Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 vastused (1)

Hüdraulika, Pneumaatika
Arvestustöö Nr. 1
1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid.
Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks.
Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel , rõhu regulaator ),
- juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur)
- hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks,
- süsteemi abiseadmed ( filter , torustik ).
2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste.
Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust.
*kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga
*kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga
4. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud .
Hüdroajami kasutamist soosib : on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist,
- võib saada suuri jõude ja jõumomente suhteliselt väikeste ja kergete komponentide abil,
- jõu, jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega,
- ajami ülekoormusi saab vältida,
- koosneb enamuses standardsetest komponentidest, mis lühendab ajami projekteerimise ja valmistamise tähtaegu,
- lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral,
- ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine ,
- võime startida suurtel koormustel,
- hea soojusvahetus .
5. Hüdroajami kasutamist piiravad asjaolud.
Hüdroajami puudustena tuleb nimetada:
- tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel,
- töövedeliku tundlikus saastumise suhtes,
- temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele,
- suhteliselt madal kasutegur.
6. Hüdrostaatilise rõhu mõiste, tema allikad ja omadused.
Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees.
Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel:
- hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust ,
- hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest.
Hüdrostaatiline rõhk on sellisel juhul arvutatav valemiga: p = hg N/m2, kus p - hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis, N/m2, h - vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas, m, - vedeliku tihedus, kg/m3, g - raskuskiirendus , 9,81m/s2.
pinnale mõjub välisrõhk, siis rõhk vedeliku sees on selle välisrõhu