Kaitseklapp-ette nähtud, et kaitsta torustikku purunemise eest.Töö printsiip:Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna tööreziimi muutudes. Klapikarbid-kujutavad endast ...
Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub, kui vedruakudest suruõhk välja lasta. Ning seda juhitakse seisupiduri kraaniga. Toitemagistraal töötab järgmiselt: seisupiduri haru õhupaaki hakatakse täitma kui rõhk üldtoiteharus tõuseb üle 6.3bari. Kui mingil põhjusel üldtoiteharus rõhk ei tõuse niikõrgeks et nelikkaitseklapp avada(mootoririke) sis on võimalik seisupidurit vabastada läbi täiteklapi väljastpoolt antava suruõhuga. Seisupiduri kaitseklapp avaneb rõhul 4bar ja sulgub kui rõhk langeb alla 3.4bari. Suletud kaitseklapi korral ei ole võimalik vabastada seisupidurit. Juhtmagistraal töötab järgmiselt: seisupidurit juhitakse seisupiduri kraaniga, millel on kolm asendit: sõiduasendis lastakse õhk seisupidurikraanist kiirendusklappi ja sealt edasi vedruakudesse. Samal ajal läheb ka õhk haagise pidurite juhtklappi. Varupiduriasendis liigutatakse seisupidurikraani sõiduasendist seisuasendi suunda. Kiirendusklapi
............................................................................9 Ketaspidurid....................................................................................................................10 Kompressor....................................................................................................................11 Õhukuivati ......................................................................................................................13 Neljakontuuriline kaitseklapp........................................................................................14 Kaitseklapp.....................................................................................................................15 Ülevooluklapp.................................................................................................................16 Sõidupiduri klapp...........................................................................................................17
Primaal ja sekundaar 49. Mida kujutab endast esmesepoole jaotus soojusõlmes? Voolab soojuasllikas soojusvahetisse külm vesi 50. Mida kujutab endast teisepoole jaotus soojusõlmes? Küttesüsteemi poolne osa SOOJUSSÕLM 51. Mida tähendab mõiste soojusõlm ? Küttesüsteemide seadmete kogum 52. Millest koosneb soojussõlm? Tasakaaluventiil, tühjendusventii, suleventiil, kagasilöögiklapp, kaitseklapp, ringluspump, regulaator, rõhuvaheregulaator, temperatuuri andur, termomeeter, manomeeter, filter, 13- veemõõtja 14soojusarvesti 15paisupaak 53. Nimeta soojusõlme ülesanded? Soojusallika parameetrite muutmine ja kontollimine Soojuse kandmine soojustarbiani Soojuse kulude arvestamine 54. Kus paikneb soojusõlm? 55. Kus asub soojussõlme ruum? 56. Milline ruumi temp. peab olema, ning mis teha kui ei ole võimalik nõutud
5. Õli liikumine võimendi seadmeis rooliratta paigalhoidmisel otsesõidul: Juhtpeasilinder asetseb keskel pöördel: Avab siiber õlilepääsu kolvist paremale v vasakule asuvasse ruumi rooliratta pööramisel ..................................................................... Ülevalt alla: 1. Vedeliku reservuaar 2. Mootori laba 3. Rootor 4. Kaitseklapp Rooli parameetrid Auto/traktori mark: ...................... 1. Rooliülekande ülekandearv .................................................................. 2. Rooliratta lubatud vabakäik, º ............................................................... 3. Sõiduki teljevahe (pikibaas), mm .......................................................... 4. Sõiduki rattavahe (rööbe), mm .........................................
(joonis 2) Gaasileegi segu, milles on aga atsetüleeni ülekaal, nimetatakse taandavaks leegiks. Sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel.(joonis 3) joonis 1 joonis 2 joonis 3 4 Gaaskeevituse süsteem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 1.2 Injektorpõleti Põhiline tööriist gaaskeevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Gaaskeevitusel kasutatavat seadet põlevsegu moodustamiseks nimetatakse keevituspõletiks. Antud tööriista abil segatakse põlevgaas või vedelike aurud hapnikuga põlevseguks, millest saab keevituspõleti suudmikust väljumisel ning süütamisel keevitusleegik
Pneumaatika ja hüdraulika kasutamine automaalri erialal Hüdraulika kasutamine sõidukites : Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdraulili...
ekraanküttepind water screen gaasikäik gas flue, gas passage gaasisiiber flap, flapper valve horisontaalne leektorukatel horizontal fire-tube boiler kahekontuuriline katel double-evaporation boiler kaitseklapp safety valve katla tõmme boiler air draft katlakivi scale katlaventilaator blast fan, forced draft fan kaudse toimega kaitseklapp, impulse safety valve impulsskaitseklapp keemistemperatuuur boiling temperature keevitatud ketasrootor welde disc rotor ketasrootor discrotor soojuskiirgus heat radiation kiirusastmega aktiivturbiin Curtis turbine kolbaurumasin steam engine kolde läbipuhumine purge koldemüüritis fire-brick lining kolle furnace kombineeritud gaasi-auru combined gas-steam cycle
Rakvere Ametikool AS 13 RIHO RÄSTAS Pneumaatika ja hüdraulika kasutamine autodes Referaat Juhendaja; Pertti Pärna Rakvere 2014 1.Hüdraulika Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitus...
ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni.
väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul
ÕHKPIDURID Pneumosüsteemide esitamine skeemidena Suurtel autodel kasutatakse hulga suruõhuga töötavaid seadmeid mida kasutus ja remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN. Skeemide lugemine Pneumoskeemide lugemise lihtsustamiseks ja erinevate firmade poolt toodetud seadmete vahetatavuse tagamiseks kasutatakse ühenduskohtade tähistamiseks ühendusnumbreid. · Esimeste numbrite tähendused on: 0. Sisseimetav õhk 1. Sisenev suruõhk 2. Väljuv suruõhk (mitte välisõhku) 3. Välisõhku väljuv suruõhk 4. Juhtrõhk 5. Vaba 6. Vaba 7. Külmumisvastase vedeliku anumasse 8. Keskmäärimssüsteemi 9. Jahutusvedeliku ühendus · Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust, ning näitab vastava ühe...
Rõhu suurendamisel sama tootlikkuse juures lekked pumba sees suurenevad, järelikult mahuline kasutegur väheneb. 21.Kaitseklapi põhimõtteline ehitus ja töötamise põhimõte. Tema asend süsteemis. Kaitseklapi töö põhineb sellel, et süsteemis mõjuv rõhk püüab avada normaalselt suletud äravooluava, mida hoiab suletuna reguleeritava pingega vedru toimel töötav klapp. Vedru poolt avaldatav klapi sulgemisjõud vastab klapi avanemisrõhule. Kaitseklapp häälestatakse rõhule, mis on ca 15...20 protsendi võrra suurem maksimaalsest töörõhust. Samal ajal on klapi avanemisrõhk süsteemi lubatud rõhust samavõrra väiksem. Kaitseklapp lülitatakse vedeliku peamagistraaliga paralleelselt. Rõhu kasvades üle lubatud piiri klapp avaneb ja laseb osa magistraalis voolavast vedelikust paaki tagasi, mille tulemusena rõhk süsteemis väheneb ja klapp sulgub kuni uue avanemiseni 22
väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 4 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala:kõik gaasileektöötlemise liigid
termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 3.1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 11.Reduktor 3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni.
Hoonesse on projekteeritud kaminahi ning seinale kinnitatav JUNKERS Ceraclass ZW14- 2DH AE gaasikatel küttevõimsuse vahemikuga 8,0-14,0 kW ning kuumaveevalmistamise 8 võimsusega kuni 24 kW. Soojusallikas on kinnise põlemiskambriga ning sisaldab ventilaatorit, mille abil põlemisjäägid suunatakse välja läbi spetsiaalse toru ning põlemisõhk võetakse õuest. Lisaks on olemas ka tsirkulatsioonipump, membraanpaisupaak ja kaitseklapp. Soojussõlmes toimub gaasi põlemine, mis soojendab vett. Vesi lastakse ringlusesse tsirkulatsioonipumba abil. Küttevesi on pidevas ringluses, tarbevesi tuleb tsentraalveest läbivoolu teel ning see soojendatakse üles samamoodi gaasi põlemisega. Gaasikatel on valmis koheseks ühendamiseks soojustorudega. Täpsem info tooteinfos Lisa 1. 9 3. Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi kirjeldus 3.1. Ventilatsioonisüsteemi kirjeldus
Raam-hoiab pea raami külge tööseadmeid Kabiin juhtimiseks Mootor energia saamiseks Tagasild annab veojõu Esisild veojõu Hõlm materjali teisaldamiseks Hudrosüsteem tõstmiseks ja langetamiseks Tandem et mõlemad tagu rattad oleks vastu maad 11.Teehöövli hüdrosüsteem üldiseloomustus, kaitseklapid, nende ülesandedd 2 kontuuriline vasak ja parem pool, avatud tüüpi ehk ühenduses väliskeskonnaga, kautseklapid: külgliikumise kaitseklapp, pöördliikumise kaitseklapp( parem vasak eraldi), 12. Teehöövli käigukasti iseloomustus, töö juhtimine. Höövlile on paigaldatud käigukast mis on varustatud pöördemomendi hüdritransformaatoriga, mida on võimalike hüdromehaaniliselt blokeerida 13. Teehöövli vedava silla ülesanne, ehitus, hooldamine. Muudab pöördemomenti vedavaks jõuks, peaülekanne, poolteljed, külgülekanne, hooldus: õlitaseme kontroll/vahetamine, 14
paigutatud rõhuanduri abil. Kütusepump Kütusepump paikneb bensiinipaagis , teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor. Tavalisimalt kasutatava , keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori, määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp, mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tuhjenemist siis , kui automootor ei tööta . Pumbal on ka kaitseklapp , mis avaneb juhul, kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral) ummistus. KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4.GDI mootori tööpõhimõtte põhierinevuseks bensiini pihustamine otse silindrisse. 5.
reguleeritab otsik. Saab keevitada kitsates tingimustes saab reguleerida keevitusenergiat parameetrite valik toimub seadme 6 suudmiku valikuga häälestuskaardi järgi 7 madal väljaõpe on lühike Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 11.Reduktor Valikut teha, et kumba keevitusviisi kasutada on raske, sest nii gaaskeevitus kui ka punkkontaktkeevitus mõkemaga saab keevitada väikese läbimõõduga detaile, Samas kui võrrelda temperatuuri, millega tehaks üks keevitus ja teine, siis valiksin selle põhjal gaaskeevituse, tema madalama temperatuuri pärast.
Niipea kui hammasrattad ja pide kuluvad, nihkub pide rõhu toimel hammasrataste poole, mis tagab normaalse lõtku. Hüdropaak. Hüdrosüsteemi paak on imitoru kaudu ühenduses pumbaga ja äravoolutoru kaudu jaoturiga. Paagi maht võetakse vähemalt ½ pumba minutitoodanguga. Paagid on stantsitud või valatud. Paaki on paigutatud filter. Filtri filtreeriv element koosneb üksikutest võrksektsioonist. Filtris asub ka kuul-kaitseklapp ja püsimagnet väikeste metalliosakeste püüdmiseks. Kaitseklapp rakendub siis, kui filter ummistub. Õlipaak on varustatud mõõteseadmega. Paagi põhjas on magnetkorgiga väljalaskeava. Täiteava varustatud rõhutasandiga. 1 paak 2 rõhutasandi 3 filter 4, 8 äravoolutoru 5 täiteava 6 sõelfilter 7 mõõtevarras 9 filtri õlitoru 10 magnetkork Filter. 1 -filtri kaas 2 - filtri kest 3 - kesktoru 4 - filtreeriv element 5 - klapi kere 6 kaitseklapp Hüdrojaoturi ehitus
- Tühjendus ventiilid oleksid suletud - Pumpade kuivaks jäämine on välistatud - (temp, rõhu jälgimine) 7. Mida tuleb jälgida 2 paralleelühendusega pumba (1 on reservis) töö juures? Kuna pumbad töötavad korda mööda tuleks jälgida, et momendil peatatud pump tuleb süsteemist eraldada tema kaudu vee ringlemise vältimiseks. Suve ajal ei tohi lasta kuivaks- tuleks lühiajaliselt käivitada süsteem 8. Küttesüsteemi paisumisnõuga ühenduses olev kaitseklapp rakendub s.o. kaitseklapist tuleb vett millised on võimalikud põhjused? -soojussõlme ühendused lekivad -soojusvaheti lekib väljaspoole 9. Lugeda üles tegutsemisjuhised talvise pakase korral (välistemperatuur alla -15 0 C). -tühistada öine küttevee temperatuuri alandamine -kontrollida kaugkütte vee rõhkusid ja temperatuuri -kontrollida kütte reguleerseadmete korrasolekut -kontrollida et paisumistoru ei jäätuks 10
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri ...
Küsimused refereeritud osast 1. Torude tugevusarvutus – F= p*l*d ( p- rõhk, l-torupikkus, d-toru sisemine diameeter) 2. Voolupidevus – Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. V...
Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kü- tuselisandi ette-ande arvuti 1282 on ühenduses moo-tori juhtarvutiga 1320 läbi BSI ploki VAN ja CAN võrgustiku kaudu. 3.Kütuselisandi paak: Kütuselisandi paak paikneb kütusepaagi põhjas ja tema maht on 5 liitrit. Sellest piisab 80 000 km läbisõiduks auto normaalsel kasutamisel. Paaki on sisse ehitatud: · Kütuselisandi pump · Kütuselisandi tasapinna andur Kaitseklapp (ühendus välisõhuga) Ülevoolu otsik Pumba elektrilise ühenduse pistikupesa Väljavoolu otsik (kütuselisandi pihustile) Kütuselisandi paak 12 Tagasivoolu 4.Kütuselisandi pump: otsik
6.10.2008 Suruõhupaak Igal piduriharul kasutatakse eraldi suruõhupaaki et tagada piduriharude tõrgeteta töö pidurdamisel. Kaido Voitra Tartu khk Ühesuunaklapp Ühesuunaklapp laseb õhul liikuda ainult ühes suunas. Ühesuunaklappe kasutatakse suruõhupaakide toitetorustikes ja mitmes piduriseadmes õhu tagasivoolu vältimiseks. Kaido Voitra Tartu khk Kaitseklapp Kaitseklappi ülesanne on kaitsta pidurisüsteemi avariilise ülerõhu eest lastes suruõhu välisõhku. Kaido Voitra Tartu khk 7 6.10.2008 Väljavõtteklapp Väljavõtteklappi kasutatakse toitemagistraalist suruõhu välja võtmiseks (rehvide pumpamiseks) või magistraali täitmiseks teiselt masinalt kui mootor ei tööta.
injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse. 4 Injektorpõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 5 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Keevitusgaasid Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend
Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Kalduservatud äärte lahknemisnurk peab olema 60- 90º. Õhukesi detaile keevitatakse ilma servamata. Üle 5 mm paksuste detailide keevitamisel ääred kalduservatakse. Enne keevitamist tuleb keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetall gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada Lisa 1 Gaaskeevituse üldine skeem 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek 2 Normaalleek 3 Oksüdeeriv leek 4 Taandavleek 5. Keevituspõleti skeem 1. Suudmik 2. Otsik 3. Segukamber 4. Injektor 5. Survemutter 6. Hapnikuventiil 7. Atsetüleeniventiil 8. Hapnikuvooliku kinnitus 9. Atsetüleenivooliku kinnitus 6. Vasaksuunaline keevitamine1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat
Pööre paremale, rõhu kontroll: Ühenda tööriistadega kaasasolev manomeeter höövli raami all olevasse parempoolse manomeetri ühendustutsiga. Aseta hõlm, hõlm tööraamil maksimaalselt paremal. Sõida madalaimal käigul takistuse poole. Jälgi manomeetrilt rõhu näitu: hõlma pöörduma hakkamisel peab rõhk olema 10000kPa (100 bar) – 13000 kPa (130bar) vahel, sõltuvalt tööst. Soovitatav on 13000 kPa (130 bar) Hõlma pöördesilindrite otsas kaitseklapp. Rõhuakude seisukorra kontroll Rõhuakud on algselt laetud lämmastikgaasiga 1200kPa (12bar) Kontroll: – langeta hõlm, rakenda PRESSUJUV reziim – Suurenda rõhku u. 40 barini ja rakenda NORMAALSET HÖÖVELDUST – Jälgi manomeetrite ja osutite liikumist, rõhk peaks langema aeglaselt 12 barini ja sealt alates langema kiiresit. Üleminekukoht näitab rõhuakude laetusastet. Kontrollimiseks on põhjust siis, kui süsteemis esineb midagi erandlikku. Kontrolltöö nr.2
Pumba tagumisse kaande on mahutatud kolbmöödavoolu klapp. Möödavooluklapp on ühenduses pumba surve ruumiga. Mootori väntvõlli pöörlemise suurenemisega toimub otstel rõhkude vahe. Sest suurema õlikoguse andmisega,võimendi süsteemis suureneb rõhkude vahe,pumba surumis surve ja kõrgrõhu torus, sest need on omavahel ühendatud. Kui võimendisse antav õhukogus on liiga suur, nihkub kolbklapp paremale,surub kokku vedru ja ühendab surveruumis minirõhuga. Möödavooluklapi sees olev kaitseklapp avaneb ja õli voolab kõrgrõhu ruumi ehk imiruumi. Sellega kaitseme pumpa ülerõhust. Metall labadega pumba ehitus 1.Paisupaak 2.pumbarootor 3.võll 4.pumbakere 5.staator 6.rootor 7.jaotusketas 8. kaitseklapp 9.staatorikaas 10.ülevooluklapp 11. filter 12. paisupaagi kaas Õlirõhu muutmine Roolivõimendi ül. on vähendada rooliratta pöörlemiseks kasutatavat jõudu. Koos sõidutingimustega muutub ka pidevalt õlirõhk võimendis. Auto paigal seismisel on rooli pööramine raskem
andmesiini (veoki ja haagise vahelise juhtme) kaudu. Haagise juhtklapp muudab EBSi juhtseadmest lähtuva elektrilise signaali releeklapi juhtimisrõhuks. Veoki EBSi rikke puhul saab haagise pidurdusrõhku määrata ka jalgpiduri või seisupidurikraani abil. Sele 20. Haagisepidurite juhtimisklapp (allikas: WABCO) Koosneb: · Proportsionaalne magnetklapp; · Releeklapp; · Kaitseklapp (vooliku katkemise puhuks); · Rõhuandur. Sele 21. Haagisepidurite juhtimisklapi lõige (allikas: WABCO) Sisend · 11 õhupaagist; · 43 seisupiduri kraanist; · 42 jalgpiduri kraanist; · Juhtimisvool EBSi juhtplokist. Väljund
Hüdro- ja pneumoajami eksami- ja kontrolltöö küsimused: 1. Hüdroajami koostisosad ja tööpõhimõte Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2. Erinevate energialiikide ja ajamite omavaheline võrdlus (pneumo-, hüdro-, elektriseadmed) 3. Füüsikaliste suuruste tähistus ja mõõtühikud 4. Hüdrostaatika...
Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ...
Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aeg...
neid vaid teiste juhtimissüsteemide osadena. Ehedalt on nad kasutusel ainult sisepõlemismootorite töörežiimi juhtimissüsteemides. Liigitatakse a) šarniir-hoob süsteemid, b) tross ja tross-plokk süsteemid c) mehhaaniliste ülekannetega süsteemid 22. Pneumaatilised juhtimissüsteemid. Kasut peamiselt selliste elementide töö juhtimiseks, mis nõuavad sujuvaid lülitusi. Koostusse kuuluvad 1. Kompressor, mis käitatakse primaarselt jõuallikalt 2. Kaitseklapp, mis reguleeritakse nõutavale survele süsteemis 3. Manomeeter, mis näitab rõhku süsteemis 4. Resiiver, millesse kogutakse vastaval rõhul olev suruõhu varu 5. Pneumojagaja, mille ül on suunata suruõhk juhitavasse jõuseadmesse ja see tööle rakendada 6. Pneumosilinder 7. Membraan-pneumokamber. Eelised on sujuv lülitus, võimalus energia akumuleerimiseks resiivrisse, madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtsam hooldada, lekkimise korral ei saasta keskkonda
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetüleenireduktorid, innitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas
bensiinipaagis,teda käitab püsimagnetitega alalisvoolumootor.Tavalisimalt kasutatava,keerispumba rootor on kinnitatud otse mootorivõllile. Bensiin surutakse pumbast välja läbi elektrimootori,määrides ja jahutades seda seestpoolt. Pumba väljundil on tagasilöögiklapp,mis peab ära hoidma pumba ja automootori vahelise torustiku tühjenemist siis,kui automootor ei tööta. Pumbal on ka kaitseklapp,mis avaneb juhul,kui süsteemis tekib mingil põhjusel (nt õnnetuse korral ) . KÜSIMUSED 1.lahja kütteseguga mootoritel on see 1:21...23 =1,4...1,6 2.DENOD-KAT , katalüüsmuunudur 3.Nende uut tüüpi katalüüsmuunudrites hoitakse lahja küttesegu koraal lämmastikoksiide katalüüsmuunduris kinni ja kiirendusel, kui kasutatakse rikast küttesegu, reageerivad nad lisandunud CO-ga. 4
Veeruumi ülemises pooles on ülemise läbipuhumise toru 18 lehtriga 15 katlavette sattunud veest kergemate saasteainete (nt naftasaadused) perioodiliseks eemaldamiseks. Toitevee toru 14 kaudu antakse katlasse toitevett vastavalt aurukulule. Alumise läbipuhumise toru 10 kaudu eemaldatakse katla veeruumi allosast perioodiliselt sinna kogunenud vees mittelahustuvad soolad jt keemilised ühendid. Katel on varustatud automatiseeritud programmjuhtimisega põletiga 8. Katla ülaosas on kaitseklapp ja auruvõtutoru 1 auruventiiliga. Põlemisproduktid liiguvad koldest tuletoru kaudu torulaudadevahelisse ruumi ja veetorude vahel suitsukambrisse 4. Katla leektoru osa moodustavad kolle, tuletoru ja torulauad, veetoru osa veetorud toru- laudade vahel. VI – 7 Termoõli katlad Põhimõtteliselt erinevad termoõlikatlad ja -süsteemid aurukateldest ja -süsteemidest selle poolest, et soojuskandja – õli on kogu tsükli jooksul vedelas faasis. Seetõttu puudub
piduritrumli pidurdamise piirates seega ankruketi viiramise kiirust. Õli, mis surutakse hürosilindri alumisest poolest välja sulgeb tagasilöögiklapi 20 ja voolab läbi drosseli 21 tagasi diferentsiaalsilindri alumisse poolde. Trumli pidurduse sujuvust saab reguleerida drosseliga 21. Pidurdusjõudu ja ankruketi viiramiskiirus määratakse üheselt rõhuga Pp, millist saab reguleerida drosseliga 18. Maksimaalset lubatud õlirõhku reguleerib kaitseklapp 16. Õli, mis surutakse tagasi hüdrosilindri ülemisest poolest puhastatakse mehaanilistest lisanditest filtris 19. Kui ankrukett on vees nõutud pikkusega, SA -lt saadud signaal lülitab solenoidist 6 toite välja, siibrid 3 ja 7 vedrude mõjul võtavad algasendi ja tööõhk läbi siibri 3 läheb atmosfääri. Õlirõhu ja vedru mõjul hüdrosilinder liigub lõpuni üles ja surub pidurilindi ümber trumli kinni, pidurdades ankruketi liikumise.Hüdrosilindri
4.2 = Temp. andur 5 = Välisõhu ventilaator 6 = Reduktor 7 = Kuivati 8 = Kõrgsurve lüliti ventilaatorile 9 = Hooldusliides 10 = Hooldusliides 11 = Külmaaine kontrollsilm 12 = Kaitseklapp 13 = Külmaaine mahuti AK 08/2008 35 Kliimaseade bussidel Reduktor Pb = Pe + Ps Tähelepanu! Reduktori reguleerimine on teostatud tehases ja selle reguleerimine ei ole lubatud ! AK 08/2008 36 Kliimaseade bussidel
Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus...
1. Hüdroajami mõiste. Tema kasutamist soosivad ja piiravad asjaolud. Hüdroajamiks nimetatakse sellist ajamit, milles energia kandjaks on vedelik. Hüdroajami väljundis muudetakse vedeliku hüdrauliline energia, mida iseloomustavad vedeliku rõhk ja vooluhulk, mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadme töös vajalike jõudude ja liikumiste saamiseks. Soosivad asjaolud: · Võimalus saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste komponentide abil. · Lihtne on saada nii kulgevat kui ka pöörlevat liikumist. · Liikumiste täpne positsioneerimine. · Võime startida suurtel koormustel. · Lihtne vältida ülekoormust. · Ühtlane liikumine ja sujuv reverseerimine. · Seadme juhtimine on lihtne. · Väldib koormuse kontrollimatu liikumise, kuna vedelik on praktiliselt kokkusurumatu ja vedeliku ...
vahejahutit Kütus enne masinasse (MD)4-7,(HF)5-10 4 (HFO), 4 (MDO) sisenemist Max 30 Käivitusõhk 18 9.0 Ülelaadimisõhk Vatavalt seadistusele Muud rõhud (bar) Õlipumba kaitseklapp 6-8 Õlifiltri ja kütusefiltri 1,2-1,8 1.2-1.8 rõhulang 54 Abimasina tehniline hoole, sisu ja tähtajad Iga 50 töötunni tagant: - kontrollida õhujahutite leket - kontrollida veetaset paisupaakides - kontrollida diferentsiaalrõhu manomeetreid filtritel - kontrollida õlitaset pööretearvu regulaatorites
suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksu- sest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. 1. Hapnikuballoon 2. Atsetüleeniballoon 3. Kaitseklapp 4. Hapnikuvoolik 5. Atsetüleenivoolik 6. Keevituspõleti 7. Keevitustraat 8. Gaasidüüs 9. Keevitatav metall 10. Leek Sele 3.1. Gaaskeevituse üldine skeem 3.2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni.
Ülevalt talad omavahel ühendatakse, talade külge ühendatakse paralleelid. Talade külied kaetakse teraslehtedega, milledest moodustuvad karteriluugid. Uutel suurtel diislitel on külgmised teraslehed talade külge keevitatud ja seda selleks, et suurendada mootori konstruktsiooni tugevust ja jäikust, karteriluugid ühendatakse poltidega tugipukile. Karteriluugid ise on valmistatud teraslehtedest ja võivad olla varustatud kaitseklapp – luukidega. Keskmistel kiirekaigulistel diislitel on tugipukk ja silindrisärk kokku valatud ühes tükis ja teda nimetatakse plokkkarteriks. RAAMLAAGRID A-õhukeseseinaline liugelaagriliud 1-laagrisaale 2-pliipronks kate B-paksuseinaline liugelaager 3-laagrisaale
loksuv toit võib kõrvetada. • Hoolitsege alati selle eest, et katla sisu valmispandud anumatesse ära mahuks. • Katla kallutamisel, on muljumisohu tõttu keelatud olla selle taga või all. • Katla kallutamisel, tuleb muljumisohu vältimiseks sõrmed, käed ja muud kehaosad hoida liikuvosadest eemal ning ei tohi neid panna liikuvosade ja toestiku vahele. • Normaalse töö puhul ei tohi kaitseklapp auru läbi lasta. Kui nõnda juhtub, siis tuleb katel viivitamatult välja lülitada ning hooldemeeskond või sellekohase väljaõppe saanud remondimeister kohale kutsuda. Mingil juhul ei tohi ise remontima hakata. • Kraani, WATER LEVEL (vee tase) ei tohi avada juhul, kui kesta sisetemperatuur on üle 95oC. • Väljalülitatud katla enneaegne puudutamine võib põhjustada põletusi. • Katla puhastamisel, tuleb käte, silmade jm
vähemalt üks peab olema autonoomne. 4. Abimootorite jaoks võib olla eraldi balloonid või suurendatakse selle – võrra PM käivitusballoonide mahtu. SURUÕHUBALLOONID Balloonid kujutavad enesest teraspudeleid, mis on suletud balloonipeaga ja seliseid balloone nimetatakse pudelballoonideks. Balloonid valmistatakse paksuseinalistest tõmmatud torudest harva ka keevitatud 1.täiteventiil, 2. manomeetri ventiil, 3. kaitseklapp, 4. manomeeter, 5. peaventiil, 6. balloonipea, 7. läbipuheventiil, 8. ballooni kaelavõru, 9. läbipuhetoru, 10.suruõhuballooni kere. Suurtes laevades, kus on suur õhukulu võidakse kasutada ka trummel suruõbuballoone, milledel on armatuur mondeeritud kontrollluudi külge ja see võib asetseda kas trummelballooni küliel või trummlballooni all SURUÕHUBALLOONI TEHNOHOOLDUS Balloonid kuuluvad klassifikatsiooni järelvalve alla
Selle hüdrosüsteemi jaoturi siibri asendit juhitakse rooli pööramisega. Hüdromehaanilise rooliseadme korral juhitakse jaoturit otse rooliga ja hüdraulilise rooliseadme korral juhitakse jaoturit dosaatorpumbaga, mille võlli pööratakse rooliga. Hüdrosüsteemis pannakse õli liikuma hammasratas või rootorpumbaga, mis saab jõuülekande mootori väntvõllilt või vaheülekande võllilt. Süsteemi kaitseks on hüdrosüsteemis kaitseklapp, mis rakendub ülerõhu korral. Rooliseadme töötamise ajal seadme detailid kuluvad, mille tulemusena suurenevad koostöökohtade lõtkud. Suured lõtkud rooliseadmes võivad traktoriga liikumise muuta ohtlikuks. Perioodiliste hoolduste ajal kontrollitakse rooliseadme juures juhtrataste suunangut, lõtke hoovastiku kuulliigendites ja rattalaagrites, poltliidete kinnitust, hüdrosüsteemi kaitseklapi rakendumisrõhku
Perekonna taasühinemine ja perekonna loomine lõi püsiva sissevoolu, kuigi varajastel 1990ndatel varjupaiga asüül andis tähtsa uue dimensiooni rahvusvahelise migratsiooni fenomeni. Ajalooliselt rahvastiku areng Euroopas 20 saj teisel poolel ilmselt kujutab endast olulist lõhet. On tähtis märkida, et samal ajal kui kõik liinid graafikus olid pidevad, suhted muutujate vahel seda ei olnud. Esimese ülemineku ajal oli edasiviiv jõud suremus, kusjuures väljaränne tegutseb nagu kaitseklapp. Teises üleminekuperioodis suremus ja sündimus olid mõlemad tugevalt mõjutatud normatiivsetest muutustest arenenud tööstusriikide ühiskondades. See väärtuste süsteemi nihe rõhutab üksikisiku vabadusi ja isiklikku valikut. Kampaaniad rõhutavad üksikisikute vastutust selle ees, et olla terved ja ennetada enneaegset surma ning need on tõenäoliselt suhteliselt tõhusad ühiskondades, kus eneseteostus on üldtunnustatud käitumispõhimõte
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et ...
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
