Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojus ja gaasivarustus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse?
  • Mis on külmutusagents?
  • Milleks kasutatakse soojuspumpa?
  • Mis on soojuspump?
  • Mis osadest koosneb soojuspump?
  • Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel?
  • Mis toimub aurustis?
  • Mis toimub kompressoris?
  • Mis toimub kondensaatoris?
  • Mis toimub paisuventiilis?
  • Mis seisus on külmutusagents aurustisse jõudes?
  • Mis seisus on külmutusagents aurustist ära minnes ja kompressorisse jõuded?
  • Kuidas liigitatakse soojuspumpasid?
  • Mis on COP ning mis ta teeb?
  • Kust võtab õhk-õhk soojuspump oma sooja?
  • Mida soendab õhk-õhk soojuspump?
  • Millest osadest koonseb Õhk-Õhk soojuspimp?
  • Miks kasutatakse õhk-õhk soojuspumpe?
  • Milleks kasutatakse suvel õhk soojuspumpa?
  • Kust võtab õhk-vesi soojuspump oma sooja?
  • Mida soendab õhk-vesi soojuspump?
  • Millest osadest koonseb Õhk-vesi soojuspimp?
  • Mis erinevus on vesi soojuspumbal ja õhk soojuspumbal?
  • Kust võtab vesi-vesi soojuspump oma vee?
  • Mida soendab Vesi-Vesi soojuspump?
  • Millest osadest koonseb vesi-vesi soojuspimp?
  • Miks kasutatakse vesi-vesi soojuspumpe?
  • Milline soojuskandja voolab torustikus?
  • Milleks kasutatakse maasoojuspumpa?
  • Mille kütmiseks kõige enam kasutatake maasoojuspumpa?
  • Mis peab tegema et maasoojus pump töötaks vesiküttesüsteemis?
  • Kuid maja on alaküttes?
  • Kuid töötab ebastabiilsel?
  • Mida tähendab mõiste soojuskandja?
  • Mida tähendab mõiste soojusvõrk?
  • Mida tähendab mõiste kaugküttesüsteem?
  • Millisteks ühendusteks jaotub kaugkütte?
  • Mida kujutab endast esmene jaotus kaugküttest?
  • Mida kujutab endast teine jaotus kaugküttest?
  • Millisteks poolteks jaotatakse soojusõlme osasid?
  • Mida kujutab endast esmesepoole jaotus soojusõlmes?
  • Mida kujutab endast teisepoole jaotus soojusõlmes?
  • Mida tähendab mõiste soojusõlm ?
  • Millest koosneb soojussõlm?
  • Kus paikneb soojusõlm?
  • Kus asub soojussõlme ruum?
  • Mis peab kindlasti soojussõlme ruumis olema?
  • Millest koosneb soojussõlme ruum?
  • Millised neist on sõltumatud ühenduskeemid?
  • Mida kujutab endas Vahetu ühendus?
  • Mis osadest koosneb jugapumbaga ühendus?
  • Mida kujutab endas jugapumga ühendus?
  • Mida kujutab endas Segamispumbaga ühendus?
  • Mida kujutab endas Soojusvahetiga ühendus?
  • Mis on ringluspumba ülesanne?
  • Mis on reguleerimisventiili ülesanne?
  • Mis on rõhuvaheregulaator ülesanne?
  • Millega on tegemist ning nende ülesande?
SOOJUSPUMBAD
  • Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse?
    Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks
  • Mis on külmutusagents?
    Aine abil kantakse soojust üle
  • Milleks kasutatakse soojuspumpa?
    Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks
  • Mis on soojuspump ?
    Lisakütmis võimalus
  • Mis osadest koosneb soojuspump?
    Aurusti, kompressor , kondensaator ja paisuventiil
  • Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel?
    Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem
  • Mis toimub aurustis?
    Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub
  • Mis toimub kompressoris?
    Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini
  • Mis toimub kondensaatoris?
    Koondensaatoris toimub külmutusagentsi jahtumine mille tulemusel soojenevad köetavad pinnad. Külmutusagentsi jahtudes muutub ta uuesti vedelikuks.
  • Mis toimub paisuventiilis?
    Paisuventiil suunab külmutusagentsi edasi aurustisse kus läheb ta jälle madala rõhu alla
  • Mis seisus on külmutusagents aurustisse jõudes?
    Vedel, madalarõhu all
  • Mis seisus on külmutusagents aurustist ära minnes ja kompressorisse jõuded?
    Aurustunud, madalarõhu all
  • Mis seisus on külmutusagendts kompressorist ära minnes ja kondensaatorisse jõuded?
    Kuumutatuna, kõrge rõhuga
  • Mis seisus on külmutusagents kondensaatorist ära minnes ja paisuventiili jõuded?
    Vedelikuna, madalarõhuga
  • Kuidas liigitatakse soojuspumpasid?
    Õhk-õhk, õhk esi, vesi-vesi, maasoojuspump
  • Mis on COP, ning mis ta teeb?
    Küttevõimsus. Mitu korda rohkem kulutab ta kütmisele kui enda töötamis võimsusele
    ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMP
  • Kust võtab õhk-õhk soojuspump oma sooja?
    välisõhust
  • Mida soendab õhk-õhk soojuspump?
    Soojuspumpa ruumipaigaldavat osa
  • Millest osadest koonseb Õhk-Õhk soojuspimp?
    Välisosa mis paigaltatakse majavälis seinale ja siseosa mis paigaldatakse ruumi seinale
  • Miks kasutatakse õhk-õhk soojuspumpe?
    Sest need on kõige odavamad soojuspumbad
  • Seadme miinus pool?
    Ei saa kasutdada väga külma pakkasega
  • Milleks kasutatakse suvel õhk soojuspumpa?
    Ruumide jahutamiseks
    ÕHK-VESI SOOJUSPUMP
  • Kust võtab õhk-vesi soojuspump oma sooja?
    välisõhust
  • Mida soendab õhk-vesi soojuspump?
    vett
  • Millest osadest koonseb Õhk-vesi soojuspimp?
    Väisosa ja siseosa
  • Mis erinevus on vesi soojuspumbal ja õhk soojuspumbal?
    Õhksoojuspump vajab lisa küttet aga vesisoojuspumbal on soendus juba sees olemas
    VESI-VESI SOOJUSPUMP
  • Kust võtab vesi-vesi soojuspump oma vee?
    Veekogudesse või puurkaevudesse paigaldatava kollektori abil
  • Mida soendab Vesi-Vesi soojuspump?-----
  • Millest osadest koonseb vesi-vesi soojuspimp?------
  • Miks kasutatakse vesi-vesi soojuspumpe?
    Sest torude paigaldamine on odav
  • Seadme miinus pool?
    Eesti karlmid looduskaitse nõuded ja puurkaevu kaevamine on kallis.
    MAASOOJUSPUMP
  • Nimeta maasoojuspumpade liigid?
    maapealne kollektor ja põhjavee kollektor
  • Kust ammutab maasoojuspump hoone soojsusvarustuseks vajaliku soojusenergia?
    Põhjavees, maapinnast
  • Milline soojuskandja voolab torustikus?
    vesi
  • Milleks kasutatakse maasoojuspumpa?
    Põrandakütteks ning madala temperatuurilist eradfiaatorite kütmiseks
  • Mille kütmiseks kõige enam kasutatake maasoojuspumpa?
    Põrandakütte süsteemis ning madalama temperatuuriliste radjaatorites
  • Mis peab tegema et maasoojus pump töötaks vesiküttesüsteemis?
    Õigesti tuleb paigaldad
    Häired soojussõlem töös:
  • Kütteregulaator on avatud, kuid maja on alaküttes? (6)
    Soojusvaheti on saastunud või küttepind on liigaväike
    Filter on ummitunud
    Soojusõlmes on soojusallika peale vool liiga väike
    Rõhuvaheregulaator n valesti seadistatud
    Pump on seiskunud
    Õhk on küttesüsteemis
  • Küttesüsteem on tagsakaalustatud kuid töötab ebastabiilsel? (5)
    Soojusvaheti on saastunud või küttepind on liiga väike
    Õhk on küttesüsteemis
    Paisupaak on valesti seadistatud
    Küttegraafik on valesti seaditatud
    Pump on seadistatud ettenähtus väiksema tootlikusega
  • Soojavee temperatuuri kõikumised on suured? (3)
    Rõhuvaheregulaator on puudu
    Regulaatorventiil on valest valitud
    Reguleerimissüsteem on valesti vaitud
  • Sooja vee temperatuur on tipptarbimise ajal madal? (2)
    Primaalpoole soojusallika vooluhulk on liiga väike
    Soojusvaheti on saastunud või küttepind on liiga väike
    KAUGKÜTE
  • Mida tähendab mõiste soojuskandja?
    Soosjuskandja on soojusekaja soosjusallikast soojussõlme ning sealt edasi tarbiani. Enamjaolt kasutatakse selleks vett
  • Mida tähendab mõiste soojusvõrk?
    Soojusvõrk on torustikesüsteem mis trantsportimiseks soojusallikast soojuskadja soojusõlme
  • Mida tähendab mõiste kaugküttesüsteem?
    Piirkondlik kütmissüsteem mis koosneb soojusallikast, soojuskandjast ja soojusvõrgust ja soojussõlmest.
  • Millisteks ühendusteks jaotub kaugkütte?
    Seotuks ja mitte seotuks
  • Mida kujutab endast esmene jaotus kaugküttest?
    Seotuks on ta sii kui küttesüsteemis voolab sama vesi
  • Mida kujutab endast teine jaotus kaugküttest?
    mitte seotud korral on soojusvahetige eraldatud soojusallikas ja küttesüsteem
  • Millisteks poolteks jaotatakse soojusõlme osasid?
    Primaal ja sekundaar
  • Mida kujutab endast esmesepoole jaotus soojusõlmes?
    Voolab soojuasllikas soojusvahetisse külm vesi
  • Mida kujutab endast teisepoole jaotus soojusõlmes?
    Küttesüsteemi poolne osa
    SOOJUSSÕLM
  • Mida tähendab mõiste soojusõlm ?
    Küttesüsteemide seadmete kogum
  • Millest koosneb soojussõlm?
    Tasakaaluventiil, tühjendusventii, suleventiil, kagasilöögiklapp, kaitseklapp, ringluspump , regulaator , rõhuvaheregulaator, temperatuuri andur , termomeeter, manomeeter , filter, 13- veemõõtja 14soojusarvesti 15paisupaak
  • Nimeta soojusõlme ülesanded?
    Soojusallika parameetrite muutmine ja kontollimine
    Soojuse kandmine soojustarbiani
    Soojuse kulude arvestamine
  • Kus paikneb soojusõlm?
  • Kus asub soojussõlme ruum?
  • Milline ruumi temp. peab olema, ning mis teha kui ei ole võimalik nõutud temperatuuri tagada?
  • Mis peab kindlasti soojussõlme ruumis olema?
  • Millest koosneb soojussõlme ruum? (7)
  • Soojusõlm, paisupaak, trap, valamu , veearvesti, elektrikilp , soojusmõõtja
    SOOJUSSÕLME SKEEMID
  • Millisteks ühendusskeemideks jaotatakse küttesüsteemide ühendusi kaugküttesüsteemiga?
  • Millised neist on sõltumatud ühenduskeemid?
  • Mida kujutab endas Vahetu ühendus?
  • Mis osadest koosneb jugapumbaga ühendus?
  • Mida kujutab endas jugapumga ühendus?
  • Mida kujutab endas Segamispumbaga ühendus? --------
  • Mida kujutab endas Soojusvahetiga ühendus? -----
  • Mis on ringluspumba ülesanne? ------
  • Mis on reguleerimisventiili ülesanne? Lk 266
  • Mis on rõhuvaheregulaator ülesanne? ----- lk 275
  • Millega on tegemist ning nende ülesande?---------
    Tagasilöögiklapp, kaitseklapp, ringluspump, suleventiil, tasakaalustusventiil, tühjendusventiil, rõhuvaheregulaator, regulaator, temperatuuri andur, termomeeter, manommeter, veemõõtja ja soojus arvesti 14 filter 15paisupaak
  • Soojus ja gaasivarustus #1 Soojus ja gaasivarustus #2 Soojus ja gaasivarustus #3 Soojus ja gaasivarustus #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helikiima Õppematerjali autor
    Kokkuvõte

    Sarnased õppematerjalid

    Küttesüsteemid
    28
    doc

    Küttesüsteemid

    (Energiasäästu portaal. Soojuspumbad 2) 1.6.1 Õhksoojuspump Õhusoojuspump [LISA 1; Pilt 12] saab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Siin eristatakse kahte tüüpi soojuspumpasid: õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad. Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad, mis on tuntud ka kliimaseadmetena. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Sellise õhusoojuspumba sisekomponent paneb õhu siseruumides liikuma ning kõikide ruumide temperatuur ühtlustub tõhusalt ja kiiresti. Eelduseks on, et ruumide vaheuksed hoitakse lahti. Kuni 180 m² suurusele majale piisab ühest siseseadmest. Kui eramu suurus ületab 180 m², soovitatakse juba kahe 13 sisekomponendi paigaldamist

    Uurimistöö
    Soojuspumbad Konspekt
    128
    pdf

    Soojuspumbad Konspekt

    Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-külmutusseadmed 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 4 Soojustransformaatorid

    Energia ja keskkond
    Hoonete soojussüsteemid
    37
    doc

    Hoonete soojussüsteemid

    (mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu

    Soojustehnika
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika
    Praktika aruanne - Tallinnk Star
    84
    doc

    Praktika aruanne - Tallinnk Star

    EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................

    Merepraktika
    Inseneri eksami vastused 2009
    103
    doc

    Inseneri eksami vastused 2009

    1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

    Ehitusmaterjalid
    Laeva katlad
    84
    docx

    Laeva katlad

    muutustele - tekkivad soojuspinged võivad purustada ühenduskohti ja tekitada lekkeid valtsitud torudes. See on põhjus, miks leektorukatelde sissekütmine ja tööst väljaviimine (jahutamine) peab toimuma pikema aja jooksul (4-24 tundi); 5.Katlas olev suur vee mass on ohuallikaks katla plahvatuse korral. Katla seinte, tuleruumi või kolde purunemise korral võrdsustub katla sisemine rõhk (töörõhk) momentalselt atmosfäärirõhuga ja kogu katlavees sislduv soojus põhjustab osa katlavee silmapilkse aurustumise, rõhu järsu tõusu, plahvatuse ja katla purunemise, mis on ohtlik nii inimestele kui laevale tervikuna. Veetorukatlad. Eelised: 1.Võimalus toota kõrgete parameetritega auru (p ca. 60 bar, to 350-480 oC). Auru kõrgemate parameetritega paraneb katla kasutegur ja suureneb aurumootorites kasuliku soojuse osa, mis tähendab, et väheneb aurukulu 1 kW võimsuse saavutamiseks; 2

    Laevandus
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun