Keevitamine (0)

Kutsekool - Materjaliteadus - Materjaliõpetus

1 Hindamata

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Põllumajandus
nimetu
KEEVITUS
Referaat
Olustvere 2017
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Gaaskeevitus 4
1.1 Gaaskeevituse põhimõte 4
1.2 Injektorpõleti ˇ 5
1.3 Surugaasireduktorid 6
1.3.1 Hapnikureduktori skeem 6
1.4 Gaaskeevituse võtted ja asendid 7
2. Ohutusnõuded ja kaitsevahendid 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus
Keevitus- ehk liitmistehnoloogiad on väga laialdaselt kasutatavad nii kaasaegses masinaehituses, aparaaditööstuses kui ka ehituses.
Käesolevas töös on juttu üldiselt keevitamisest ning natuke põhjalikum ülevaade gaaskeevitamisest. Alapeatükkides on kirjeldatud gaaskeevituse tööpõhimõtet, lisatud pildid ja joonis antud liitmistehnoloogia süsteemist .
Referaadi viimane peatükk annab ülevaate ohutusnõuetest ning tähtsamate kaitsevahendite kasutamisest.
3
1. Gaaskeevitus
Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Antud liitmistehnoloogia aktiveerimise energia allikaks on põlevgaasid. Kõige kõrgema põlemistemperatuuriga on atsetüleenileek (tavaliselt kasutatakse atsetüleeni-hapniku segusid - C2H2 + O2). Enamasti kasutatakse gaaskeevituse puhul lisametallina traati . Gaaskeevituse eeliseks on, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks . Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevitust rakendatakse soovituslikult kuni 6 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaažil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid , messingit, pliid ning malmi.
Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Võrreldes elektergeevitusega on protsess suhteliselt aeglane.
1.1 Gaaskeevituse põhimõte
Vajaliku gaasisurve reguleerimiseks avatakse põletil korraks kumbki gaasikraan, et tekiks gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Leegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ning gaasisegu süüdatakse. Selle süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki.
(joonis 1)
Oksüdeerivat leeki kasutatakse vase ja valuterase kõvajootmisel või messingi keevitamisel. See on niisugune gaasileek, milles on põletisse antava hapniku maht 1,3 korda suurem atsetüleeni mahust.(joonis 2)
Gaasileegi segu, milles on aga atsetüleeni ülekaal, nimetatakse taandavaks leegiks. Sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel.(joonis 3)
joonis 1 joonis 2
joonis 3
4
Gaaskeevituse süsteem
1. Hapnikuballoon
2. Atsetüleeniballoon
3. Kaitseklapp
4. Hapnikuvoolik
5. Atsetüleenivoolik
6. Keevituspõleti
7. Keevitustraat
8. Gaasidüüs
9. Keevitatav metall
10. Leek
1.2 Injektorpõleti
Põhiline tööriist gaaskeevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. Gaaskeevitusel kasutatavat seadet põlevsegu moodustamiseks nimetatakse keevituspõletiks. Antud tööriista abil segatakse põlevgaas või –vedelike aurud hapnikuga põlevseguks, millest saab keevituspõleti suudmikust väljumisel ning süütamisel keevitusleegik. Igal põletis on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi koostist, võimsust ja kuju.
Keevituspõletite liigitamine :
kasutusviisi järgi – käsi- ja masinpõletid;
otstarbe järgi – universaalsed (keevitamiseks, lõikamiseks, jootmiseks ja pealesulatamiseks) ning spetsiaalsed (ühe operatsiooni jaoks) põletid;
põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi – injektoriga ning injektorita põletid.
Põletit, milles düüsist suure kiirusega välja voolav hapnikujuga tekitab injektoris hõrenduse, mille tulemusena imetakse põlevgaas segukambrisse, nimetatakse injektorpõletiks.
2.2.1 Injektorpõleti skeem
1. Suudmik
2. Otsik
3. Segukamber
4. Injektor
5. Survemutter
6. Hapnikuventiil
7. Atsetüleeniventiil
8. Hapnikuvooliku kinnitus
9. Atsetüleenivooliku kinnitus
Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetüleenikanalis hõreduse, mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli (9), toru ja ventiili (6) segukambrisse (3). Selles kambris atsetüleen ja hapnik segunevad, moodustades põlevsegu. Suudmikust väljuv põlevsegu süüdatakse ning tekib keevitusleek. Gaaside voolamist põletisse reguleeritakse hapniku- (6) ja atsetüleeniventiiliga (7), mis asuvad põleti käepidemel. Vahetatavad otsikud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga.
5
1.3 Surugaasireduktorid
Metallide gaaskeevitamisel ja –lõikamisel peab gaasi töörõhk olema madalam balloonis või gaasitorustikus olevast rõhust. Seadet, mis alandadab balloonist võetava gaasi rõhku kuni töörõhuni ning hoiab selle automaatselt püsiva, sõltumata gaasi rõhu muutumisest balloonis või gaasitorustikus, nimetatakse reduktoriks. Antud seadmed erinevad üksteisest ballooni külge kinnitamise viisi ning värvi poolest. Väljaarvatud atsetüleenireduktorid, mis kinnitatakse survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse balloonidele kinnitusmutri või survepoldi ja klambriga.
1.3.1 Hapnikureduktori skeem
1.Gaasi väljalaske ava
2. Kaas
3. Survevedru
4. Membraan
5. Madalrõhukamber
6. Vooliku ühendus
7. Gaasi sulgemise ventiil
8. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks kõrgrõhukambris)
9. Kaitseklapp
10. Survevedru
11. Klapp
12. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks madalrõhukambris)
13. Kinnitus balloonile
14. Filter
15. Kõrgrõhukamber
Reduktori töökäik: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi avanemist takistab lisaks kõrgrõhukambris olevale gaasi rõhule ka survevedrust nõrgem vedru.
Ettenähtud töörõhu hoidmine: Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb rõhk madalrõhukambris, survevedru surutakse koomale ja membraan paindub allapoole, ketas koos vardaga laskub ning vedru toimel istub rõhuklapp osaliselt klapipesale, vähendades gaasi voolu madalrõhukambrisse.
6
1.4 Gaaskeevituse võtted ja asendid
Kasutatakse peamiselt kahte keevitusvõtet, vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast.
Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes umbes 45° nurga all.
Paremsuunalise keevituse puhul on leek suunatud keevisõmbluse poole ja liikumine toimub vasakult paremale. Nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes umbes 45° nurga all.
7
2. Ohutusnõuded ja kaitsevahendid
Enne töö alustamist tuleb kindlasti läbi lugeda õhutusnõuded. Kõik kergestisüttivad materjalid tuleb keevitustsoonist eemaldada. Kaarlahendust ei tohi tekitada gaasiballoonil või selle läheduses.
Aparaati ei tohi tõsta koos selle tagaküljele kinnitatud gaasiballooniga. Enne tõstmist tuleb eemaldada gaasiballoon. Kaldpindadel töötamisel tuleb fikseerida enne tööle asumist aparaadi rattad .
Keevituse puhul eralduv toksiline gaas võib jääda halva ventilatsiooni puhul hõljuma keevitustsooni. Nende gaaside suhtes tuleb olla eriti valvas. Kindlasti tuleb töötsoonis kasutada äratõmbega ventilatsiooni. Keevitamise protsessi mõju ja tagajärjed tervisele võivad olla väga ohtlikud, seetõttu tuleb alati kasutada vastavaid kaitseseadmeid ja –aksessuaare.
Rõhku tuleb pöörata kindlasti silmade kaitsele, kuna keevitusvalgus on liiga ere ja sädemed võivad silma lennata, peab kasutama kaitse maski või – prille .
Keevituskindad peavad olema valmistatud kvaliteetsest nahast , et vältida süttimist
8
Keevitaja peab kasutama tööriideid, mille kaelus ja käised on võimalik kinni nööpida. Metalli pritsmete eest aitab kaitsta nahkpõll.
Keevitamisel tuleb kanda vastavaid tööjalatseid. Õhukesest materjalist jalatsite kandmine on keelatud.
9
Kokkuvõte
Keevitamise abil on võimalik liita paljusid materjale. Erinevate metallide, plastide ja muu taolise jaoks on loodud vastavad tehnoloogiad . Et hoida oma tervist, tuleb rangelt järgida ohtusnõudeid ning kasutada keevituseks mõeldud kaitsevahendeid.

10
Kasutatud allikad
http://keevitus.weebly.com/gaaskeevituse-asendid-ja-leegituumluumlbid.html
http://keevitus.weebly.com/uumlldiselt-keevitamisest.html
http://pood.taivoster.ee/index.php?route=product/category&path=73_95
http://pood.taivoster.ee/index.php?route=product/product&product_id=2434
http://web.zone.ee/metallityy/KEEVITAMINE/keevitus_3.html
11

.ODT Laadi alla originaalfail 11 lk · .odt · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mina_siin Õppematerjali autor

Sissejuhatus 3
1. Gaaskeevitus 4
1.1 Gaaskeevituse põhimõte 4
1.2 Injektorpõleti 5
1.3 Surugaasireduktorid 6
1.3.1 Hapnikureduktori skeem 6
1.4 Gaaskeevituse võtted ja asendid 7
2. Ohutusnõuded ja kaitsevahendid 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad 11

Surugaasireduktorid Keevitamine Gaaskeevituse võtted

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Gaasikeevitus

Olustvere teenindus-ja maamajandus kool Märt Seimann Gaasikeevitus Olustvere 2012 Sissejuhatus Referaadis räägin ma lähemalt gaasikeevitusest ja kõigest sellega seounduvast.Ise mul gaasikeevitusega erilist kokkupuudet pole olnud.Kuid räägin ka alguses mis see keevitamine ültse on. Keevisliide on siis kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Gaasikeevituses üldiselt Gaaskeevitus oli varemalt väga laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus

Materjaliõpetus

odt

Gaasikeevitus

..............................................................7 Injektorpõleti...............................................................................................................................9 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks.....................................................................................12 Surugaasireduktorid..................................................................................................................13 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine....................................................................................17 keevitustraat..............................................................................................................................19 Ohutus keevitamisel..................................................................................................................20 Kokkuvõte...........................................................................................................................

Ainetöö

doc

Gaasikeevitus

............................................................. 8 Injektorpõleti............................................................................................................................10 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks..................................................................................... 13 Surugaasireduktorid.................................................................................................................. 14 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine.....................................................................................18 Ohutus keevitamisel..................................................................................................................20 Kokkuvõte.................................................................................................................................22 Kasutatud Kirjandus:................................................................................................................

Keevitus

docx

Gaasikeevitus

.................................5 Keevitusleek................................................................................................6 Keevitusleegi liigid......................................................................................7-8 Injektorpõleti............................................................................................9-10 Surugaasireduktorid.................................................................................11-12 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine............................................................13-14 Kokkuvõte.................................................................................................15 Kasutatud materjalid.....................................................................................16 Sissejuhatus Referaadis räägin ma gaaskeevitusest ja kõigest sellega seonduvast. Ise ma pole kunagi keevitanud ja valisin selle teema sellepärast, et tundus kõige huvitavam

Materjalitehnika

pdf

Keevitus

mine. Viimase viie aasta jooksul on selle haru ettevõtted saavutanud suure majanduskasvu. Peamine prob- leem selle tööstusharu juures on kvalifitseeritud, vajalike teadmistega ja eesti keele oskusega tööjõu (keevita- jate) puudus. Kõik see tingis vajaduse uue õppematerjali loomise järele. Antud õppevahendis on peatükkide kaupa välja toodud keevitusega seotud terminoloogia: käsikaarkeevitus, gaaskeevitus, keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas, volframelektroodiga keevitamine argoonis. Eestikeelne õppematerjal KEEVITUSERILA EESTI KEEL aitab noortel töölistel sulanduda eestikeel- sesse töökeskkonda ning aru saada tehnilistest eestikeelsetest dokumentidest. Õppematerjal on mõeldud vastaval erialal kasutatavate terminite omandamiseks, tootmisprotsessi ülesannetest ja eesmärkidest arusaa- miseks ning eestikeelses töökeskkonnas hakkamasaamiseks. Käesoleva õppematerjali näitlikkus ja lihtsus aitavad minimaalse töö ja ajakuluga täiendada oma eesti

Keevitamine

doc

Keevitamise referaat

......................................................................... 6 Atsetüleen ja teised põlevgaasid...................................................................................... 6 Keevitusleek........................................................................................................................ 7 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks................................................................................ 7 Vasak- ja paremsuunaline keevitamine............................................................................... 8 Keevisõmblused................................................................................................................ 10 Põkk- ja nurkõmblus...................................................................................................... 10 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 11

Kategoriseerimata

docx

Referaat: Keevitamine

madalam kui atsetüleenil, kasutada nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC-se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Hapnikusegu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine

Ehitus alused

docx

Gaaskeevitus

mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma piirid, tuuma otsale tekib rohekas kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit aga muutub kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Parem- ja vasaksuunaline keevitus Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatavale osale, keevitustraat aga liigub põleti järel. Põleti suudmikuga võngutatakse ristsihis. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja õhulämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Leek kuumutab pealesulatatud metalli, mille tõttu toimub õmblusemetalli ja remomõjutsooni aeglasem jahtumine.

Keevitamine

Rohkem sarnaseid