud materjalid 9

Sissejuhatus

Alljärgnev referaat käsitleb lühidalt Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsiooni olemust ning Eesti palust NATO tegevustesse. Valisin teema, sest see tundus kõige huvitavam ning materjalirohkem.

Mis on NATO?

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. See sätestab organisatsiooni peaeesmärgi – kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artiklis 5 sisaldub liitlaste omavaheline fundamentaalne kohustus - käsitleda relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu relvastatud rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu. Lisaks kollektiivse enesekaitse põhimõtte sätestamisele kohustuvad lepinguga liikmesriigid üksikult ja ühiselt säilitama ja arendama oma kaitsevõimet, luues sellega aluse ühiskaitse planeerimisele . Lepingus on sätestatud raamistik liikmesriikidevahelisteks konsultatsioonideks juhul, kui keegi tunneb end ohustatuna. Just see artikkel rõhutab liidusisest laiaulatuslikku konsultatsiooniprotsessi ja selgitab, miks liit võtab uusi ülesandeid Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku tugevdamiseks. Uute liikmete vastuvõtt allianssi on kooskõlas lepingu artikliga 10, kus sätestatakse, et ühinemiskutse võidakse esitada Euroopa riikidele, kes jagavad lepingu põhimõtteid ja toetavad Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekut. Pärast Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Poola ühinemist on NATO liidrid rõhutanud, et uks jääb tulevikus avatuks ka teistele riikidele.
Alates 2009 aasta 1. jaanuarist on NATO liikmeid 28.
Asutajaliikmed olid Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland , Island , Itaalia, Kanada , Luksemburg, Norra, Portugal , Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia .
1952. a. liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi, 1955. a. Saksamaa, 1982. a. Hispaania ning 1999. a. Poola, Tšehhi Vabariik ja Ungari. NATO seni viimane laienemine toimus 2004. a., mil organisatsiooni liikmeteks said Bulgaaria , Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia , Slovakkia ja Sloveenia , kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis.

Eesmärgid

Põhja-Atlandi Liit kujutab endast partnerlust NATO Euroopa liikmete ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel, mille eesmärgiks on saavutada rahu ja stabiilsus kogu Euroopas. Alliansi Euroopa ja Põhja-Ameerika liikmete partnerluse eesmärgid on eelkõige poliitilised, nende aluseks on ühine kaitseplaneerimine ja sõjaline koostöö ning konsultatsioonid, mille sihiks on kiire areng parema majanduse, teaduse ja keskkonna alal ning muudes olulistes valdkondades.
Külma sõja vältel olid prioriteedid teistsugused. Põhiliselt keskenduti eelkõige ühise kaitse arendamisele ja säilitamisele ning püüdis jagu saada Euroopat lõhestavatest poliitilistest probleemidest. Praegu on NATO põhihuviks edendada Euroopa stabiilsust, mille nimel tehakse koostööd ja töötatakse välja meetodeid ühiseks kriiside lahendamiseks.
Otsuste tegemine
NATOs langetatakse otsuseid konsensuse alusel pärast liikmesriikide omavahelisi arutlusi ja konsultatsioone. Vabade ja iseseisvate riikide valitsuste vahelise ühendusena pole NATO-l oma liikmetest sõltumatut riigiülest võimu ega poliitika kavandamise funktsiooni. Seega on NATO langetatud otsused kõigi tema liikmesriikide poolt langetatud otsused ning saab meetmeid tarvitusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus.
Plaanide koostamise eest sellistes valdkondades nagu poliitilised konsultatsioonid, kaitsemeetmete planeerimine ja kaitseoperatsioonid, relvastuskokkulepped jne. Vastutavad NATO juures tegutsevad vastavad komiteed. Komiteed soovitavad tegevuskavasid Põhja-Atlandi Nõukogule - NATO kõrgeimale otsustusorganile.

NATO muutumine

Kogu oma ajaloo vältel on NATO püüdnud arvestada muutuvat olukorda. Arvestades külma sõja järgseid muutusi on NATO 1990ndate aastate jooksul teinud läbi ulatusliku kohanemisprotsessi eesmärgiga suurendada koostööd ja vastastikust usaldust kogu Euroopas. NATO peamiseks missiooniks jääb endiselt ühine kaitse, kuid alliansi organisatsiooni, sõjalist võimsust ja struktuure on kohandatud, et ta oleks suuteline täitma uusi ülesandeid, eriti selliseid, mis eeldavad koostööd mitteliikmesriikidega ja kriiside lahendamist. Allianss on välja töötanud protseduurid ja mehhanismid tihedaks koostööks partnerriikidega nagu näiteks rahupartnerlus, Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu, NATO-Vene Nõukogu, NATO-Ukraina Komisjon ja NATO Vahemere- dialoog . Sõjalist võimsust ja struktuure on märkimisväärselt vähendatud.
NATO on organisatsioonina edasi arenenud ning lihvinud oma poliitilist ja sõjalist struktuuri, võttes arvesse Euroopa julgeolekukeskkonna ümberkujunemist. Muutused NATO struktuuris ja poliitikas järgivad organisatsiooni liikmesriikide kokkulepet säilitada poliitilist ja sõjalist koostööd, mis on hädavajalik nende ühiseks julgeolekuks.
Peale 11. septembril 2001. a. toimunud terrorirünnakuid USA-le on NATO suurt tähelepanu pööramas terrorismivastasele võitlusele ja vastavate võimekuste arendamisele.
NATO areng on pidev protsess. Ka praegu käivad NATO-s diskussioonid selle üle, kuidas muuta efektiivsemaks NATO struktuuri, kuidas kohandada liikmesriikide relvajõude tänapäeva nõuetele ja ohtudele vastavaks, kuidas vähendada "tehnoloogilist lõhet" Ameerika ja Euroopa vahel jne.

Eesti panus NATOsse

29. märtsil 2004. aastal sai Eestist koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveeniaga NATO täieõiguslik liige. Eesti on võtnud omaks kõik Põhja-Atlandi lepingust tulenevad kohustused, toetab alliansi kollektiivse kaitse põhimõtteid ning osaleb NATO kaitseplaneerimise süsteemis ja sõjalises struktuuris. Lisaks on Eesti võtnud omaks muutuva NATO põhimõtted.
NATO liikmesolek tähendab Eesti jaoks ühelt poolt osasaamist maailma tugevaima sõjalise organisatsiooni poolt genereeritud julgeolekust ja stabiilsusest, teisalt peame aga ise jõukohaselt alliansi julgeolekusse panustama. See tähendab nii hädas olevale liitlasele appitõttamist kui ka ühiste väärtushinnangute kaitsmist väljaspool liitlasriikide territooriumi. Eesti on vastu võtnud otsuse viia sõjalised kaitsekulutused 2% tasemele SKP-st ning nõustunud 8% relvajõudude osalemisega rahvusvahelistel operatsioonidel ja 40% relvajõudude valmisolekuga kiiresti ümber paiknema . Hetkel on Eesti  kõrge valmidusastmega üksus Scoutspataljon , mille peamine eesmärk on osalemine NATO, Euroopa Liidu või ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning tõrjuda Eesti-siseseid äkkrünnakuid.
Scoutspataljonis treenitud mehed on osalenud/osalevad paljudel NATO operatsioonidel ning Eesti jätkab üksuse täiustamist selleks otstarbeks. NATO kõnepruugis tehakse vahet riskide jagamise ning koormakandmises osalemise vahel. Riskide jagamise all peetakse silmas kõigi liitlaste valmidust ja võimet rünnaku ohvriks langenud liikmele appi tõtata. Koormakandmisest osavõtt tähendab osalemist rahutagamisoperatsioonidel nagu näiteks Bosnias, Afganistanis ja Kosovos . See pole pelgalt kohustus vaid ka otsene rahvuslik huvi - ebastabiilsus alliansi äärealadel võib põhjustada põgenikelaineid ning salakaubandust, mis mõjutab ka meie majandust ja ühiskonda.

Kokkuvõte

Äsja 61 aasta vanuseks saanud NATO on end oma tegutsemisaja jooksul näidanud äärmiselt kindla, edumeelse ning paindliku poliitilise ja sõjalise organisatsioonina, mille põhiülesandeks on kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ning julgeolekut.
Pidev suurenemine lisanduvate liikmesmaade abil annab aimu organisatsiooni võimsusest, mahust ning kaalukusest. NATO on näidanud üles suurt indu, et poliitiliselt ühendada Euroopa ja Põhja-Atlandi regioon ning sellega on ka äärmiselt edukalt hakkama saadud. Ühine turvatunne aitab liikmesriikidel rohkem keskenduda majanduse arendamisele ning panna rõhku elanike heaolule.

Kasutataud materjalid

http://www.nato.int/docu/pr/2002/p02-127e.ht m
http://www.vm.ee/?q=et/node/8013
http://et.wikipedia.org/wiki/NATO
http://www.nato.int/cps/en/natolive/index.ht m
9