Tööohutusalane seadusandlus EV-s (0)

Tööohutusalane seadusandlus EV-s

SISUKORD

Sissejuhatus 2
Füüsikaline ohutegur - Müra 3
Füüsikaline ohutegur – töötamine kõrgustes 4
Kokkuvõte 5
Viidatud allikad 6

Sissejuhatus

Meie igapäevastes töödes on väga palju ernevaid ohutegureid. Selles referaadis käsitleme kahte füüsikalist ohutegurit – müra ja töötamist kõrgustest.
Müraga puutume kokku me igaüks, kes vähem, kes rohkem. Siiski on mõningaid töökohti, kus polegi võimalik ilma müras viibimata töötada. Vaatleme tööandja kohustusi, müraga töötavate inimeste ees ja üldisi ennetuspõhimõtteid.
Üheks füüsikaliseks ohuteguriks on ka kõrgustes töötamine. Enamik inimesi, kes kardavad kõrgust, tavaliselt sellisele kohale töötama ei asu. Need, kes seda tööd teha soovivad ja tahavad, peavad järgima kindlasti ohutuse põhimõtteid ja kasutama selleks turvalisi töövahendeid.

Füüsikaline ohutegur - Müra

Miljonid töötajad kogu Euroopas puutuvad iga päev töökohal kokku müra ja sellega kaasnevate riskidega. Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev kutsehaigus . 1
Iga tööandja peab tagama, et kõik tema töötajad, kes puutuvad kokku müraga, läbivad tervisekontrolli. Tervisekontrolli eesmärk on ära hoida ja varakult diagnoosida töötaja mürast tingitud kuulmiskahjustust. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal müraga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, tuleb tööandjal töökeskkonna riskianalüüs ja riski vähendamiseks rakendatavad abinõud üle vaadata ning vajadusel paigutada töötaja teisele tööle või töökohale, kus ei ole müraga kokkupuute jätkumise riski, võttes arvesse töötervishoiuarsti soovitusi. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal müraga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes. 2
Üldised ennetuspõhimõtted

• Riskide vältimine
  
• Vältimatute riskide hindamine
  
• Võitlus riskidega tekkeallikas
  
• Töö kohandamine inimesega
  
• Kohandamine tehnika arenguga
  
• Ohtlike ilmingute asendamine ohutute või vähemohtlikega
  
• Üldise järjekindla ennetuspoliitika väljaarendamine
  
• Kollektiivsete kaitsemeetmete esmatähtsaks pidamine individuaalsete kaitsemeetmete ees
  
• Töötajate asjakohane juhendamine3
  

Füüsikaline ohutegur – töötamine kõrgustes

Iga kõrguses töötav inimene on kindlasti teadlik sellise tööga kaasnevatest ohtudest. Vajalik on turvavarustuse olemasolu. Selliseid töid ei tohiks kindlasti kedagi sundida tegema. Kõrguses töötamine peaks siiski olema igaühe vaba valik.
Jätkuvalt on kõrgusest kukkumine üks peamisi surmaga lõppevate tööõnnetuste põhjuseid, eriti ehitustööstuses, kus igal aastal tuleb kogu Euroopa kohta 1300 surmajuhtumit. Sellistel õnnetustel on tõsised inimlikud, finantsilised ja majanduslikud tagajärjed, millega – nagu ka õnnetuste põhjustatud inimkaotustega – ei ole võimalik leppida. Kukkumised põhjustavad surma ja mitmesuguseid tõsiseid vigastusi, alates liikumisvõime täielikust kaotusest ( tetrapleegia ) ning lõpetades liikumisvõime osalise kaotuse ja invaliidsuse erinevate vormidega. Sellised vigastused piiravad töötajate võimalusi tööellu tagasi pöörduda ning põhjustavad sissetulekute olulist vähenemist. Taolised õnnetused võivad kahjustada ka kõnealuse sektori avalikku mainet, mistõttu on raske noori tööle värvata ja vanemaid töötajaid tööl hoida.4
Üldiselt peavad ajutisi kõrgtöid tegevad ja nende tööde jaoks ette nähtud töövahendeid kasutavad töötajad saama tööülesannete täitmiseks ja eriti päästetööde tegemiseks asjakohase eriväljaõppe. Tavaliselt vajavad töötajad selliseks tööks nõuetelevastavat kutsealast ja tehnilist väljaõpet ning asjatundjate nõuandeid ja kogemusi, teadmisi võimalikest ohtudest ja olulistest päästetoimingutest ning oskust avastada töö tegemise ajal tehnilisi vigu või puudusi, hinnates nende tagajärgi enda tervisele ja ohutusele. Väljaõpe korraldatakse vastavalt riiklikele eeskirjadele. Kõikide töötajate kohta tuleb koostada koolitusdokumentatsioon, kus on kirjas, millise koolituse inimene on saanud ja millised kogemused ta on omandanud. Tööandjad peavad pidevalt hoolitsema oma töötajate pädevuse eest, pakkudes neile korrapäraste ajavahemike järel koolituskursusi. Teatavatel juhtudel on vajalik täielik ümberõpe, eriti kui kasutatakse tehnoloogiliste uuendustega töövahendeid ja/või on vaja arvesse võtta uusi ohtusid või muutunud olusid. 4

Kokkuvõte

Selleks, et teha oma tööd turvaliselt, tuleb järgida seadusi ja täita nõudeid, mis on kehtestatud. Tööandja on kindlasti kohustatud töötajat teavitama erinevatest tööga kaasnevatest ohtudest ja püüdma neid vältida.
Edukaks ning turvaliseks tööks tuleb olla hoolikas ja läbida vastavad koolitused , mis lubavad vastavate ohuteguritega töötada.

Viidatud allikad

1. Müra. Tööinspektsioon.
 http://www.ti.ee/index.php?page=821&
2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 2007. – eRT.  https://www.riigiteataja.ee/akt/12819460
3. Töömüra riskide vähendamine. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur .
 http://www.ti.ee/public/files/Facts%2059%20toomura%20riskide%20vahendamine.pdf
4. Soovituslik häid tavasid hõlmav juhend. Euroopa Komisjon.
 http://www.ti.ee/public/files/tootamine%20korgustes_juhend.pdf