Pneumaatika ja hüdraulika kasutamine automaalri erialal (0)

Pneumaatika ja hüdraulika kasutamine automaalri erialal
Hüdraulika kasutamine sõidukites :
Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega.
Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest.
Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid. Ilma hüdraulikata oleks õlitussüsteemi toimimine raskesti ettekujutatav. Selleks, et õlitussüsteem toimiks, tuleb aeg-ajalt seda hooldada . Vajalik on õli taseme ja temperatuuri jälgimine, samas tuleb kindlal perioodil ka tähelepanu pöörata õlifiltrile. Kuna õlitussüsteem on jahutamisel sekundaarne , siis peamine jahutuse osa ongi jahutussüsteem.
Tänapäeval kasutatakse auto mootori jahutamiseks kindlaid vedelike (tosoolid, antifriisid ). Seetõttu on ka jahutussüsteem hüdrauliline. Jahutussüsteemi ja õlitussüsteemiga võib tõmmata paralleele, kuna mõlema ülesanne on vedelike liikuma panemine teatud kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump, ning selleks, et seda õigesti reguleerida, on termostaat, mille klapp avaneb siis kui temperatuur tõuseb vastava kraadina. Selle abil muudetakse juhutussüsteemi ringlust (on suur ja väike ringlus ). Jahutussüsteem aitab hoida auto mootori temperatuuri ühtlasel tasemel.
Pneumaatika kasutamine sõidukites:
Pneumaatika on rakendusteadus ,mistegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. Käsitleb suruõhu ja teiste surugaaside kasutamist ning sellel põhinevaid masinaid, mehhanisme, automaatjuhtimissüsteeme ja vahendeid. Kasutatakse juhtimises, suruõhu tööriistades, keevituses, õhkpidurites, tõstukites, kliimaseadmetes, õhkpatjades ja pressides.    
Suruõhk on õhk, mis on kokku pressitud kõrgema rõhu alla kui ümbritseva õhu rõhk (üldjuhul atmosfäärirõhk). Suruõhku kasutatakse pneumoseadmetes, kus tema potentsiaalne energia muundatakse mehhaaniliseks tööks. Suruõhku kasutatakse laialdaselt tööstuses suruõhutööriistade toiteks, sõidukitel, rehvides, pidurisüsteemides ja mujal.
Õhu suhtes muudetud koostisega suruõhku kasutatakse näitaks akvalangides. Seadmetes kasutatava  suruõhu rõhk on tavaliselt 0,3...0,6 MPa. Suruõhu kogumiseks ja säilitamiseks kasutatakse gaasiballoone   kus rõhk võib olla 20 MPa ja rohkemgi . Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid. 
Vooluklapp on hüdro- või pneumosüsteemi komponent . Voolukklapi ülessandeks on vedeliku või gaasi voolu suunamine süsteemi sees ja vooluhulga reguleerimine, eesmärgiga muuta täiturseadmelt saadava liikumise kiirust. 
Kaitseklapp on seade, mille ülesandeks on vältida keskkonna ülerõhku töötavas seadmes või torustikus. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu, rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud. 
Pneumosilinder on silindritaoline seade, mis võimaldab selles kolvi sirgjoonelist liikumist gaasi rõhu jõul. Sisuliselt on pneumosilinder edasi tagasi liikumist võimaldav pneumomootor. Pneumosilindri eeliseks võrreldes hüdrosilindriga on suur töökiirus ja tavaliseima töögaasi, suruõhu laialdane kättesaadavus. Puuduseks võrrelduna hüdrosilindriga on tänu madalamale töörõhule samade mõõtmete juures nõrgem jõud.