Riskihindamine (0)

Riskihindamine

Esiteks, on vaja alustada sellest, et mis on üldse riskihindamine. Riskihindamine tähendab töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimist.
Tööandjad on kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes ja korraldama riskihindamise. Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamise olulisust ja sätestatakse üldnõuded, mida iga tööandja peab järgima. Liikmesriikidel on aga ka õigus kehtestada töötajate kaitseks rangemad nõuded (kontrollige oma riigi õigusaktidest, kas see on nii).
Riskihindamine on tööohutuse ja töötervishoiu eduka juhtimise alus ning tööga seotud õnnetuste ja kutsehaiguste vähendamisel ülioluline. Tulemuslik riskihindamine võib parandada tööohutuse ja töötervishoiu taset ning ettevõtte äritulemusi üldiselt. Enamikule ettevõtetele peaks sobima lihtne viieastmeline lähenemine riskihindamisele. On aga ka teisi meetodeid, mis toimivad sama hästi, eelkõige keerukate riskide ja tingimuste korral. Iga ohu korral tuleb kindlasti mõelda selle peale, keda see võib kahjustada; nii saab leida parima viisi, kuidas ohu tekitatud riski vähendada. Ohustatud inimesi ei pea loetlema nimepidi, piisab üldistamisest, nagu „laotöötajad“ või „möödujad“. Ohustatud võivad olla ka puhastustöötajad, alltöövõtjad ja üldsus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata soolisele võrdõiguslikkusele ja enamohustatud või erivajadustega töötajatele (vt loetelu ). Alati on oluline välja selgitada võimaliku kahju olemus – milliseid vigastusi või terviseprobleeme võib oht tekitada. Lihtne analüüsiprotsess, mis põhineb hinnangul ja mille jaoks ei ole vaja erioskusi ega keerulisi meetodeid, võib olla piisav paljude töökeskkonna ohtude ja tegevuste hindamiseks. Need on näiteks väheohtlikud tegevused või töökohad, mille riskid on hästi teada või kus neid saab kiiresti välja selgitada ning kus on olemas riskide piiramise vahendid. Nii on see tõenäoliselt enamikus ettevõtetes (peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted). Edasi tuleb riskid reastada tähtsuse järgi ja käsitleda neid selles järjekorras. Meeles tuleb pidada ka regulaarset kontrollimist, et tagada ennetus - ja kaitsemeetmete toimimine või kasutamine ning tuvastada uusi probleeme. Riskihindamist peab regulaarselt kordama olenevalt riskide olemusest, võimalikest muutustest töös ja pärast õnnetuse või vahejuhtumi uurimist . Riskihindamine ei ole ühekordne tegevus.
Riskihindamise tõhusaks rakendamiseks peavad kõik sellega otseselt seotud inimesed selgelt mõistma nii õiguslikku tausta, kontseptsioone, riskihindamise protsessi kui ka peamiste osapoolte rolli. Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamiseolulisust. Tööandjad on kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes. Riskihindamine võimaldab tööandjatel võtta vajalikke meetmeid tööohutuse tagamiseks ja töötajate tervise kaitseks.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et riskihindamine on päris oluline asi. Esiteks, on vaja hinnata see et millised on ohud ja keda need ohustavad. Ühesõnaga, seda on küllaltki palju variandid, et kuidas hinnata riski, aga see on vaja teha sel juhul, kui on mingid tööohutused või ebamugavased. Tuleb pöörata suure tähelepanu nendele töötajatele, kelle töö on suures ohus. Ja siis, kui on riski olemas, siis tuleb otsustada, kuidas vältida selle situatsiooni ja hinnata oma võimalusi.