KMT kodutöö KEEVITAMINE variant 18 (0)

3
Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, 
kasutades ühte kahest väljapakutud keevitusviisist. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast 
materjalist ja tema paksusest, toote kujust , tootmisprogrammist jt. teguritest.
Koostada tehnoloogiline protsess keevistoote valmistamiseks  kasutades üks kahest välja 
pakutud keevitusviisidest.
• Tuua liite eskiis , määrata õmbluste ja liidete tüübid, õmblus(t)e arvestuslik mõõde
• Kahe välja pakutud keevitusviiside võrdlemine ja sobiva protsessi  valik (koos põhjendusega)
• Valitud keevitusviisi skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega
• Lisamaterjalide valik ( elektrood , kaitsegaas , põlevgaas, lisametall ) 
• Seadmete valik: vooluallikas (AC, DC; püsivpingega,  püsivvooluga), punktkeevitusmasin, 
 
gaaskeevituse seadmed jt.
• Keevitusparameetrite määramine
• Toorikute ettevalmistamine
• Kvaliteedi kontroll
Töö hinne 70 p 100st.
Hinde viis alla: lisamaterjali valik (-5%); keevitusparameetrite määramine 
(-10%); toorikute ettevalmistamine (lõikamismeetod) (-5%); 
kvaliteedikontroll (-10%)
Variant 18,
Joonis 5 - plaadid
Tegemist on vastak, ehk T- liitega .
Töös olevaks keevisõmbluse põhitüübiks 
on nurkliide.
Kahe pakutud keevitusviiside võrlemine ja sobiva protsessi valik
1• Keevitatavad materjalid ja nende suurim paksus
2• Protsessi tootlikkus, pidevus, sobivus keskkonnatingimustele
3• Elektroodmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus
4• Õmbluste kvaliteet ja vajadus õmbluste puhastamises
5• Piirangud õmbluste asendile ja ligipääsetavusele
6• Keevitusprotsessi parameetrite reguleeritavus
7•  Keevitaja kvalifikatsioon
Võrreldav 
Gaaskeevitus
aspekt
Punktkontakt keevitus
kuni 6mm paksus
Cu- ja Al- sulameid
1
lehtmetallist toodete valmistamisel
madalsüsiniku terased, roostevaba teras
Cu, Al, (+ nende sulameid) Pb, Malmi ,
maksimaalselt 6mm
madal tootlikkus
kõrge tootlikkusega
2
kasutegur on ~(30-60)%
pidevus puuduv
Suur kulutus keevitusgaasidele
3
Suur kulutus keevitusgaasidele
Elektroode ning kaitsegaase
ei ole vaja
Õmbluste kvaliteet sobib remonttöödeks
Õmbluse kvaliteet sõltub seadme
4
Keevitaja näev vahetult tekkinud õmblust
reguleerimise õigsusest
Võimalik keevitada kõigis ruumi-
asendites erinevaid keevisõmbluseid,
Piirangud on suured, halb ligipääs
5
reguleeritab otsik.
kitsates kohtades ei saa
Saab keevitada kitsates tingimustes
saab reguleerida   keevitusenergiat 
parameetrite valik toimub seadme
6
suudmiku   valikuga
häälestuskaardi järgi
7
madal
väljaõpe on lühike
Gaaskeevituse üldine skeem
1. Hapnikuballoon
2. Atsetüleeniballoon
3. Kaitseklapp
4. Hapnikuvoolik
5. Atsetüleenivoolik
6. Keevituspõleti
7. Keevitustraat
8. Gaasidüüs
9. Keevitatav metall
10. Leek
11. Reduktor
Valikut teha, et kumba keevitusviisi kasutada on raske, sest nii gaaskeevitus kui ka punkkontaktkeevitus 
mõkemaga saab keevitada väikese läbimõõduga detaile, Samas kui võrrelda temperatuuri, millega 
tehaks üks keevitus ja teine, siis valiksin selle põhjal gaaskeevituse, tema madalama temperatuuri pärast. 
Teisalt valiks punktkontaktkeevituse (PKK), kuna tal on suurem tootlikus, elektroode ning kaitsegaase
ei ole vaja ning olen leidnud kindlalt et saab süsinikterast selle viisiga keevitada. Mõlemal puhul õmbluse
kvaliteet sõltub reguleeritavusest ning selle kasutamise õigsusest.  Samas punktkontakt keevituse puhul
on väga spetsiifiline viis selle kasutamiseks, ning näen, et antud detaili puhul on otstarbekam kasutada
gaaskeevitust.
Lõpliku valikuna valin Gaaskeevituse
Seadmete valik  - Vooluallikad puuduvad
Keevitamisel kasutatakse lisametallvardaid või keevitustraati, kasutatkse räbusteid ( nt pulber või pasta )
Kõrgtemperatuuril gaasileek (atsetüleen + hapnik) toimib samuti kaitsva kihina.
Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) 
Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja 
hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige 
laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks 
kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse 
eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks . 
Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekan-
dumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse 
protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega.
Vajaliku gaasisurve reguleerimiseks avatakse põletil korraks kumbki gaasikraan, et tekiks gaasi 
läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve 
reduktori kraanist vajaliku surveni. Gaasileegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev 
hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel 
reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki.
Gaaskeevituse võtted ja asendid
Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist 
keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti 
liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras  
asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras 
asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all .
Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm 
paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse 
nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse 
kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu  
servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse 
lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma kõrgemaks 
põhimaterjali pinnast ja olema pealt kerge tugevdusega e 
kumerusega.
Gaaskeevituse lisamaterjali varda läbimõõdu valikul lähtutakse 
Normaalleek 
keevitatava materjali paksusest (t). Lisamaterjali varda Ø d=0,5t. 
Näiteks, kui t=4mm, siis d=2mm. Liiga peenike lisamaterjali 
varras raskendab keevitust, kuna see sulab kiiresti ja materjali 
tuleb ka kiiresti peale sulatada
Oksüdeeriv leek
Leekide kasutamine vastavalt materjalidele
Taandav leek [3:3-9]
Tooriku  ettevalmistamine 
Materjal on õhuke, 2 mm, süsinikteras, siis tulek vastavalt sellele ka valida leegi tüüp. Leegitüübid
on toodud eelmise leheküljel tabelis, kus on vastavuses leegitüüp materjalile. Toorikul oleks ainult vajalik
puhastada servad ja küljed.
Keevitusparameetrite valik
Kuna puudub vooluallikas, ei pea muretsema selle pärast, kas on olemas vooluallikas/milline see on jne.
Tähtis on leegi valik, mis suunaline keevitusvõte kasutatakse, varda läbimõõdu valik ( tavaliselt 
lähtutakse varda puhul materjali paksusest, et varda läbimõõt on pool materjali paksuse)
Parameetrite alla käib ka kindlasti, milliseid gaase tuleks kasutada. 
Deformatsioonid
Keevitusdeformatsioonid võivad tekkida mis igaves vea puhul, nende vältimiseks tuleks võimaldada
detaili koospüsivus mingisuguse rakise või muu taolise atribuudi abil. 
Detailide kvaliteedi kontroll
Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud 
külm- ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga. Kindlasti tuleks 
perioodiliselt kontrollida detaili tugevust purustusmeetodit kasutades, perioodi pikkus oleneb 
toote mahust