Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest komplekstegevustest koosneb ehitiste korrashoidmine?
  • Kes moodustavad nn korrashoiu kolmnurga?
  • Milles seisneb ehitiste ja tehnosüsteemide tehniline hooldamine?
  • Mida jälgida kuulventiilide kasutamisel?
  • Milline mõõteseade on selle juures vajalik ja milleks?
  • Millise süsteemi korral nõutakse tavaliselt survekatsetusi ja süsteemi läbipesu?
  • Millised värvid vähendavad küttekehade soojusväljastust?
  • Kui keskkütte soojusvahetil?
  • Mida tuleb esmajärjekorras soojussõlme töö juures jälgida?
  • Mida tuleb jälgida 2 paralleelühendusega pumba 1 on reservis töö juures?
  • Millised on võimalikud põhjused?
  • Kui soojenevad vaid alumise korruse küttekehad?
  • Milline on eluruumides lubatav müratase dB?
  • Milline on õhuvahetuse põhimõte õhu saastuse seisukohast lähtudes?
  • Kui suur on rekuperatiivsete soojustagastite kasutegur?
  • Kui suur on regeneratiivsete soojustagastite kasutegur?
  • Milliseid koormusi peavad taluma toestatud õhukanalid?
  • Millistel eesmärkidel õhukanalid isoleeritakse?
  • Milline nõue kehtib ventilatsioonisõlme elektrilüliti kohta?
  • Kui pikk on tiivikventilaatorite kiilrihmade pinge kontrolli intervall?
  • Kui pikk on peenfiltrite vahetuse intervall?
  • Kui pikk on elektrimootorite hoolduse intervall?
  • Mida tuleb kontrollida plasttorude kavandamisel joogiveetorudeks?
  • Millised nõuded on kinnistu veearvesti asukohale?
  • Miks tuleb soojadesse ruumidesse paigaldatud külmaveetorud iso leerida?
  • Millega tuleb varustada sademetevee sokliväljund langemiskoht?
  • Mis on hoonete sisevõrgu hoolduse peamiseks mureks?
  • Kui suur on on kaasaegse vedel- või gaasiküttel väikekatla kasutegur?
  • Kui suur õlimahuti on lubatav katlaruumi paigaldada?
  • Millistel tingimustel tohib põlemisgaase juhtida ventilatsioonilõõridesse?
  • Kui suure rõhuga tuleb teha katlamaja süsteemi surveproov?
  • Kui pikk on suitsulõõri puhastamise intervall?
Vasakule Paremale
Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #1 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #2 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #3 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #4 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #5 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #6 Tehnovõrkude eksluatatsioon KT1 #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mina596 Õppematerjali autor
TTÜ TK tehnovõrkude ekspluatatsiooni kontrolltöö 1 küsimused ja vastused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhurõhuga pa 0 = p . Sel juhul

Soojustehnika
thumbnail
52
pdf

Energiasääst kortermajas

SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss

Füüsika
thumbnail
84
docx

Laeva katlad

6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A

Laevandus
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
thumbnail
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid
thumbnail
21
docx

Veekaitse eksami konspekt

kaudu) · tuletõrjehüdrantide normaalse töö tagamiseks peavad nad paiknema ringvõrgus · ringvõrgus hajub hüdrauliline löök (olukord, kus veevoolu kiire sulgemisega kaasneb järsk rõhu tõus torustikus) · torude läbimõõdud on mõnevõrra väiksemad Veevarustuse välisvõrgu paigutus: · paigutamisel tuleb arvestada kehtivaid õigusakte, norme ja standardeid · tehnovõrkude (veevarustuse välisvõrgu) planeerimisel tuleb arvestada teistest objektidest piiranguid (raudtee, veehaarded, kraavid jne) · veetorstik peab pinnases olema kaitstud väliskoormuse eest · veetorud paigaldatakse Eestis külmumise vältimiseks vähemalt 1,8m sügavusele Vee tarbimine Ühisveevärk peab tagama kõigi ühisveevärki ühendatud tarbijate veevajaduse e summaarse veetarbimise. 1. Elanike veetarbimine

Veekaitse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun