50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
132 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaano90
Õppematerjali autor
juhtmagistraalide ja haagisepidurite juhtklapi tööd. Harud on teineteisest täielikult eraldatud. Sõiduasend Pidurdamine Seisupidurikraan Seisupiduri kraanil on kolm asendit: 1. Sõiduasend: kus vedruakudesse juhitud suruõhk vabastab sõiduki ja haagisepidurid. 2. Varupiduriasend : rakendab haagise pidurid ja vähendab vedruakudes survet vastavalt käepideme asendile. 3. Seisuasend: auto seisupidur on rakendunud (rõhuakud on tühjenenud). Pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaatori ülesanne on muuta automaatselt tagapidurikambritesse antavat suruõhku sõltuvalt auto koormusest. Kiirendusklapp Kiirendusklappi ülesanne on lühendada pidurite rakendumis- ja vabastamisaega. Pidurikamber Pidurikambrid rakendavad rattapidurid tööle. Vedruakuga pidurikamber
Kui rõhk saavutab lubatud maksimum väärtuse, laseb rõhuregulaator õhu kompressori tühikäigu seadmesse. Õhukuivati võib asuda rõhuregulaatoriga ühes seadmes ,kompressori töötamisel koguneb kondents vesi õhukuivatisse , üleminekul tühikäigule paisatakse kondentsvesi välisõhku. Esipiduriharu Esipidurharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd .Suruõhu juhtimisel pidurikambrisse rattad pidurdavad ja õhu väljalaskmisel pidurid vabanevad .Pidurite rakendumist juhitakse jalgpiduri kraaniga . Tagapiduriharu Tagapiduriharu tööd juhitakse sama jalgpiduri kraaniga millega esipiduriharugi . Tagapiduriharu koosneb kahest magistraalist , ehk toitemagistraalist ja juhtmagistraalist . Toitemagistraal töötab järgmiselt : kui nelikkaitseklapp avaneb pääseb õhk tagapiduriharu paakidesse , jalgpidurikraani ja tagapiduriharu kiirendusklappi. Juhtmagistraal töötab järgmiselt: piduripedaalile vajutamisel liiguv
Jõhvi 2013 Õhkpiduriseade võib olla üheharuline või kah eharuline. Üheharuline piduriseade Pidurdamiseks vajalik suruõhk liigub rataste pidurimehhanismideni üht (dubleerimata) torustikku pidi. Lekke korral sõidukit sõidupiduriga pidurdada ei saa. Seetõttuseda süsteemi tänapäeval veokitel enam ei kasutata. Kaheharuline piduriseade Enne EBS kasutuselevõttu oli Euroopa Liidus standardiseeritud ja kasutusel kaheharuline piduriseade, kus esi- ja tagasilla pidurid käitatakse eri harudest pärit suruõhu abil. Ühe haru rikke korral peab tööle jääma haru, millega pidurdatakse vähemalt 2 ratast. Õhkpiduri tööpõhimõte Kompressor (1) täidab õhupaagi (2) suruõhuga. Paagis oleva suruõhu abil tekitatakse veoki aeglustamiseks vajalik pidurdusjõu d. Sõidukijuht reguleerib pidurdamise tõhusust jalgpidurikraani (3) pedaalile vajutades. Pidurikraani ja torustiku kaudu jõuab suruõhk pidurikambritesse (4) ning ratta
Haagise moodul Haagise infomoodul vabastamise kraan (allikas: Knorr) TIM (allikas: Knorr) (allikas: Knorr) Sõidupidur ei ole mõeldud pikemaajaliseks kestvaks kasutamiseks. Raske autorongi puhul võib tekkida mägedes liiklemisel kergesti olukord, kus sõidupidur kuumeneb üle, tema pidurdustõhusus väheneb või halvimal juhul pidurid lakkavad töötamast. Seepärast kasutatakse raskeveokitel ja ka bussidel lisaks kestvuspidurit. Vastavalt soovitud aeglustusele võib osa nõutavast pidurdusmomendist saada kestuspiduri EBS kasutamisest. See toimub sõidustabiilsuse nõudeid arvestades andmevahetuse abil sõiduki juhtarvutiga. Funktsiooni eesmärgiks on rattapidurite koormuse vähendamine. Kestuspiduri kaasamine lülitatakse sisse või välja lüliti abil. Kestvuspidureid on kahte liiki:
vasakpoolse veoratta pidurdamiseks. Pidurisüsteem on sellepärast selline, et piduritega oleks võimalik traktorit pöörata ja seisata. Transporttöödel piduripedaalid ühendatakse ja pedaalidele vajutamisel pidurdatakse veorattaid üheaegselt. Põllutöödel ühendatakse pedaalid lahti ja pööretel pidurdatakse pöördesisest ratast. Peale traktori mootori seiskamist lülitatakse sisse seisupidur, sellega tagatakse traktori seismine kohapeal. Pidurid võivad traktoril olla ketas, trummelklots või trummellintpidurid. Ketaspidurite korral pidurdatakse lõppülekande võlliga hammasühenduses olevat ja pöörlevat friktsioonkattega ketast. Trummelklotspidurite korral pidurdatakse klotsidega pöörlevat trumlit seest poolt. Trummellintpidurite korral pidurdatakse friktsioonkattega lindiga pöörlevat trumlit väljast poolt
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 si
ning ratastega. Siia kuulub ka esi- ja tagavedrustus ning Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb silindris sirgjooneliselt inuud lisaseadised (rataste porikaitsmed, sadulad, jalatoen- edasi-tagasi. Piirseise, milles kolb muudab oma liikumis- dld jt.). suunda, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat J uh t seadised on rool ja pidurid. Rooli abil muude - piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud takse mootorratta liikumissuunda, piduritega vähendatakse seisuks -- lühendatult ü. s. s. -- ja lähimat piirseisu liikumiskiirust kuni peatumiseni. Roolikangil paiknevad alumiseks- surnud seisuks -- lühendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5).
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid