Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest komplekstegevustest koosneb ehitiste korrashoidmine?
  • Kes moodustavad nn korrashoiu kolmnurga?
  • Milles seisneb ehitiste ja tehnosüsteemide tehniline hooldamine?
  • Mida jälgida kuulventiilide kasutamisel?
  • Milline mõõteseade on selle juures vajalik ja milleks?
  • Millise süsteemi korral nõutakse tavaliselt survekatsetusi ja süsteemi läbipesu?
  • Millised värvid vähendavad küttekehade soojusväljastust?
  • Kui keskkütte soojusvahetil?
  • Mida tuleb esmajärjekorras soojussõlme töö juures jälgida?
  • Mida tuleb jälgida 2 paralleelühendusega pumba 1 on reservis töö juures?
  • Millised on võimalikud põhjused?
  • Kui soojenevad vaid alumise korruse küttekehad?
  • Milline on eluruumides lubatav müratase dB?
  • Milline on õhuvahetuse põhimõte õhu saastuse seisukohast lähtudes?
  • Kui suur on rekuperatiivsete soojustagastite kasutegur?
  • Kui suur on regeneratiivsete soojustagastite kasutegur?
  • Milliseid koormusi peavad taluma toestatud õhukanalid?
  • Millistel eesmärkidel õhukanalid isoleeritakse?
  • Milline nõue kehtib ventilatsioonisõlme elektrilüliti kohta?
  • Kui pikk on tiivikventilaatorite kiilrihmade pinge kontrolli intervall?
  • Kui pikk on peenfiltrite vahetuse intervall?
  • Kui pikk on elektrimootorite hoolduse intervall?
  • Mida tuleb kontrollida plasttorude kavandamisel joogiveetorudeks?
  • Millised nõuded on kinnistu veearvesti asukohale?
  • Miks tuleb soojadesse ruumidesse paigaldatud külmaveetorud iso leerida?
  • Millega tuleb varustada sademetevee sokliväljund langemiskoht?
  • Mis on hoonete sisevõrgu hoolduse peamiseks mureks?
  • Kui suur on on kaasaegse vedel- või gaasiküttel väikekatla kasutegur?
  • Kui suur õlimahuti on lubatav katlaruumi paigaldada?
  • Millistel tingimustel tohib põlemisgaase juhtida ventilatsioonilõõridesse?
  • Kui suure rõhuga tuleb teha katlamaja süsteemi surveproov?
  • Kui pikk on suitsulõõri puhastamise intervall?
TEHNOVÕRKUDE EKSPLUATATSIOON
MA SAAN KÕIK TULEVASED EKSAMID VIIED ! HOMNE EKSAM ON VÄGA VÄGA LIHTNE MINU JAOKS
Kontrollküsimused 9. oktoobri 2012.a. kontrolltööks
SISSEJUHATUS TEHNOHOOLDUSE VALDKONDA
  • Millistest komplekstegevustest koosneb ehitiste korrashoidmine?
    - haldamine
    -tehniline hooldamine
    -heakorrastamine
    -ehitus-, renoveerimis ja rekonstrueerimis tööde korraldamine
    -omaniku kohustuste täitimine
    -energia, vee ja kommunikatsiooni teenuste tagamine
    -tugiteenuste tagamine
  • Kes moodustavad n.n. korrashoiu kolmnurga?
    Kinnisvara omanik, korrashoidja ja kasutajad
  • Milles seisneb ehitiste ja tehnosüsteemide tehniline hooldamine?
    On regulaarne töökirjeldustega tööde kompleks selleks, et sälilitada ja/või taastatada kinnistul paiknevaid ehitised ettenähtud seisundisse muutmatama kasutusotstarvvet
    KESKKÜTTESÜSTEEMIDE EHITUS
  • Terastorude ühendamise moodused.
    • Gaasi
    • Keevis
    • Tõmmatud(õmblusteta)

    Ühendamiseks kasutatakse tempermalmist või vasesulamist liitmike
  • Plasttorude ühendamise moodused.
    • Keermes
    • Press
    • Liim
    • Keevis

    Liitmikud metallid, valgest vasest
    Keevituse ja liimimse korral plastist nagu toru ise
  • Millistele nõuetele peavad vastama keskküttesüsteemides kasutatavad plasttorud?
    Euroopa standartitele – 12318-1, 12319-1
  • Mida jälgida kuulventiilide kasutamisel ?
    Ventiilid peaksid olema täielikult lahti või kinni vältimaks muutumist kasutuskõlbamatuks.
  • Milline on põhiline erinevus 1-torulise ja 2-torulise küttesüsteemi küttekehade reguleerimisventiilidel valikul ?
    1 toru puhul- reguleerimisarmatuuril minimaalne rõhu takistus
    2 toru puhul- kõrgenatud (4Pa) takistus rõhk
  • Millist vett tuleb kasutada kaugkütte korral küttesüsteemi täitmiseks (täite- ja lisavesi ) ja milline mõõteseade on selle juures vajalik ja milleks?
    Tuleks kasutada deaereeritud ja keemiliselt ettevalmistatud vett. Kaugkütte korral on soovitatav täite ja lisavesi võtte kaugküttevõrgust läbi arvesti.
  • Kui suure osa katavad naaberkorterid maja küttesüsteemist lahti ühendatud korteri soojusvajadustest kui korter paikneb hoone keskosas ja selle temperatuur on 10°C võrra madalam naaberkorterite temperatuurist? 65%
    ELAMUTE SOOJUSVARUSTUSSÜSTEEMIDE HOOLDUS JA REMONT
  • Millise süsteemi korral nõutakse tavaliselt survekatsetusi ja süsteemi läbipesu?
    Sõltuva süsteemi korral. Survekatkestusi tehakse igal aastal, läbipesu 2 aasta tagant
  • Nimetada terastorude enamlevinud lekkekohad.
    Keevis ja keermisühendused (pikad vindid)
  • Millised värvid vähendavad küttekehade soojusväljastust?
    Alumiinium baasil, pronkvärvid
  • Miks on soojussõlme sooja tarbevee soojusvaheti ummistused tõenäolisemad kui keskkütte soojusvahetil?
    Kuna sellesse sõlme satub rohkem tahkeid komponente, mis ei pääse töökanalist läbi ning selle tagajärjel tekib ummistus
  • Mida tuleb esmajärjekorras soojussõlme töö juures jälgida?
    -hoone küttesüsteem on korralikult vveega täidetud ja maonmeeter näitab õiget rõhku
    -kaitseklapid on töökorras
    -ühendused ei leki
  • Mida tuleb kindlasti kontrollida veest tühjakslastud soojussõlme juures selle taastäitmise korral?
    • Tühjendus ventiilid oleksid suletud
    • Pumpade kuivaks jäämine on välistatud
    • (temp, rõhu jälgimine)

  • Mida tuleb jälgida 2 paralleelühendusega pumba (1 on reservis) töö juures?
    Kuna pumbad töötavad korda mööda tuleks jälgida, et momendil peatatud pump tuleb süsteemist eraldada tema kaudu vee ringlemise vältimiseks. Suve ajal ei tohi lasta kuivaks- tuleks lühiajaliselt käivitada süsteem
  • Küttesüsteemi paisumisnõuga ühenduses olev kaitseklapp rakendub s.o. kaitseklapist tuleb vett – millised on võimalikud põhjused?
    -soojussõlme ühendused lekivad
    -soojusvaheti lekib väljaspoole
  • Lugeda üles tegutsemisjuhised talvise pakase korral (välistemperatuur alla -15 0C).
    -tühistada öine küttevee temperatuuri alandamine
    -kontrollida kaugkütte vee rõhkusid ja temperatuuri
    -kontrollida kütte reguleerseadmete korrasolekut
    -kontrollida et paisumistoru ei jäätuks
  • Tegutsemine kaugkütte sulgemisel.
    -sulgeda pealevoolu ventiil
    -peatada pumbad/õhkkütte ventilaatorid
    -katkestada regulaarseadmete elektritoide
    -kooskõlastada kaugkütte sulgemine soojatarnijaga
  • Milline on tõenäoline ummistuse koht kortermaja ülemise jaotusega 2-torulises küttesüsteemis, kui soojenevad vaid alumise korruse küttekehad?
    Tagastatav püstik 2. ja 3. Korruse vahel ning veel täiendavalt andva püstiku osaline ummistus.
    ELAMUTE VENTILATSIOONI EHITUS, HOOLDUS JA KORRASHOID
  • Selgitada mõistet „koksiallõõr“.
    Ruumi rõhust sõltumatu, kinnise koldega gaasitarviti „toru-torus” ühenduslõõr välisõhku; sisemise toru kaudu väljuvad põlevad gaasid, välimise kaudu voolab koldesse põlemisõhk.
  • Milline on eluruumides lubatav müratase (dB)?
    30 dB
  • Milline on õhuvahetuse põhimõte õhu saastuse seisukohast lähtudes?
    Värske õhk peab liikuma saastunud õhusuunas. Eluruumid peavad olema kõrgema rõhu all, et vältida saastunud õhtu liikumist nendesse.
  • Kui suur on rekuperatiivsete soojustagastite kasutegur?
    55-66%
  • Kui suur on regeneratiivsete soojustagastite kasutegur?
    75-80%
  • Milliseid koormusi peavad taluma toestatud õhukanalid?
    Toed peavad kandma nii kanalite isolatsiooni kui nendel olevate seadmeid kui ka väliseid lisakoormusi.
  • Millistel eesmärkidel õhukanalid isoleeritakse?
    -tulekaitse
    -energia kokkuhoid
    -mürasummutus
  • Millised ehituslikud meetmed peavad olema rakendatud katusel paiknevate seadmete hooldustööde läbiviimiseks?
    Tule teha hooldutee ja platvorm koos turvaseadmetega (piiretega)
  • Milline nõue kehtib ventilatsioonisõlme elektrilüliti kohta?
    -kaitselüliti
    -nähtaval kohal olev avariilüliti
  • Kui pikk on tiivikventilaatorite kiilrihmade pinge kontrolli intervall?
    2-6 kuud
  • Kui pikk on peenfiltrite vahetuse intervall?
    6-24 kuud
  • Kui pikk on elektrimootorite hoolduse intervall?
    Vastavalt tootja juhendile
    ELAMUTE SISEVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
  • Mida tuleb kontrollida plasttorude kavandamisel joogiveetorudeks?
    Tuleb kontrollida vastava loa olemasolu, kuna kõik plastid ei sobi joogiveetoruks sest võivad sisaldada ohtlike lisandeid.
  • Millised nõuded on kinnistu veearvesti asukohale?
    • Paigaldatakse sisentorule vahetult peale selle sisenemist elamu keldrisse või kinnistu tänavapoolsese piiriäärde
    • Valgustatud
    • Ei tohi külmuda
    • Vaba juurdepääs

  • Kui pikk on vajaliku temperatuuriga sooja tarbevee veevõtupunkti jõudmise lubatud max aeg?
    30 sekundit
  • Miks tuleb soojadesse ruumidesse paigaldatud külmaveetorud iso leerida?
    Kuna külmaveetorud higistavad ja võivad isegi tilkuda.
  • Kui pikk on pidevalt töötavate tehnoseadmeteta hoone sisevõrgu hoolduse intervall?
    1-2 korda aastas või korra aastas vastavalt süsteemi üldisele seisukorrale ja sellejärgselt leitud puuduste kõrvaldamisele.
  • Nimetada lekkeohtlikumad kohad veevarustuse süsteemis?
    Keevisühendused, torude seintes ja lagedest läbimineku kohad, samuti põrandasse paigutatud torustikud (tarindid niiskuvad)
  • Miks on sisemise sademetevee ärajuhtimisega hooneväljund tavaliselt varustatud sifooniga?
    Jahutava õhutõmbluse vältimiseks
  • Millega tuleb varustada sademetevee sokliväljund langemiskoht?
    Vettpidav ja küllaldase pikkusega voolurenn, samuti sifooni olemasolu peab olema tagatud.
  • Mis on hoonete sisevõrgu hoolduse peamiseks mureks?
    Ummistuste kõrvaldamine
  • Mis on ruumidesse tungiva ebameeldiva kanalisatsioonileha võimalikud põhjused?
    • Kaua kasutamata veest tühjendatud sifoon
    • Torustike ebatihedus, lahtised muhvühendused, halvasti tihendatud ja kinnitatud puhastusluugid, korrosiooniavad, purunemine .
    • Ventilatsioonituru ummistumine või kinnikiilumine, millega sageli kaasneb õhulurin sifoonides või sifoonide tühjaksi memine

  • Mida tuleb silmas pidada metallvannide ja –dušialuste
    Elektriliselt ühendatud potensiaalühtlusustussüsteemi paigaldamisel tuleb järgida elektri ohutusnõudeid.
    VÄIKEKATLAD JA VÄIKEKATLAMAJAD ELAMUTE SOOJUSVARUSTUSES
  • Selgitada akumulatsioonipaagi mõistet ja millisel juhul seda kasutatakse
    Mahuti , mida kasutatakse soojusesalvestamiseks ning hilisema kasutamise eesmärgil.
  • Kui suur peaks olema elamu küttesüsteemi akumulatsioonipaagi ligikaudne maht ?
    Akumulatsioonipaakide valikul soovitatakse 1 m2 köetava ruumala kohta arvestatada 5 liitrit mahtu
  • Kui suur on on kaasaegse vedel- või gaasiküttel väikekatla kasutegur?
  • Milliseid probleeme tekitab 20% -st suurema niiskusesisaldusega puidu kasutamine
    Langeb kasutegur ja katla küttepindadele tekib raskesti eemaldatav tõrv ja happeline kondensaat , mis toob kaasa küttepindade kiire korrosiooni ja katla rivist välja langemise.
  • Kui suure võimsusega gaasikatlaid ja tahkekütusega katlaid lubatakse elamutesse ilma ehituslike lisapiiranguteta paigaldada?
    Gaasikatlaid võimsus väiksem kui 0,25 kW/m3
    Tahkekütse korral kuni 25 kW/m3 võimsusega kütteseade
  • Kui suur õlimahuti on lubatav katlaruumi paigaldada?
    3 m3 suurune mahuti
  • Millistel tingimustel tohib põlemisgaase juhtida ventilatsioonilõõridesse?
    Juhul kui põlemisgaasid eemaldatakse otse läbi paigaldamisruumi seina nn turbosüsteem- seadmele võetakse vajalik põlemisõhk väljast ja juhitakse gaasid välja seadme juurde kuuluva koaksiaallõõri kaudu
  • Kui suure rõhuga tuleb teha katlamaja süsteemi surveproov?
    1,5 kordse maksimaalse töörõhuga
  • Millega on määratud gaasipaigaldiste ohutusnõuded ja tehnilise kontrolli sagedus? Küttegaasi ohutus seadus
  • Kui pikk on suitsulõõri puhastamise intervall? 1 kord aastas
  • Milline on katlas t väljuvate suitsugaaside temperatuuri tõus, mis annab märku, et katel vajab tahmast puhastamist?
    Kui temperatuur on tõusnud 30-35 C võrra võrreldes puhastatud katlast väljuvate suitsugaaside temperatuuriga
  • Vasakule Paremale
    Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #1 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #2 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #3 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #4 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #5 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #6 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mina596 Õppematerjali autor
    TTÜ TK tehnovõrkude ekspluatatsiooni kontrolltöö 1 küsimused ja vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    Hoonete soojussüsteemid
    37
    doc

    Hoonete soojussüsteemid

    Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhurõhuga pa 0 = p . Sel juhul

    Soojustehnika
    Energiasääst kortermajas
    52
    pdf

    Energiasääst kortermajas

    SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss

    Füüsika
    Laeva katlad
    84
    docx

    Laeva katlad

    6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A

    Laevandus
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika
    Energia ja keskkond konspekt
    113
    doc

    Energia ja keskkond konspekt

    TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

    Energia ja keskkond
    Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
    232
    pdf

    Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

    EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

    Ehitiste renoveerimine
    Inseneri eksami vastused 2009
    103
    doc

    Inseneri eksami vastused 2009

    1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

    Ehitusmaterjalid
    Veekaitse eksami konspekt
    21
    docx

    Veekaitse eksami konspekt

    kaudu) · tuletõrjehüdrantide normaalse töö tagamiseks peavad nad paiknema ringvõrgus · ringvõrgus hajub hüdrauliline löök (olukord, kus veevoolu kiire sulgemisega kaasneb järsk rõhu tõus torustikus) · torude läbimõõdud on mõnevõrra väiksemad Veevarustuse välisvõrgu paigutus: · paigutamisel tuleb arvestada kehtivaid õigusakte, norme ja standardeid · tehnovõrkude (veevarustuse välisvõrgu) planeerimisel tuleb arvestada teistest objektidest piiranguid (raudtee, veehaarded, kraavid jne) · veetorstik peab pinnases olema kaitstud väliskoormuse eest · veetorud paigaldatakse Eestis külmumise vältimiseks vähemalt 1,8m sügavusele Vee tarbimine Ühisveevärk peab tagama kõigi ühisveevärki ühendatud tarbijate veevajaduse e summaarse veetarbimise. 1. Elanike veetarbimine

    Veekaitse




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun