juhtmagistraalide ja haagisepidurite juhtklapi tööd. Harud on teineteisest täielikult eraldatud. Sõiduasend Pidurdamine Seisupidurikraan Seisupiduri kraanil on kolm asendit: 1. Sõiduasend: kus vedruakudesse juhitud suruõhk vabastab sõiduki ja haagisepidurid. 2. Varupiduriasend : rakendab haagise pidurid ja vähendab vedruakudes survet vastavalt käepideme asendile. 3. Seisuasend: auto seisupidur on rakendunud (rõhuakud on tühjenenud). Pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaatori ülesanne on muuta automaatselt tagapidurikambritesse antavat suruõhku sõltuvalt auto koormusest. Kiirendusklapp Kiirendusklappi ülesanne on lühendada pidurite rakendumis- ja vabastamisaega. Pidurikamber Pidurikambrid rakendavad rattapidurid tööle. Vedruakuga pidurikamber
esipiduriharu juhtmagistraali ja haagisepidurite juhtklapi tööd, alumise sektsiooniga aga tagapiduriharu juhtmagistraalide ja haagisepidurite juhtklapi tööd. Harud on teineteisest täielikult eraldatud. Kaido Voitra Tartu khk Seisupidurikraan Seisupiduri kraanil on kolm asendit: 1. Sõiduasend: kus vedruakudesse juhitud suruõhk vabastab sõiduki ja haagisepidurid. 2. Varupiduriasend : rakendab haagise pidurid ja vähendab vedruakudes survet vastavalt käepideme asendile. 3. Seisuasend: auto seisupidur on rakendunud (rõhuakud on tühjenenud). Kaido Voitra Tartu khk 8 6.10.2008 Pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaatori ülesanne on muuta automaatselt tagapidurikambrites se antavat suruõhku sõltuvalt auto
Jõhvi 2013 Õhkpiduriseade võib olla üheharuline või kah eharuline. Üheharuline piduriseade Pidurdamiseks vajalik suruõhk liigub rataste pidurimehhanismideni üht (dubleerimata) torustikku pidi. Lekke korral sõidukit sõidupiduriga pidurdada ei saa. Seetõttuseda süsteemi tänapäeval veokitel enam ei kasutata. Kaheharuline piduriseade Enne EBS kasutuselevõttu oli Euroopa Liidus standardiseeritud ja kasutusel kaheharuline piduriseade, kus esi- ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast. Õhkpiduri tööpõhimõte Kompressor (1) täidab õhupaagi (2) suruõhuga. Paagis oleva suruõhu abil tekitatakse veoki aeglustamiseks vajalik pidurdusjõu d. Sõidukijuht reguleerib pidurdamise tõhusust jalgpidurikraani (3) pedaalile vajutades. Pidurikraani ja torustiku kaudu jõuab suruõhk pidurikambritesse (4) ning ratta
Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 1(33) Teoreetilised ülesanded põhikursus, pidurid Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24
Haagise moodul Haagise infomoodul vabastamise kraan (allikas: Knorr) TIM (allikas: Knorr) (allikas: Knorr) Sõidupidur ei ole mõeldud pikemaajaliseks kestvaks kasutamiseks. Raske autorongi puhul võib tekkida mägedes liiklemisel kergesti olukord, kus sõidupidur kuumeneb üle, tema pidurdustõhusus väheneb või halvimal juhul pidurid lakkavad töötamast. Seepärast kasutatakse raskeveokitel ja ka bussidel lisaks kestvuspidurit. Vastavalt soovitud aeglustusele võib osa nõutavast pidurdusmomendist saada kestuspiduri EBS kasutamisest. See toimub sõidustabiilsuse nõudeid arvestades andmevahetuse abil sõiduki juhtarvutiga. Funktsiooni eesmärgiks on rattapidurite koormuse vähendamine. Kestuspiduri kaasamine lülitatakse sisse või välja lüliti abil. Kestvuspidureid on kahte liiki:
Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm on muljumise kahe kingad, mis on sarnane tavalise ketta pidur, nimetatakse seda mõnikord "näputäis trummelpiduriga", kuigi selline pidurid on suhteliselt haruldane. seotud tüüpi pidur kasutab paindlikku vöö või "sagedusriba" ümbriste ümber väljaspool trumm nimega bänd pidur. Ajalugu: kaasaegne auto trummelpiduriga leiutati aastal 1902 Louis Renault, ehkki vähem kogenud trummelpiduriga oli kasutanud Maybach aasta varem. Esimesel trummelpidurid, kingad olid mehaaniliselt käitatakse hoovad ja vardad või kaablid. Alates 1930-ndate keskel kingad olid
Kokkujooks A B on tavaliselt vahemikus 2...12 mm. Roolil tuleb süstemaatiliselt kontrollida kinnitusi ja teostada määrimis- ning reguleerimistööd. Kontrollida õli taset võimendi anumas (paagis). Kontrollida rooliratta vabakäiku, rooliliigendite ja nende kaitsekatete seisukorda. Tasakaalustada rehvid, kontrollida kaldenurki ja kokkujooksu. Traktorite pidurite ehitus. Pidur on masina pidurdamiseks ettenähtud seadmete kogum. Pidurid jagunevad: · Sõidu- · Seisu- · Abi- · Varupiduriks. Sõidupidur piirab kiirust ja peatab masina. Seisupidur hoiab masinat paigal. Abipiduri abil vähendatakse kiirust või hoitakse teda ühtlasena. Varupidurit kasutatakse seisupiduri rikke korral. Pidurdamine toimub kahel viisil: · Ühendatud mootoriga · Lahutatud mootoriga Pidurdamine toimub hõõrdejõudude toimel. Pidur koosneb pidurimehhanismist ja piduriajamist.
vasakpoolse veoratta pidurdamiseks. Pidurisüsteem on sellepärast selline, et piduritega oleks võimalik traktorit pöörata ja seisata. Transporttöödel piduripedaalid ühendatakse ja pedaalidele vajutamisel pidurdatakse veorattaid üheaegselt. Põllutöödel ühendatakse pedaalid lahti ja pööretel pidurdatakse pöördesisest ratast. Peale traktori mootori seiskamist lülitatakse sisse seisupidur, sellega tagatakse traktori seismine kohapeal. Pidurid võivad traktoril olla ketas, trummelklots või trummellintpidurid. Ketaspidurite korral pidurdatakse lõppülekande võlliga hammasühenduses olevat ja pöörlevat friktsioonkattega ketast. Trummelklotspidurite korral pidurdatakse klotsidega pöörlevat trumlit seest poolt. Trummellintpidurite korral pidurdatakse friktsioonkattega lindiga pöörlevat trumlit väljast poolt
Kõik kommentaarid